Kriisitarkus
Operatiivteenistuste ja Tallinna linna ametiasutuste Koostöökoolitus
26.-28.09.2022 osalesid meie ametnikud „Operatiivteenistuste ja Tallinna linna ametiasutuste esindajate kriisireguleerimisealasel koostöökoolitusel“. Koolitusel räägiti koostööst sündmuskohal, millele reageerivad koos erinevate asutuste teenistujad. Koolitusel osalesid Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Häirekeskuse, Kiirabi ja Demineerimiskeskuse teenistujad. Kolme päeva jooksul anti ülevaade asutuste rollijaotusest ja tegevustest erinevatele ühist sekkumist vajavatele sündmustele reageerimisel ja lahendati mitu maketiharjutust. Koolitus lõppes ühise väliõppusega, kus harjutati rohkete kannatanutega liiklusavariile reageerimist ja selle lahendamist
Koolitus "Kriisitarkus"
Viiest töötajast koosnev kriisigrupp loodi munitsipaalpolitseisse juba eelmise aasta jaanuaris. Seda oli vaja, et täita eeskätt hädaolukorra seadusest tulevaid kohustusi.
Kriisigrupi ülesandeks on elanike juhendamine häda- ja kriisiolukordades. Aga samuti ka koostöös lepingupartneritega rahva ette valmistamine häda- ja kriisiolukorras toime tulemiseks. Lisaks tuleb välja töötada elanikkonna kaitse vahendid ja võimalused ning häda- ja kriisiolukorras käitumise juhised. Samuti peab veel kaardistama evakuatsioonikohad ja need koostöös linnaosade valitsustega nõnda ette valmistama, et needd hädaolukorras n-ö töötaksid. Veel tuleb inimesi aidata suurte tulekahjude vm suurõnnetuste korral, aga õnneks midagi väga hullu pole seni juhtunud.
„Praegu me alustasime oma enda töötajate koolitamisest – eesmärgiga, et nende endi pered ja kodud oleksid kriisideks või hädaolukordadeks valmis,“ rääkis mupo peaspetsialist Tiina Laube, kes on varem töötanud 17 aastat Päästeametis. „Nii saavad meie töötajad kriisiolukorras omakorda aidata Tallinna elanike. Kui näiteks Pärnus või Häädemeestel on inimesed seoses üleujutustega olnud eriolukorraks kogu aeg valmis, ja neil on varusid kogutud, siis Tallinna piirkonnas pole taolisi ärevaid sündmusi olnud ja inimestel pole kogemust. 2021. aastal näitas Kantar Emori uuring, et Põhja-Eesti sh Tallinna elanike teadmised hädaolukordadest on võrreldes teiste regioonidega kõige madalamad (41,6 %). Erilist tähelepanu on vaja osutada ennekõike kortermajade elanikele, et nende teadlikkus kasvaks, sest seal võib ohu korral leiduda suur hulk abivajajaid. Maal arvestatakse üldiselt alati raskete oludega rohkem kui linnades.“
„Inimesed on harjunud mugavustega, et on võimalik igal hetkel kütust võtta, poes kaardiga maksta või apteegist vajalikke retseptirohtusid saada,“ lausus Tiina Laube. „Sellist vaadet elule on vaja hakata muutma. Me peame vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama. Oluline, et inimesed teaksid: kas kaugküte, mis neile korteritesse sooja annab, töötab edasi ka kriisi oludes? Kui ei köeta, siis kuidas ma talvel sooja saan?
Kust ma leian vett, kui kraanist enam ei tule? On terve rida taolisi küsimusi, millele peaksime mõtlema ja oma valmisolekut suurendama.“ „Me püüdleme selle poole, et Tallinna kõikide linnaosadega koostööd teha ja inimeste mõttemaailma muuta kriisiks valmisoleku suunas,“ märkis Tiina Laube. „Praegu saab infot internetilehtedelt tallinn.ee/kriisiennetus ja kriis.ee ning äpist Ole valmis!