Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Korterühistute kriisivalmidus vajab rohkem tähelepanu

Korterühistute kriisivalmidus vajab rohkem tähelepanu

Lisaks sellele, et riik ja omavalitsused kriisideks ning elanike toetamiseks valmistuvad, saab ka iga organisatsioon või inimene ise oma valmisolekusse panustada. Nii ka korterühistud, kus aegsasti planeerimine hoiab ära ebameeldivad ootamatused ning tagab meelerahu igale maja elanikule.

Ühistutel on alati võimalus iseseisvalt oma kriisivalmidust hinnata ning parandada, kuid soovi korral saab tuge ka Tallinna Munitsipaalpolitse Ametilt. Senised analüüsid on aga näidanud, et suurem osa Tallinna kortermaju pole oma kriisiolukorra toimepidevusele tähelepanu pööranud.

2023. aastal viis munitsipaalpolitsei läbi kampaania, mille raames paluti korterühistutel oma kriisivalmidust hinnata, kuid kampaaniaga liitus vaid 10% linna ühistutest ehk ligikaudu 600 maja. Aastas tuleb ühistute nõustamisi ette umbes kümmekond. Samas on just kortermaja elanik osa kriisiolukorra riskirühmast.

Kuid mida siis tegema peaks?

Alustuseks tuleks läbi mõelda, milline on korterühistu olukord praegu ning sealt esilekerkivad murekohad märgistada. Selleks saab tugineda veebis leitavale ankeedile või kriisiplaani põhjale. Kui on ühistu nõrkustest, vajadustest ja erisustest selge pilt ees, siis ongi aeg neid lahendama asuda.

Tihtilugu võib aga juhtuda, et enda teadmistest jääb väheks või tahaks lihtsalt olukorra kellegagi läbi arutada. Just selles saab appi tulla Tallinna munitsipaalpolitsei eksperdid, kes koostöös Päästeametiga tulevad kohale, vaatavad ja kaardistavad olukorra ning annavad nõuandeid, kuidas ühistu enda valmidust parandada saaks. Täpsemalt korterühistute kriisiplaanidest ja valmisolekust loe SIIT!