Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Kuidas Tallinn kriisideks valmistub?

Kuidas Tallinn kriisideks valmistub?

Kriisi all võib mõista mistahes sündmust, mis eristub tavapärasest ning kaasab enda vajadust sekkuda ning võtta vastu otsuseid. Kriisiks võib pidada olukordi, mille tagajärjel on inimeste harjumuslik elukorraldus häiritud ning olukorra lahendamiseks tuleb kaasata kohaliku omavalitsust või suisa riigitasandit.  

Tallinna linnas tegeleb kriiside haldamise-ja ennetamisega ning elanikkonnakaitse korraldamisega Munitsipaalpolitsei allüksus. Kriisihalduse peamine ülesanne Tallinna linnas on tagada elutähtsate teenuste toimimine, hädaolukorra seaduse rakendamiseks vajalik valmisolek, juhtimine kohaliku omavalitsuse tasandil ning samuti elanikkonna informeerimine.  
Elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuring 2023 
Kohaliku omavalituse kriisideks valmisoleku teenustase on nähtav siin

Üleriigiline riskianalüüs

Avaliku riskipildi eesmärk on aidata kõigil Eesti ühiskonnaliikmetel paremini mõista, millised on meie igapäevaelu mõjutavad võimalikud riskid, milleks tuleb nii riigil tervikuna kui ka asutustel, kogukondadel ja üksikisikutel valmistuda. Kui mõistame kriiside olemust ja tõsidust, erinevate osaliste vastutust ning tegevusi kriisiolukordade ennetamisel ja lahendamisel, saame paremini läbi mõelda isikliku valmisoleku ja toimepidevuse erinevate kriiside jaoks ning olla ühiskonnana valmis ükskõik milliseks kriisiks, sh kõige nõudlikumaks. Riskianalüüs valmistab ette Euroopa Liidu elutähtsate teenuste pakkujate kerksuse direktiivi (CER-direktiivi) ülevõtmist 2024. aasta oktoobris. Käesoleva esmaprojekti koostamise kogemusele tuginedes valmib 2024. aasta sügisel terviklik riskianalüüs. Üleriigiliste riskihinnangutega saab tutvuda siin
picture1.png

 

Kuidas valmistub Tallinna linn kriisideks?  

Siia alla kuuluvad hädaolukorraks valmistumine, elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamine ning linna kriisireguleerimisealaste tegevuste koordineerimine ja (riski)kommunikatsiooni korraldamine. Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist. Lisaks on kohaliku omavalitsuse kohustuseks kriisiolukorras abistada riiklikke institutsioone elanike evakuatsiooni korraldamisel tagades vajadusel elanikele ajutine majutamise pind.
 

 

Elanikkonnakaitse

Kriishalduse ühe olulise aspekti moodustab elanikkonnakaitse korraldamine Tallinna linnas. Elanikkonnakaitse on meetmete süsteem, mille eesmärk on kaitsta inimesi ja ühiskonda kõikvõimalike kriiside korral.  

  • Elanikkonnakaitse aluseks on elanikkonna suutlikkus ennast ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist kuni abi saabumiseni aidata. 

  • Elanikkonnakaitse on ühiskonna eri osaliste – inimeste, kogukondade, kohaliku omavalitsuse üksuste, ettevõtjate ja valitsusasutuste – ühine jõupingutus. 

  • Elanikkonnakaitse hõlmab elanike kaitset mistahes üleriigilise mõjuga kriisiolukorras.

Minuomavalitsus.ee veebilehelt leiad sadade kriteeriumite kaudu süstematiseeritud ülevaate kohalike omavalituste teenuste olukorrast.
Siit leiate ka Tallinna kriisideks valmisoleku tasemed.

 

Evakuatsioon

Õnnetused võivad tekitada olukorra, kus inimeste elu satub otseselt ohtu, näiteks tulekahju või keemiaõnnetuse korral. Samuti võib tekkida olukord, kus mingi ala muutub ajutiselt või pikemaks ajaks elamiskõlbmatuks, näiteks üleujutuse või naaberriigis toimunud tuumaõnnetuse tõttu, ja sellistes olukordades võib evakuatsioon olla vältimatu. Lisaks võib evakuatsiooni korraldamine olla vajalik relvakonflikti, sh sõja korral. 

Üldises tähenduses on evakuatsioon inimeste ajutine ümberpaigutamine ohustatud alalt ohutusse asukohta, et kaitsta nende elu ja tervist. 

Evakuatsiooni ulatuse ja korraldamise erisuste järgi jaguneb evakuatsioon: 

evakuatsiooniks objektilt ja ulatuslikuks evakuatsiooniks. 

Ulatuslikku evakuatsiooni teostab PPA, väiksema evakuatsiooni korral linn, linnaosa valitsus või MUPO.  

Loe lähemalt: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062017039?leiaKehtiv 
 

Tallinna linna ülesanded kriisideks valmisolekuks:   

  • Tallinna riskianalüüsi koostamine; 
  • Tallinna hädaolukorra lahendamise plaani koostamine; 
  • Tallinna Abikeskuse telefoninumbri  14410 töö tagamine;
  • Tallinna kriisikomisjoni ning komisjoni poolt moodustatud üksuste (kriisireguleerimismeeskonna, raskete ilmastikutingimuste tagajärgede likvideerimise töögrupi ning kriisireguleerimise dokumentide koostamise ja läbivaatamise töögrupi) töö korraldamine; 
  • Viited komisjoni dokumendile, krm meeskonna liikmete nimekirjale, juhendile. 
  • kriisireguleerimis alaste õppuste ja koolituste korraldamine; 
  • järelevalve tegemine elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise, sealhulgas elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamise üle; 
  • elutähtsate teenuste osutajate nõustamine; 
  • elanikkonna ettevalmistamine ja nõustamine; 
  • elutähtsate teenuste osutajate poolt koostatud toimepidevuse riskianalüüside ja toimepidevuse plaanide kinnitamine; 
  • elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise juhtimine; 
  • riskikommunikatsiooni korraldamine; 
  • isikute evakueerimisele ning evakueeritute majutamisele ja toitlustamisele kaasa aitamine.
  

Tallinna linna riskianalüüs

Tallinna riskianalüüsi 2016 koostamise eesmärk on hädaolukorda põhjustavate Tallinna riskide, Tallinna tehnovõrkude ulatuslikke ja pikaajalisi katkestusi ning Ülemiste sõiduteetunneli suurõnnetusi põhjustavate riskide ja nende riskidega seotud ohtude väljaselgitamine ja iseloomustamine; riskide toimumise tõenäosuse ja tagajärgede hindamine; riskiklasside määramine; riskide ennetamise ja tagajärgi leevendavate meetmete kirjeldamine; riskiankeedi täitmine ja koondriskimaatriksi koostamine, saamaks ülevaadet sellest, mis ohustab inimeste elu ja tervist, kahjustab oluliselt elutähtsate teenuste toimimist ning keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju. 

Tallinna riskianalüüs 2016 täistekst 
 

Tallinna linna elutähtsad teenused

Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid. 

Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist või tekitab suure keskkonnakahju ja mille katkemisel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele. Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali, varu ja muu sellisega.

Hädaolukorra seaduse § 38 lõike 1 kohaselt elutähtsa teenuse osutaja on juriidiline isik, kelle pädevuses on hädaolukorra seaduse §-s 36 elutähtsa teenusena määratletud avaliku halduse ülesande täitmine, või elutähtsat teenust osutav ettevõtjana tegutsev isik. Tallinna linn korraldab järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust: 

  1. kaugküttega varustamine; 
  2. kohaliku tee sõidetavuse tagamine; 
  3. veega varustamine ja kanalisatsioon. 

Tallinna linna poolt korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldused ja toimepidevuse nõuded on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 määrusega nr 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/431012019048  

Hädaolukorra seaduse § 38 lõike 3 kohaselt elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud:
 

  1. koostama enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani käesoleva seaduse §-des 39 ja 40 sätestatu kohaselt;
  2. rakendama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid, sealhulgas vähendama sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu; 
  3. tagama hädaolukorra või muu sarnase olukorra ajal, sealhulgas tehnilise rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime;
  4. teavitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tundi pärast sündmusest teada saamist, elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutust § 37 lõike 3 punktis 7 nimetatud sündmusest ning esitama üksikasjaliku aruande ühe kuu jooksul sündmuse lõpust arvates;
  5. osalema hädaolukorra lahendamises hädaolukorra lahendamise plaani kohaselt;
  6. andma elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutusele tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta;
  7. korraldama enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi vähemalt üks kord kahe aasta jooksul;

7.1    määrama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisiku ning edastama tema kontaktandmed elutähtsa teenuse
toimepidevust korraldavale asutusele või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutusele;

7.2   esitama kord aastas elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutusele ülevaate
elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks ning § 37 lõike 2 alusel nõutud teenuse taseme saavutamiseks rakendatud ja rakendatavatest meetmetest;

7.3   korraldama töötajatele koolitusi, et suurendada nende teadlikkust elutähtsa teenuse toimepidevusest, rakendatud meetmetest, toimimisest hädaolukorras või muus sarnases olukorras või nende ohu korral;

7.4   teavitama elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud asutust sündmusest, millel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis;

  8.  täitma muid õigusaktides elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks sätestatud kohustusi.


Elutähtsate teenuste osutajate kontaktandmed (pdf)

Hädaolukorra seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/117052020003?leiaKehtiv 
 

 

Tallinna kriisikomisjon ja kriisireguleerimismeeskond

Kriisireguleerimise ülesannete täitmiseks on Tallinna linnas moodustatud kriisikomisjon ja kriisireguleerimise meeskond, mis koosnevad oma ala spetsialistidest ning kutsutakse kokku vastavalt vajadusele linna juhtkonna poolt. 

Tallinna kriisikomisjoni põhimääruse leiab siit: https://teele.tallinn.ee/documents/7481/view#preview

Kriisikomisjoni õiguseks on oma otsusega moodustada ööpäevaringse valmisolekuga kriisireguleerimismeeskond ja raskete ilmastikutingimuste tagajärgede likvideerimise töögrupp, kriisireguleerimis alaste dokumentide koostamise ja läbivaatamise töögrupp ning muid komisjoni üksusi ja kinnitada nende koosseisud.

Kriisireguleerimismeeskonna ülesandeks on:

1) Kriisi- või hädaolukorra lahendamiseks valmisolek;

2) Elutähtsa teenuse ulatusliku või raskete tagajärgedega põhjustatud hädaolukorra lahendamise juhtimine;

3) Kriisi- või hädaolukorda põhjustanud sündmuse analüüsimine ja lahendamine;

4) Kriisi- või hädaolukorras koostöö koordineerimine ja teabevahetuse korraldamine asjaomaste ametkondadega;

5) Vajalike ressursside kaasamine kriisi- või hädaolukordade lahendamiseks.

 

Tallinna inim- ja keskkonnaohud

Viimati muudetud 03.12.2024