Kopliranna haljasala põhiprojekt (november 2024)
Tallinn projekteerib Kopliranna haljasalale lahendust, millega luuakse uus, kaasaegne ja turvaline puhkeala, kus on kõigil hea olla.
Põhiprojekti avalik tutvustus toimus 14.novembril kell 17.30 MS Teamsi vahendusel. Vaata salvestust siin:
Põhiprojekti asendiplaan ja seletuskiri
Kopliranna haljasala MA pp asendiplaan_0.pdf
Kopliranna haljasala MA pp seletuskiri_0.pdf
Kopliranna haljasala promenaadi kontseptsiooni väljatöötamisel on saadud inspiratsiooni kohalikust pärandist, loodusest ja looduslikest materjalidest. Samuti mõjutab oluliselt lahendust paiknemine Kopli ranna kaldal, mis toob lahendusse pehmet vormi ja voolavust.
Peamised disainipõhimõtted:
- Loodusliku reljeefi ja ökosüsteemi säilitamine
Promenaad integreeritakse olemasolevasse maastikku minimaalsete reljeefimuudatustega. Selleks kasutatakse kergeid konstruktsioone (3 terrassi), et vältida suuri mullatöid ja säilitada looduslikku ökosüsteemi. Rannikualale jäetakse looduslik kivirand ja taimestik, mis toimivad looduslike kaitsebarjääridena erosiooni ja tormide vastu. Promenaadi äärde on plaanitud olemasolevate ökosüsteemide säilitamine ja tugevdamine. See hõlmab kohaliku taimestiku taastamist ning alade loomist, kus kasvavad soolasele veele vastupidavad taimed, nagu looduslikud rohttaimed, luite- ja rannikutaimed. Need rohelised alad pakuvad varju kohalikule loomastikule ja aitavad tugevdada rannajoont.
- Integreerimine maastikuga ja hubaste alade loomine
Projektis on ette nähtud minimalistlik disain, mis sulandub looduskeskkonnaga. Jalutusteed on käänulised, järgides rannajoone kontuure. Puhkealad ja vaateplatvormid paigutatakse nii, et need pakuvad avatud vaateid merele, häirimata rannajoone loomulikku dünaamikat. Projektiga on ette nähtud vaiksed puhkealad, mis asuvad eemal suurest rahvahulgast. Selleks on kavandatud maastikku pikad reljeefsed pingid mis pakuvad rahulikku ja privaatsustunnet, luues meeldiva atmosfääri vaikseks puhkuseks. (vt väikevormid).
- Transpordivahendite mõju minimeerimine
Ligipääs promenaadile on korraldatud mugavate jalakäijate ja jalgrattateede kaudu. Promenaadi lähedusse luuakse minimaalne arv parkimiskohti, et soodustada keskkonnasõbralike liikumisviiside kasutamist. See aitab vähendada autoliiklust rannikualal ja säilitada piirkonna looduslikku ilu.
- Keskkonnasõbralikud materjalid ja säästlikud vihmaveelahendused
Ehitusmaterjalidena kasutatakse looduslikke ja taastuvaid materjale, nagu puit ja kivi. Oluline on valida materjalid, mis on vastupidavad merekeskkonnale, et vähendada negatiivset mõju loodusele ja tagada konstruktsioonide vastupidavus. Promenaadi pinnakatted on vett läbilaskvad, et vältida lompide teket ja tagada vee loomulik imbumine pinnasesse, mis aitab ennetada erosiooni ja säilitada ala looduslikku veevoogu.
- Valgustus
Jalutusteede ääres kombineeritakse madalaid pollarvalgusteid ja funktsionaalseid pargivalgusteid, et säilitada tasakaal inimeste mugavuse ja loomade ning lindude looduslike rütmide austamise vahel, häirimata öösel ranniku valgustust.
- Informatsiooni- ja hariduselemendid
Promenaadi sissepääsude juurde paigaldatakse infotahvlid, mis tutvustavad külastajatele reegleid alal viibimiseks ning ranniku ökosüsteemide, floora ja fauna tähtsust. See aitab suurendada teadlikkust keskkonna hoidmise vajadusest ja juhtida tähelepanu looduskaitse olulisusele.
Asendiplaaniline lahendus
- Mänguväljak
-
Kopliranna tn poole jäävale olemasoleva kõrghaljastuse ja huvitava reljeefiga pargialale on kavandatud erinevad mängualad erinevatele vanusegruppidele. Mängualad on visuaalselt integreeritud reljeefi, st platside ümber on tekitatud väike vallide, kivide, tunneli ja küngastega maastik. See tekitab lihtsa loodusliku piirde ja vähendab vajadust igasugu kunstlike tõkete järele. Samuti võimaldavad nõlvad talvisel ajal kelgutamist. Kõik tegevusalad on liiva- või multšikattega ning elemendid inspireeritud looduslikest vormidest ja materjalidest. Palju kasutataksegi näiteks puunotte ja –pakke, suuri kive jm.
- Koerteväljakud
-
Selleks, et haljasalal koertega liikuma harjunud inimesed saaksid ka edaspidi, kui ala kasutus suureneb, rahulikult koerale tegevust pakkuda (sh vabalt jooksmist), on projektala sadamapoolsele lagedale küljele kavandatud eraldi suurte ja väikeste koerta väljakud (vastavalt 1000m2 ja 500m2). Väljakud on ümbritsetud keevispaneelaiaga, mille kõrgus on vähemalt 1500mm ning varustatud jalgväravatega ja hoolduse jaoks autoväravatega. Keevispaneelaia sokkel lahendatakse monteeritavate soklielementidega. Väljakute inventar peab vastama Tallinna linnavalitsuse määrusele nr 87 „Koerte jalutusväljakute ja ujutuskohtade rajamise nõuded“.
- Pääsud mereni
-
Projektiga on pakutud kolmes kohas vahetut mereääres viibimise võimalust. Alumise meremärgi juures, kus merepõhi on sügavam ning kallas järsem, on projekteeritud kapitaalsem, nõlvakindlustise ja vaiadega vundeeritud rannaplatvorm. Siin tekivad võimalused huvilistel talisupluseks ning siia on kavandatud ka riietuskabiin, päästetrepp ning päästerõngaga varustatud infostend. Teine veeäärne terrass on täna olemasolev astmestik, mis on kavandatud uuesti puiduga katta, vajadusel konstruktsioone rekonstrueerides. Kolmas võimalus kalda lähedal peatuda on kohas, kus projektala maastik muutub, maapinna kõrgus läheb alla ning tekib lauge veepiirini saamise võimalus – siin on see välja pakutud ametliku koertega vettemineku kohana.
- Parkimine ja juurdepääsud
-
Eeldusel, et haljasala välja arendamisel lisandub alale kasutajagruppe (koertekoolitajad, talisuplejad), kes võivad soovida autot parkida, siis selleks, et Kopliranna tänava parkimiskoormus ei tõuseks, on projektiga korrektselt vormistatud väike parkimise- ja ümberpööramise koht Meeruse tänav T1 kinnistule, läbi haljasala kulgeva tee. Lisaks üldisele juurdepääsule, on sõidukitele tagatud ligipääsud ka Kopliranna 29 garaažide kompleksile ning vastavalt kehtivale detailplaneeringule on loodud juurdesõidud ka Kopliranna tn 27a ning Meeruse tn 9 kinnistutele.
Projekti koostamise hetkel on piirkonna edasise arendamise situatsioon keeruline, kuna külgnev ning väga suure olulise mõjuga detailplaneering on alles kehtestamise eel. Seega puudub ametlikult Meeruse tänav ning selle abil ametlik juurdepääs läänesuunalt.
Projektlahenduses on kokkuleppel Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ning Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga pakutud nö vahelahendus, kus kõik sõidukitega juurdepääsud toimuvad läbi haljasala kitsa tee ning võimaldatakse tagasipööramine läbi Meeruse tänav T1 kinnistu.
Tulevikus kui Meeruse tänav T1 välja ehitatakse, hakkab kogu autoliiklus toimuma teisest suunast ning lõpeb haljasalal tupikuna. Haljasala teed jäävad seejärel ainult kergliiklusele ning hooldussõidukitele. Situatsiooni võib olla vajalik täpsustada juba ehitustööde ajal ning ehituse töövõtja peaks sellega arvestama.
- Avalik tualett ning joogiveepunkt
-
Vahetult parkimise-ümberpööramise koha kõrval, nö liikumiste sõlmpunktis on projekteeritud kolme kabiiniga soojak-tualettmoodul, mille arhitektuurses lahenduses on kasutatud puitribistust ning pigem tumedaid toone, et tehislik konteiner ei paistaks loodusmaastikus väga silma. Tualeti lõplik ruumiprogramm, siseviimistlus ning tehnoseadmed antakse tootja poolt tööjoonistega. Tualetti on igasse kabiini kavandatud mähkimislaud ning keskmine kabiin on inva-nõuetele vastavate mõõtmete ja sisustusega. Lisaks on keskmises kabiinis ka duši kasutamise võimalus. Tualettmooduli uste ees peab olema vähemalt 1.5m laiune horisontaalne terrassiosa, mis muutub teega külgnevaks kaldteeks. Kõik katendite üleminekud peavad olema sujuvad ja kasutatavad inva-abivahenditega liikujatele. Joogiveepunkt asub tualetist teisel pool kõnniteed ning on ümbritsetud tihendatud graniitsõelmeplatsiga.
- Jõusaali ala
-
Välitreeningu ala on mõeldud igas vanuses sportijale ning siin on nii staatilised elemendid kui muudetavate raskustega trenažöörid. Treeningala on kavandatud osaliselt olemasolevate puude varju, mis kuumal päeval pakub jahedust ning püüab ka tuult.
- GaraaĹľide ĂĽmbruse lahendamine
-
Keset haljasala asuvad kahjuks näotud madalad garaažid, mis olles eraomandis, ei saa kuidagi avalikku funktsiooni täita. Kokkuleppel garaažiühistu ning linnaosavalitsusega on projektis tehtud ettepanek likvideerida osaliselt munitsipaalmaale ehitatud piirdeaiad ja rajatised ning ehitada uus, täisplank aed ning väravad nii, et haljasala kasutatavat pinda tekiks juurde. Samuti on pakutud võimalus anda garaažide tummadele seintele, mida aiaga ei varjata, teine ilme näiteks kauni seinamaalingu/graffiti näol, mida saaks teostada ühisprojektina kunstikooli õpilaste või tudengite abil.
Vaated võimalikule piirdelahendusele garaažide kinnistul:
Linnainventar ja arhitektuursed väikevormid
Elemendid, mis kujundavad linnaruumi ning mõjutavad seda, kuidas inimesed seda tajuvad ja kasutavad.
- Pingid ja istumiskohad
-
Projektalale on kavandatud vastavalt asukohale eri-ilmelisi pinke. Maastikuarhitektuurset ideed kandvad pikad pingid on valmistatud massiivsest puidust moodulitest ning on seotud tõusva reljeefiga. Pinkidel on vaheldumisi seljatoega ja seljatoeta moodulid. Teeäärsed asukoht pakub võimalust valida omale sobiv asend ja paiknemine ning valida ka selle vahel, kas on seljatuge vaja või mitte. Ilma seljatoeta moodulid loovad kergema ja mitteametlikuma õhkkonna. Need sobivad lühikesteks peatusteks, näiteks jalutuskäigu ajal, või rühmadele, kes võivad istuda pinkidel mõlemal küljel. Pingimoodulite detailjoonis vt MA-7-02. Klassikalised, eraldiseisvad seljatoe- ja käetugedega pingid on paigutatud peamiselt tegevusalade juurde, kus võib olla vajalik pikemalt peatuda. Valitud on Extery OÜ KLAAR Wood tootesarja pink, kus pingi metallosad on kuumtsingitud ja pulbervärvitud RAL7016 ning puitosad on naturaalne jatoba. Võrkkiikesid on paigutatud mänguväljakute juurde, kus nad toimivad üheaegselt nii mänguelemendi kui istumis-lesimiskohana. Puitosad naturaalne robiinia, võrguosa must. Valitud on Vinci Play Robinia tooteseeria võrkkiik mõõtudega 4650x1620mm.
- PrĂĽgikastid
-
Alale on paigutatud ainult sorteerimist võimaldavaid kolmesektsioonilisi konteinereid. Prügikonteinerite avad peavad olema pealt kaetud (lindude ja tuule tõttu) ning tootel peab olema konikustutamise koht/tuhatoos. Valitud toode on Mmcité tootekataloogist Multiminium, mille disainis on kasutatud vertikaalseid puitlamelle (troopiline puit).
- Jalgrataste inventar
-
Jalgrattahoidjaid on kavandatud erinevatesse peatuspunktidesse. Jalgrattahoidikud peavad võimaldama ratta kinnitamist raamist ning ei tohi kriimustada rattaraami. Selleks on kavandatud Euroformi puidust katteliistuga laiad rattahoidikud, mis mõjuvad ka ühtlasi väga dekoratiivselt. Rattahoidikute vahekaugus minimaalselt 1m. Välitreeningala ligidusse on lisaks rataste hoidikutele kavandatud ka rattahooldusjaam. Valitud on Mantis Classic toode, mille tööriistakomplekt ei sisalda lõiketange. Rattahooldusjaama värvitoon vastavalt toote värvikaardile – roheline.
- Joogivee kraan
-
Avaliku tualeti läheduses asub ka avalik joogiveekraan. Joogiveekraani toode peab vastama AS Tallinna Vesi avalike joogiveepunktide tehnilistele nõuetele. Koerte joogiveekauss (roostevaba) võib olla eraldi tross- või kettkinnitusega posti küljes.
- Info ja teabetahvlid, veeohutus
-
Infotahvlid paigutatakse olulisematesse sõlmpunktidesse ning haljasala sissepääsude juurde. Iga mänguala juurde võib, kuid ei pea lisama teabetahvleid (vanusegruppide kohta). Infotahvlite peamine roll on aidata haljasala kasutajal orienteeruda olulisemate huvipunktide vahel (tualett, veeäärsed platvormid, parkla, mängualad, joogiveepunkt). Infotahvlid on projekteeritud suuremad, et mahutaksid ära ala graafilised illustratsioonid ning vajaliku kontaktinfo – toode Mmcité PP425. Lisaks infotahvlitele, tuleb veeäärse platvormi juurde paigutada ka veeohutuse stend koos päästerõngaga. Toote täpne lahendus ja viimistlus antakse tööjoonistega.
- Riietuskabiin
-
Erilahendusega riietuskabiin on korraga kahe inimese poolt kasutatav. Kurviline disain ning vertikaalsed puitlamellid sobituvad maastikku. Vt eraldi joonis MA-7-03.
24011_PP_MA-7-03_detail-riietuskabiin.pdf
- Välitreeningu elemendid
-
Välitreeningu alal on kasutatud kombinatsiooni kalisteenika elemendi (staatiline) ning muudetavate raskustega trenažööridest. Tooted on valitud Omnigym kataloogist, kuid võib asendada samaväärse analoogiga. Seadmete viimistlustood hall RAL 7036. Seadmete loend vt väikevormide spetsifikatsioon.
- Mänguväljakute elemendid
-
Mänguväljakute seadmed on looduskeskkonda sulandamiseks kombineeritud looduslike elementidega – kivid, pakud, notid. Mänguväljakud laienevad mõtteliselt ka haljastatud vallidele ning erinevaid alasid ühendab tunnel. Kõik tooted on valitud naturaalse robiinia puiduga, mis ajapikku muutub halliks ning sulandub veelgi paremini ümbritsevasse. Seadmete loend vt väikevormide spetsifikatsioon.
24011_PP_MA-4-03_asend-manguvaljakud.pdf
- Koerteväljakute elemendid
-
Koerteväljakute sisustus on vastavuses tehniliste nõuetega, mis on FCI poolt heakskiidetud. Rajatavatel platsidel kasutatavad takistused on hüppetakistused (nt tõke, müür, rõngas), kontakttakistused (a takistus, poom) ning slaalom või laud. Lisaks kasutatakse koerte jalutusväljakutel treeningelemente, mis ei ole kasutusel agility treeningutes, kuid on kasulikud koertele igapäevaselt vajalike oskuste õpetamiseks (tasakaalupostid, rippsild, postid). Projektis on osa funktsioone kombineeritud looduslike elementidega – pakud, notid ja kivihunnikud. Puitpinnad tuleb eelnevalt katta niiskuskindla vahendiga või peavad olema vaakumimmutatud. Kõik koerte treeningelemendid peavad olema maasse ankurdatud minimaalselt 600 mm. Elementide ümber ei tohi kasutada kõva pinda. Projektis on kavandatud koerteväljaku pinnaks olemasolev haljasala, mis on suhteliselt liivane/klibune. Eraldi multškatendit või liiva ei ole ette nähtud. Koerte jalutusväljakutel kasutatakse seadmetel värvikombinatsiooni kollane-punane või kollane-sinine, sest nende värvikombinatsioonide erisust on koertel kõige parem eristada ja mõlemad lahendused on kasutusel ka agility võistlustel. Kontakttsoonide värvina kasutatakse vastavalt jalutusväljakule punast või sinist värvi. Seadmete loend vt väikevormide spetsifikatsioon.
Kopliranna eskiisprojekti avalik tutvustus toimus 12.06 kell 17.30 Põhja-Tallinna kogukonnamajas. Vaata videot: tallinn.ee/koplirannaep