Evakuatsioon
KÄITUMISJUHISED
- Koosta hädavajalike asjade nimekiri ja paki evakuatsioonikott. Vt ka soovituslikke evakuatsioonivahendeid allpool.
- Järgi ametkondade juhiseid.
- Võimaluse korral lahku ohtlikust kohast ja peatu lähedaste juures.
- Kui Sul on kodus lemmikloom, mõtle läbi võimalused tema eraldi evakueerimiseks ja majutamiseks. Ametlikes evakuatsioonikohtades ei ole lemmikloomadele sobivaid tingimusi ja neid sinna ei lasta.
- Evakuatsioonikoht või varjumiskoht?
- Evakuatsioon
- Toit ja joogivesi – varu vett ja hästi säilivat valmistoitu vähemalt üheks ööpäevaks (sobivad konservid, kuivikud, pähklid, maiustused jms)
- Suu- ja kehahügieeni tarbed
- Esmaabivahendid ja ravimid
- Taskulamp ja varupatareid
- Kaasaskantav raadio ja varupatareid, akupank või muu laadimisseade
- Magamiskott või tekk
- Dokumendid ja sularaha
- Muud olulised vahendid, nagu taskunuga, konserviavaja, tikud, toidunõud, söögiriistad jne
Evakuatsiooni korral pole piisavalt aega pakkida kõiki vajalikke asju kodust eemal viibimiseks. Soovitage elanikel varuda oma perele vajalikud 7-päeva varud. Soovitage elanikel laadida oma mobiiltelefoni OLEVALMIS äpp ning tutvuda www.olevalmis.ee soovitustega. Vajadusel jagage elanikele infotahvlil või ühistu üldkoosolekul evakuatsiooni korral tegutsemise lisainfot.
Kõige kiiremini saab evakuatsiooni korraldada ja inimeste heaolu tagada siis, kui osa inimesi leiab ise lähedaste juures ajutise majutuskoha ning liigub sinna iseseisvalt.
Koordineeritud tegevus tagab, et inimesed, kes viibivad ohtlikul alal ja vajavad täiendavat abi, korraldatakse transport ja ajutine majutuskoht.
Varjumise eesmärk on kaitsta inimeste elu ja tervist väliskeskkonna ohtude eest. Avalikuks varjumiskohaks rünnaku või radioaktiivse saaste korral sobib hoone, rajatis või osa sellest, mis asub maa all, on betoonist ja ilma akendeta (nagu näiteks maa-alused parklad, tunnelid, keldrid).
Kui inimesed juba on mingis hoones sees, siis nad sinna ka jäävad (nt kortermaja, töökoht, kool) ning järgivad edasisi juhiseid (püsida akendest eemal jne). Varjumine võib olla vajalik ennekõike rünnaku korral relvakonfliktis, aga ka näiteks radioaktiivse saaste korral. Juhised, kuidas käituda, leiab nii „Ole valmis!“ kodulehelt (https://www.olevalmis.ee/et/juhis/rahvusvahelised-relvakonfliktid) kui ka mobiilirakendusest.
Kunagi Eesti ehitatud varjendid valdavalt ei sobi enam varjumiseks, sest on halvas seisukorras. Koostöös Päästeametiga kaardistatakse lähiajal avalikud varjumiskohad ning varustatakse need vastavate märgistustega.
Kõige kiiremini saab evakuatsiooni korraldada ja inimeste heaolu tagada siis, kui osa inimesi leiab ise lähedaste juures ajutise majutuskoha ning liigub sinna iseseisvalt.
Koordineeritud tegevus tagab, et inimesed, kes viibivad ohtlikul alal ja vajavad täiendavat abi, korraldatakse transport ja ajutine majutuskoht.
Varjumise eesmärk on kaitsta inimeste elu ja tervist väliskeskkonna ohtude eest. Avalikuks varjumiskohaks rünnaku või radioaktiivse saaste korral sobib hoone, rajatis või osa sellest, mis asub maa all, on betoonist ja ilma akendeta (nagu näiteks maa-alused parklad, tunnelid, keldrid).
Kui inimesed juba on mingis hoones sees, siis nad sinna ka jäävad (nt kortermaja, töökoht, kool) ning järgivad edasisi juhiseid (püsida akendest eemal jne). Varjumine võib olla vajalik ennekõike rünnaku korral relvakonfliktis, aga ka näiteks radioaktiivse saaste korral. Juhised, kuidas käituda, leiab nii „Ole valmis!“ kodulehelt (https://www.olevalmis.ee/et/juhis/rahvusvahelised-relvakonfliktid) kui ka mobiilirakendusest.
Kunagi Eesti ehitatud varjendid valdavalt ei sobi enam varjumiseks, sest on halvas seisukorras. Koostöös Päästeametiga kaardistatakse lähiajal avalikud varjumiskohad ning varustatakse need vastavate märgistustega.