Lapse soovid ja muukeelne laps...
Lapsest lähtumine tähendab lapse omal kultuuril, kogemustel ja tegevustel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Õppimine põhineb lapse vahetutel kogemustel. Laste kasvamist, arenemist ja õppimist toetavad soodne kasvukeskkond ja lapse tasemele ja vajadustele vastavad võimalused (E. Hujala, Uuenev alusharidus, 2004).
Armas ema ja isa!
Lapsel on vanematele lihtsad soovid:
|
lase mul olla laps |
|
ma armastan ja usaldan sind |
|
ole mulle eeskuju, sest ma matkin sind |
|
ma vajan arenemiseks sinu tuge ja tähelepanu |
|
aita mul otsustada, sest üksi ma ei suuda suurt vastutust kanda |
|
palun kasvata mind – luba mul olla sinu laps ja kasvada koos sinuga |
Laps ootab, et vanem:
|
kasvataks teda iseseisvaks |
|
seaks piire, aitaks ja toetaks |
|
valmistaks ise head kodust toitu |
|
annaks head-ööd-musi ja paneks teki peale |
|
teda kuulaks, sest päeval juhtus palju põnevat |
|
ei riidleks ega vihastaks vaid loeks ja jutustaks lugusid |
|
võtaks tema jaoks aega, et koos koduseid toimetamisi teha |
Laps vajab:
|
armastavat perekonda: ema, isa ja vanavanemaid |
|
oma-kodu-tunnet |
|
parimat kasvukeskkonda ja tervislikku toitu |
|
igapäevast aktiivset tegevust, liikumist |
|
usaldusväärseid sõpru |
|
turvalist keskkonda enda ümber |
|
suhtlemise ja mängimise aega |
Üks inimene, üks keel!
|
Seitsmendaks eluaastaks on laps võimeline ära õppima kuni kaheksa keelt. |
|
Kõigepealt mõistab laps keele sisu ja hakkab aimama. |
|
Võõrkeelsele lapsele tuleb seletada kehakeele ja lihtsate sõnade/käskluste abil. |
|
Üks vanem räägib eesti keeles ja teine vanem räägib vene keeles. Keeli ei ole soovitatav segada. |
|
Üks inimene , üks keel – tõlkimine raskendab keele mõistmist! |
|
Kahe keele segu - ühte keelt oskab rohkem kui teist, asendab ühe keele sõnu teisega, mitte ei ole sassis keel. |
KEELE ÕPETAMINE MUUKEELSELE LAPSELE
|
Tee lapsele ennast arusaadavaks kasutades miimikat ja žeste |
|
Osuta objektidele, näita ette, kuidas ühte või teist tegevust teha |
|
Räägi lihtsustatult ja aeglaselt |
|
Korda sõnu, saada oma tegevusi sõnadega |
|
Kasuta liikumist ja muusikat, visuaalseid abivahendeid |
|
Tegevused väikestes rühmades |
|
Aseta seinale pildid ja lase lapsel osutada piltidele, mis sümboliseerib nende vajadusi, lase lastel osutada tuttavatele esemetele ruumis |
|
Jätka rääkimist isegi siis, kui laps ei vasta |
|
Võimalda emakeelseid ja mitteverbaalseid vastuseid |
|
Kiida iga väiksema edusammu ka aktiivsuse eest |
|
Planeeri tegevusi, mis võimaldavad keelekasutust rollimängudes. |
VAIKNE PERIOOD
- Vaikiv periood on aeg, kus laps kogub infot teise keele kohta.
Sel ajal ta:
|
näitab näpuga, |
|
kasutab žeste, |
|
noogutab, |
|
kordab järgi sõnu mida teised ees kasutavad, |
|
sosistab . |
MIDA TEHA KUI KÕNE ON MOODUSTAMISE FAASIS?
Õpetaja on lapsele keeleliseks eeskujuks:
|
Nimetab sõnu, fraase, mis korduvad päevast päeva, mida on lapsel lihtsam meelde jätta. |
|
Kasutab grammatiliselt lihtsaid lauseid. |
|
Kommenteerib oma tegevust. |
|
Räägib asjadest, mis on just parasjagu tegevusega seotud. |
|
Kasutab žeste, osutab objektile, näitab ette, rõhutab tähtsaid sõnu. |
|
Kommenteerib lapse tegevusi ja kordab lapse poolt öeldud lauseid. |
|
Julgustab lapse igat katset end teises keeles väljendada. |
VEEL MÕTTEID
|
Keelt õpitakse loomulikes olukordades. |
|
Peale lasteaeda on soovitatav laps panna kas keelekümblusklassi või eesti kooli, kui juba alustas eesti keele õppega. |
|
Väljaspool lasteaeda mõjutavad keele arengut näiteks eesti keelsed multifilmid + eesti keelt kõnelevad sõbrad |