Argipäev Raua tänaval. Kell tiksub 13, mis tähendab, et Kesklinna noortekeskuse uksed lähevad valla. Keskuse noorsootöötajad on juba ootel. See on turvaline koht, kuhu tulla ja kus olla, teha rahulikult kodutööd, mängida lauamänge, teha süüa, rääkida juttu. Ning tulijale-olijale täitsa tasuta.

Ega noorsootööga siin küllap rikkaks ei saa? Keskuse juhataja Svetlana Protasova noogutas. „Põhiline on, et peab meeldima noortega suhelda. Nende pärast me siin käimegi. Näeme arengut ja see motiveerib,“ rääkis ta.

Võib suisa öelda, et noorsootöötajal on noort vaja täpselt sama palju kui noorel teda. „Üks mu endine kolleeg ütles, et noorsootöötajad on narkomaanid, kes on sõltuvuses noortest,“ ilmestas Protasova.

Keitlin Sinijärv alustas noortekeskuses tööd alles sellest sügisest, noorsootöötajaks tahtis ta saada aga juba teismeeas. „Olen ise selles keskkonnas kasvanud ning siin täiskasvanuna tegutsemine tundub väga loomulik. Mulle väga meeldib.“

Ise, ise, ise

Et töö on uus, pole Sinijärv veel keskuses tegutsevaid klubisid juhendama asunud. Mis klubidest aga jutt? Mistahes! Keskuses saavad noored tegeleda sellega, mis neile meeldib ja olla nemad ise. Noorsootöötaja leiab selleks võimaluse, annab igakülgset nõu ning toetab, kuis oskab

Praegu tegutsevad näiteks lauamängudeklubi, aiandusklubi, Ukraina klubi, inglise keele klubi ja väitlusklubi. „Paljusid noori huvitab ka Jaapanist pärit anime. Tulevad siia ja mõtleme koos välja, kuidas mida korraldada,“ rääkis Sinijärv.

Tegelikult näib iga noortekeskus natuke oma rida ajavat. Kui Mustamäel on käima läinud videote meisterdamise suund, Valdekus lauamängud, siis Kesklinna noortekeskus ongi võtnud sihikule omaalgatuse ja isetegemise arendamise. Need on oskused, mis kuluvad tulevikus igal juhul ära, arvab noorsootöötaja Jana Haljaste.

„Tunnen, et teen selle töö kaudu midagi, mis on väga väärtuslik,“ leiab Haljaste.

Kasvõi kehakeeles

Kesklinna noortekeskuses käivad küll peaasjalikult kesklinnas elavad noored, ent sekka juhtub aeg-ajalt ka teiste linnaosade või suisa kaugemate piirkondade lapsi. Nende seas on kõige enam 7–16-aastasi, teretulnud on aga ka kuni 26-aastased noored.

Toimetatakse nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Samuti on ukraina keele kõnelejaid keskusest läbi käinud. Muret, et üksteisest aru ei saada, õnneks ei ole – küll mitme peale selguse majja saab, noogutavad noorsootöötajad üksmeelselt.

Keskus on avatud argipäeviti, kuigi on jutuks olnud, et lahti võiks olla ka nädalavahetustel. „Mis on ka loogiline, sest noortel on siis vabad päevad. Kooli pole, tegevust pole,“ selgitas Protasova. „Ideaalis tahaks jõuda sinnamaale, et laupäeviti ka avatud olla, kuigi töötajate koormus sellega tõuseb. Proovime leida kuldse kesktee.“

Kesklinna noortekeskust külastab igapäevaselt mõnikümmend noort, aga neid võiks olla palju rohkem. Oodatud on kõik huvilised esmaspäevast reedeni kell 13–19 aadressil Raua 23.

 

Noortekeskuses saab

• algatada ja teoks teha oma ideid, vajadusel küsida noorsootöötajate abi;

• leida noorsootöötaja abiga vastuseid oma küsimustele

• küsida noorteinfot

• võtta osa toimuvatest tegevustest, näiteks linnalaagrid, koolitused, seminarid, külalisõhtud, infopäevad jm

• noorsootöötajate abiga korraldada loovtöid, klassitunde, vahetunde ja klassiõhtuid

• tegevuste kaudu huvitavaid kogemusi ja oskusi tulevikuks

• suhelda sõbralikus keskkonnas ning leida uusi sõpru ja mõttekaaslasi

• mängida lauamänge, õhuhokit, lauajalgpalli ja -tennist ning õige pea ka videomänge

• kasutada arvutit ja printida

• kasutada kööki

• lugeda raamatuid

• mõjutada noorsootegevuse arengut Tallinnas

Rohkem infot selle kohta, millega keskus tegeleb, millised on tegevusvõimalused, millistest projektidest on võimalik osa saada või kuidas keskuse ruumides oma sündmusi korraldada, saab Kesklinna noortekeskuse kodulehelt https://kesklinnanoored.ee/.