Mujal läänes populaarseks saanud community gardening – kogukondliku linnaaianduse trend jõudis Tallinna 2011. aastal, mil Uue Maailma Selts rajas kogukonnaaia Koidu-Virmalise-Videviku tänavate vahelisele haljasalale ja Möldre Tee Selts asutas Laagri asumis kogukonnaaia, mis toimib tänini. Samal ajal ilmus Linnalabori eestvedamisel ka Sander Tindi raamat „Söödav linn” ning propageeriti geriljaaiandust kui linnaaktivismi uut suunda. 

Tallinna linna tegevused linnaaianduse vallas saab käsitleda jätkuna 2016. aastal toimunud Tallinna innovaatiliste lahenduste teekaardi ideekorjele, mille raames valiti 11 strateegilise idee hulka kogukondlik linnapõllumajandus. Esimesed sammud astus Tallinna linn selles vallas 2017. aastal kui kaardistati ideekorjena võimalike linnaaedade asukohti ja linnaaiandusest huvitatud kodanike, jagati selle põhjal istutuskaste ning katsetati koostöös MTÜ Rabarberiga kogukonnaaia rajamist Skoone bastionil. Uue hoo sai kogukonnaaiandus sisse 2018. aastal inspireerituna MTÜ Lasna­idee algatusel rajatud silmapaistvast Laagna aiast.

Aktiivsete linnakodanike algatusel on 2019. aasta lõpuks pandud alus kaheksale uuele kogukonnaiale. Peaaegu pool neist asuvad paneelelamualadel – üks Mustamäel ja kaks Lasnamäel (Priisle ja Pae kogukonnaaed). Põhja-Tallinnas tegutseb Põhjala ja Pelguaed ning ka kesklinnas on kaks kogukonnaaeda: Aafrika aed Juhkentali ja Ameerika aed Uue-Maailma asumis. Tallinna ülikooli Astra maja aatriumis paikneb tudengite algatatud ülikooliaed. 

Linnaaianduse tegevussuund on leidnud ka järgnevatel aastatel linlaste seas positiivset vastukaja, mille tulemusel on olemasolevad kogukonnaaia jõudsasti arenenud kaasates oma võrgustikku aina rohkem huvilisi. 2020. aastal on asutatud neli uut kogukonnaaeda (Kadriorus, Pirital ja Põhja-Tallinnas) ning 2021. aastal veel kuus uut kogukonnaaeda (Mustamäel, Kristiines, Nõmmel, Haaberstis ja Põhja-Tallinnas). 
 

Nüüdseks leidub igas Tallinna linnaosa vähemalt üks kogukonnaaed. Tänaseks võib Tallinnas eri linnaosades lugeda kokku 33 kogukonnaaeda. Kuigi kogukonna­aedade iseloom ja tekkelugu erineb, ühendab neid elanike soov midagi ise kasvatada ning veeta kasulikult vaba aega. 

Lisaks aiandustegevusele peenarde ümber korraldatakse kogukonnaaedades erinevaid keskkonnahariduslike kultuurisündmusi – talguid, kontserte, töötubasid, loenguid ja jutuõhtuid. Räägitakse kompostimisest, ravimtaimedest, pärandsortidest, seemnete säilitamisest ja paljust muust.