Tallinna Kristiine Lasteaia õppetöö korraldus
Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel ja eesmärkide elluviimisel kasutame erinevaid meetodeid:
- vaatlemine,
- uurimine,
- vestlemine, jutustamine,
- õppemängud
- õppekäigud,
- uurimised, katsed,
- avastusõpe, õuesõpe,
- iseseisvat tööd, rühmatööd,
- ehitusmängud,
- lavastusmängud.
Õppe- ja kasvatustegevuse temaatika jälgib aastaaegade vaheldumist, rahvuslikke tähtpäevi ja päevakorda kerkinud olulisi ning lapsele/lastele huvipakkuvaid teemasid
Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise põhimõteteks on:
- lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;
- lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;
- lapse loovuse toetamine;
- mängu kaudu õppimine;
- humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;
- lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;
- lapsele turvatunde, eduelamuste tagamine;
- üldõpetusliku tööviisi rakendamine;
- kodu ja lasteasutuse koostöö;
- Eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine.
Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise-, vaatlemise-, uurimise-, katsetamise-, suhtlemise-, mängu-, harjutamise- jms kaudu.
Tallinna Kristiine Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, kultuurilist tausta, vanust, sugu, tervislikku seisundit jms. Lasteaia pedagoogid on laste arengusuunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.
Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.
Õppe- ja kasvatustegevuses on loodud tingimused, et areneb lapse suutlikkus:
- kavandada oma tegevust, teha valikuid;
- seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;
- kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;
- arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;
- hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;
- tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.
Tallinna Kristiine Lasteaed korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1. septembril ning kestab 31. augustini.
Lasteasutus toetab erinevast keele- ja kultuurirühmast peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti kultuuri väärtustamisel.
Lapsele, kelle kodune keel ei ole eesti keel, tagatakse eesti keele õpe. Mitte-eesti kodukeelega lapsed omandavad eesti keele lõimitud tegevuste kaudu.
Tallinna Kristiine Lasteaia pedagoogid teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel. Pedagoogid teavitavad regulaarselt lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe- ja kasvatuskorraldusest. Pedagoogid loovad lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsimustes, vajadusel nõustavad.
Lapsevanemal võimaldatakse osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning anda tagasisidet lasteasutuse tegevusele (ankeetküsitlused vähemalt korra õppeaastas).
LAPSE ARENGU TOETAMINE, JÄLGIMINE, SUUNAMINE JA HINDAMINE
Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.
Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Pedagoogid viivad vaatlusi läbi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka pedagoogi suunatud tegevustes.
Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused.
Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi.
Lasteasutuse pedagoogiline nõukogu otsustab, milliseid meetodeid kasutada lapse arengu hindamisel. Rühmaõpetaja tutvustab lapsevanemale lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust.
Vähemalt üks kord õppeaastas viib pedagoog lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks lapsevanemaga läbi arenguvestluse, mis:
- annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest;
- selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes.
Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse «Isikuandmete kaitse seaduses» sätestatud tingimustel.
ERIVAJADUSTEGA ARVESTAMINE
Kristiine lasteaed no püstitanud omale eesmärgi:
- Lapse individuaalse arengu- ja hariduslike erivajaduste toetamine- lähtudes lapse individuaalse arengu vajadustest, erivajadustest.
Millest tulenevalt:
- varajane märkamine– lapse arengu analüüs, hindamine, arengumapi koostamine; arenguvestlus (õpetajad jälgivad iga lapse individuaalset arengut esimestest päevadest alates, mil laps rühma koosseisuga liitub. Võimalikult varakult on vajalik märgata laste arengulisi erisusi).
- õppe – ja kasvatustegevuse korraldusel kasutusel tööviisid: individuaalne tegelemine lapsega, tegelemine väikestes gruppides, rühmatöö ning meetodid, mis toetavad lapse individuaalset arengut ning loovust.;
- erivajadustega lapse, sh andeka lapse, arengu toetamine – lisaülesanded;
- lapse individuaalse toiduvajadusega arvestamine- allergiline laps;
- lapse kultuurilise erivajadusega arvestamine, kohanemise toetamine ning eesti keele õppimine läbi mänguliste- ja igapäevaliste tegevuste;
- vajadusel suunatakse lapsevanem vastava spetsialisti juurde.
- Kõne- ja keelepuudega lastega tegeleb logopeed, kes peab oluliseks usaldusliku õhkkonna loomist ning individuaalsusega arvestamist. Eesmärgiks on hea koostöö, et saavutada parim võimalik tulemus.
Täpsemalt õppetöö korraldamisest saab tutvuda lasteaia õppekavas.
Lehekülge haldab
Kaie Hein
direktor