Õppekava

Tallinna Lasteaia Kirsike õppekava on leitav siit

Õppe-ja kasvatustegevuse üldeesmärg

Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia koostöös.

Lasteaia õppekava eesmärgid

• Üldeesmärgist lähtuvalt toetab lasteaia õppe- ja kasvatustegevus  lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut,mille tulemusel kujuneb
• lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused;                                 
• laps on avatud, koostöö- ja abivalmis, kogeb kokkukuuluvustunnet, sallivust ja hoolivust;     
• laps omandab eakohasel tasemel põhiteadmisi ning huvitub erinevatest valdkondadest. 

Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad

• Üldoskused (mänguoskused, sotsiaalsed oskused, enesekohased oskused, tunnetus ja õpioskused)
• mina ja keskkond;
• keel ja kõne;
• eesti keel kui teine keel;
• matemaatika;
• kunst;
• muusika;
• liikumine.

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel rühmas tuleks järgida peamisi põhimõtteid, mida on riiklikus õppekavas nimetatud:

• Õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas.
• Õppe - ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega.
• Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning pedagoogide ja personali kaasamist.

Erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted

• Lasteaias on kesksel kohal laps. Et toetada iga lapse haridusteed, arvestatakse õppekorralduses ja tegevuste/õppe sisu kujundamisel  laste erinevaid vajadusi ja võimeid.
• Õpivõimaluste kättesaadavus ja hariduskohustuse täitmine on tagatud õppekohtade, tugisüsteemide olemasolu ja õppe individualiseerimisega.
• Kvaliteetse õppe kättesaadavus ei sõltu vanusest, rahvusest, elukohast, sotsiaalmajanduslikust taustast, tervisest ega hariduslikest erivajadustest.
• Õppe kvaliteet on kõrge tänu pädevatele pedagoogidele, võimetekohasele  õppekavale, kaasaegsele õpikeskkonnale, asjatundlikule juhtimisele ning asjakohasele kvaliteedihindamise süsteemile.
• Erivajadustega laste arengu hindamiseks ja toetamiseks on vajalik meeskonnatöö. Meeskonna moodustavad: rühma õpetajad, õpetaja abi, eesti keele- ja muusikaõpetaja, lapsevanemad, tugispetsialistid.

Koostöö lapsevanematega

Lasteaiatöös peame väga oluliseks koostööd lapsevanematega. Meie taotluseks on saavutada usalduslik suhe lapse perega, et laps ja tema vanemad tunneksid end lasteaias samavõrd mõistetuna kui oma kodus. Õpetajate ülesandeks on jälgida, et oleks tagatud kõigi osapoolte konfidentsiaalsus.

Lasteaiaõpetajate ja lapsevanemate koostöö lapse arengu toetamiseks põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel. Kodu ja lasteaia koostöövormideks on vastuvõtu- ehk tutvumisvestlus, igapäevane infovahetus, laste individuaalsed arenguvestlused, lastevanemate loovõhtud (nt meistri klass) ja koosolekud ning ühised peod.