Alates oktoobri algusest on meie lasteaias töötanud kaks noort Euroopa Solidaarsuskorpuse vabatahtlikku – Elena Saksamaalt ja Nicol Kolumbiast, kes on oma vabatahtliku aasta jooksul toonud lasteaiaellu keeleõppe kaudu palju värskust ja avastamisrõõmu.

Elena viis regulaarselt läbi saksa keele tunde 5–6-aastastele Liblikate rühma lastele. Tema tunnid olid integreeritud hommikuringi, pakkudes lastele võimalust õppida mängulises vormis uusi sõnu ja väljendeid. Tundides käsitleti erinevaid teemasid, nagu tervitused, kehaosad, loomad, värvid, toit ja numbrid. Õppimine toimus läbi laulude, mälu- ja interaktiivsete mängude. Elena sõnul olid just tuttavad laulud ja liikumismängud parim viis laste kaasamiseks – mida rohkem mängu, seda suurem õpihuvi! Elena: „Overall the project worked very well and it was interesting to see similarities and differences between the languages.“

Nicol tutvustas 3–4-aastaste Kullatriinude rühma lastele hispaania keelt ja Kolumbia kultuuri. Tunnid olid küll väikese mahuga, kuid väga sisukad. Lapsed õppisid lihtsamaid hispaaniakeelseid sõnu nagu hola, adiós ja gracias, samuti transpordivahendeid ja kohanimetusi ning said aimu Kolumbia toidust, tantsudest ja traditsioonidest. Nicol tõdes, et lapsed suutsid kiiresti uue keelega kohaneda ning hakkasid temaga igapäevaselt ka lihtsamaid hispaaniakeelseid sõnu kasutama.
Nicoli sõnul üllatas teda, kui hästi juba 3-aastased lapsed suutsid uue keelega kontakti luua – oma silmaga nägi ta, kuidas keeleõppe teooriad peavad paika: noores eas omandavad lapsed uut keelt märgatavalt kergemini ja loomulikumalt. Nicol: „Sharing my language and culture helped me feel more connected, and seeing the children enjoy learning something new was truly touching. I will always carry this experience with me.“

Vanematelt saadud tagasiside põhjal võis märgata, et lapsed õpetasid rõõmuga õpitud sõnu ka kodus – tervitasid hispaania või saksa keeles ja kordasid lihtsamaid väljendeid. Vanemad tõid esile, kui eriline ja väärtuslik on see, et juba varases eas saavad lapsed kogemuse, mida tähendab õppida uut keelt otse selle keele emakeelse rääkija käest.

Vabatahtlike projekt tõi lisaks keeleõppele ka kultuurilise mitmekesisuse tunnetamise, pakkudes nii lastele kui ka õpetajatele võimalust avardada oma maailmapilti. Nii Elena kui Nicol lahkuvad teadmisega, et nende panus oli tähenduslik ning et nad said selle kogemuse käigus ka ise palju õppida – nii lasteaiatööst, eesti keelest kui kultuuridevahelisest suhtlusest.

Sellised algatused kinnitavad taas, et õppimine võib olla rõõmus, loomulik ja mänguline – eriti kui seda toetab soe ja innustav keskkond.