Kivimäe kool-
traditsioonidele tuginev,
head põhiharidust pakkuv,
sõbraliku keskkonnaga kodulähedane kool.

Kivimäe Algkool
Kivimäe Algkool asutati 1932. aasta sügisel. Kool hakkas töötama Hiiu Algkooli ruumides ja töötas seal 1932. aasta 15. novembrini.

Ümbruskonna elanike algatusel otsustati 1928. aastal kool rajada Pääskülla raudtee äärde kruusaaukude juurde. Jaanuaris 1929 sai koolimaja asukohaks linnavalitsuse otsusega Kungla (praegu Varbola), Leegi, Õitse ja Kreutzwaldi (praegu Lauliku) tänavate vaheline kvartal. 22. juunil 1932 toimus Kivimäe algkooli nurgakivi õnnistamise pidu. Kohal olid linnaisad - linnapea J. Lindemann, dr H. Mäe, Nõmme Rahukoguduse õpetaja Eilast jt.

Ehitus arenes jõudsalt: linnaarhitekt Fr. Wendachi projekti järgi ehitatud Kivimäe koolimaja anti 15. novembril üle Kivimäe Algkoolile. See päev on kooli aastapäev. Uue kooli juhatajaks määrati Johannes Kirkmann (hilisem Juhan Murumets).

Mööda Pärnu maanteed sammus pidulik rongkäik Hiiult Kivimäele. Rongkäigu ees oli orkester, siis Kivimäe Algkooli õpilased ja seejärel neid saatvad Hiiu Algkooli lapsed. 10. detsembril 1932 peeti kooli õnnistamise pidu.

Maja ehitati 6-klassilise kooli jaoks. Peale kuue klassiruumi oli üks klass tööõpetuse tarvis. Seal asus ka pliit. Koolimaja alumisel korrusel oli kooliteenija kahetoaline korter- Saalis puudus lava. Vajaduse korral ehitati ajutine lava. Mõned aastad hiljem ehitati lavatiivale juurdeehitus lava ja selle all keldris asuva köögiga.

Koolimaja territooriumil asus väike tööriistade kuur (hävis tulekahjus 1960. aastal). Küttekuur ehitati eelmise kõrvale paar aastat hiljem. 1934. aasta kevadest määrati kooli juhatajaks Ado Robert, alates 1940. aastast juhatas kooli Villem Hallamaa.

Tallinna linna 29. algkool
1940. aasta suvel toimus esimene nimemuutus: Kivimäe Algkool nimetati ümber Tallinna linna 29. algkooliks (mõnes dokumendis Tallinna Linna XXIX Algkool). Kool töötas 7-klassilisena. Aastatel 1942-1944 kasutati koolihoonet Saksa sõjaväehaiglana. Õppetöö toimus sel ajal Hiiu koolimajas, Jamuli palvemajas ning 12. lasteaia majas Pärnu mnt ja Laane tänava nurgal. Jamuli palvemaja asus Lauliku (end. Kreutzwaldi) tänav 48. 1943. aasta suvel võeti haiglaks ka Hiiu algkooli hoone ja kõik Nõmme koolid koondati uuest õppeaastast Rahumäe kooli. Õppetöö toimus kolmes vahetuses ja üle päeva. Peale Tallinna 9. märtsi pommitamist 1944. a hajutati Nõmme koolid mitmele poole laiali. Sõjaväehaigla tegutses Kivimäe koolis 1944. aasta septembri teise pooleni.

Tallinna 29. Mittetäielik Keskkool
1944. aasta oktoobris algas õppetöö sõjast räsitud Kivimäe koolis, mis nüüd sai nimeks Tallinna 29. Mittetäielik Keskkool. Poisid ja tüdrukud pandi eraldi klassidesse, poiste klassid said tähiseks a ja tüdrukute klassid b. Peagi liideti klassid jälle segaklassideks. Õpilasi oli koolis palju ja kool töötas kahes vahetuses. 1950. aasta kevadel võeti isamaaliste vaadetega direktor Villem Hallamaa enne kooliaasta lõppu ametist maha, uueks direktoriks määrati Betti Piir ( hiljem Rebane).

Tallinna 29. 8-klassiline Kool
1961/62 õppeaasta sügisel reorganiseeriti kool Tallinna 29. 8-klassiliseks Kooliks. Samal aastal valmis kooli õuel paviljon-koolimaja, milles oli neli klassiruumi. Uue hoone ehituse tõttu likvideeriti kooli õppe-katseaed. Uus aed rajati Varbola tänava tühjale krundile. 1961/62 õppeaastal õppis Kivimäe koolis 568 eesti ja 106 vene rahvusest õpilast, kokku 674 last 18. klassikomplektis. Kõige rohkem, so 686 õpilast, oli koolis 1962/63 õppeaastal. Õpilased jagunesid 19 klassikomplekti, 1., 3. ja 4. klasse oli kolm. Kool töötas kahes vahetuses.

Tallinna 29. 9-klassiline kool
1986. aastast sai kool nimeks Tallinna 29. 9-klassiline kool

Tallinna Kivimäe Põhikool
1990. aastal nimetati kool ringi Tallinna Kivimäe Põhikooliks.

Kivimäe kooli juhatajad ja direktorid
Juhan Murumets
1932-1934
Ado Robert
1934-1940
Villem Hallamaa
1940-1950
Betti Rebane
1950-1969
Heino Mihkelson
1969-1972
Jaan Rajaleid
1972-1976
Vaike Ader
1976-1982
Piret Loide
1982-1994
Lehti Rauk
1994-1996
Toomas Unt
1996-1997
Kairi Jakobson
1997-2002
Maie Sepp
2002