Lasteaias toimub õppimine mänguliste tegevuste kaudu lähtuvalt õppe- ja kasvatusvaldkondade eesmärkidest, sisust ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest. Väärtustame lapse igakülgset arengut turvalises ja loovas keskkonnas.

Õppeaasta

Lasteaed korraldab õppe- ja kasvatusprotsessi õppeaastati. Õppeaasta algab kalendriaasta 1. septembril ja kestab järgneva kalendriaasta 31. augustini.

Aktiivne õppeperiood kestab kalendriaasta 15. septembrist järgneva kalendriaasta 31. maini.

01. septembrist kuni 15. septembrini on lastel kohanemisperiood ning keskkonnaga harjumine.

Suvekuudel (01. juuni – 31. august) toimub õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade sisu kinnistamine, kus rõhuasetus on mängulisel tegevusel õues.

Õppeaasta jaotub nädalateks. Nädalaplaane õppetegevuste läbiviimiseks koostatakse kõikides rühmades aktiivsel õppeperioodil (s.o. 15.sept.-31.mai).

Suveperioodil planeeritakse tegevused päeva kaupa ja kajastatakse õppe-kasvatustegevuste päevikus, kuhu märgitakse planeeritud tegevused ning kokkuvõte päevast.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus rühmas

 Õppeaasta õppe- ja kasvatustegevuse analüüsi ja lasteaia õppekava põhjal koostatakse igaks õppeaastaks rühma õppeaasta tegevuskava.

Rühma tegevuskava koostamisel selgitatakse õppeaasta alguseks välja rühmas olevate laste vanuselised, individuaalsed ja arengulised iseärasused. Samuti arvestatakse tegevuskava koostamisel lasteaia õppekava, lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse aasta eesmärke ning lapsevanemate soove.

Igaks nädalaks koostatakse nädalakava. Seal tuuakse välja eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik arvestades laste ettepanekute ja soovidega ning võimaldab õpetajal teha vajadusel muudatusi. Õppetegevustele püstitatud eesmärgid lähtuvad lapsest.


LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMISE JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS

Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.

Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka pedagoogi suunatud tegevustes.
Lapse arengut kirjeldatakse lapsest ja tema individuaalsetest iseärasustest lähtuvalt,
väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid
ja huvi.
Lapse arengu analüüsimisel ja hindamisel kasutatakse:

• lapse arengu hindamise tabelit,
• vaatlust (eesmärgistatud, planeeritud, dokumenteeritud),
• vestlust,
• intervjuud, 
• koolivalmiduse testi,
• lapse töid,
• lapse arengumappi.

1. Arengumapp

 
Lapse arengu jälgimise kokkuvõttena koostatakse igale lapsele arengumapp. Arengumapp on informatsiooni kogumiseks lapse arengu kohta lasteasutuses, mis aitab märgata lapse eripärasid, tugevusi ja arendamist vajavaid valdkondi ning on individuaalse arenguvestluse aluseks lapsevanemaga. Arengumapi koostamisel on oluline järjepidevus ning seda täiendatakse kogu lapse lasteaias viibimise perioodil. Lapsevanemal on alati võimalus tutvuda oma lapse arengumapiga.

Arengumapp algab tiitellehega (asutuse, rühma ja lapse nimi, lapse sünniaeg, lasteaeda tulemise ja lahkumise aeg,  õpetajate ja õpetaja abi nimed).
Arengumapid asuvad rühmas avatud riiulil. Lapsed ja lapsevanemad saavad oma mappe igal ajal vaadata, kui nad seda soovivad. Kolmandatele isikutele lapse arengumapi sisu avaldamisele ei kuulu.

Arengumapi sisu
Arengumapi sisu jaguneb kaheks osaks:

• Lapse poolt teostatav (sisaldab dokumente lapse tegevuste ja tööde kohta, mitte täiskasvanupoolseid hinnanguid).
• Täiskasvanu poolt teostatav (lapsevanemate poolt edastatav info oma lapse kohta, õpetajate tähelepanekud lapse tegevuse kohta, vaatluste ja vestluste kokkuvõtted, märkmed).

Arengumapi materjali kogumine
Arengumapi materjalide kogumine jaguneb:
Süstemaatiliselt toimuv kogumine

• Lapsevanema poolt edastatav info oma lapse kohta (lapse lasteaeda tulemisel), tutvumisküsitlus.
• Pilt endast, perest (igal aastal).
• Lapse käejälg, kaal, pikkus (igal aastal).

• Lapse arengutabel, mida rühmaõpetajad täidavad 1 kord aastas (kevadel). 
• Mängu vaatlus (igal aastal).
•  
• Kavandamata kogumine
• Lapse enda poolt valitud tööd
• Lapse koostatud jutud, luuletused, ümberjutustused, ristsõnad
• Lapse huvitavad ütlemised
• Lapsega tehtud intervjuud, küsitlused, ütlemised
• Kirjalehed
• Temaatilised küsimustikud
• Kodust kaasa toodud materjalid
• Fotod laste tegemistest.

Lapse arengu hindamiseks on väljatöötatud nõutud pädevuste kriteeriumid tuginedes riiklikule õppekavale ja lasteaia õppekava üldoskuste ning ainevaldkondade lapse arengu eeldatavatele tulemustele.
Õpetajad jälgivad lapse arengut, hindavad ning täidavad kord õppeaastas (kevadel) lapse arengu hindamise tabelit. Rühmaõpetaja teeb lapse arengu jälgimisel ja hindamisel koostööd teiste lapsega tegelevate õpetajatega ja logopeediga.
Õpetaja vahetab lapsevanemaga lapse arengualast informatsiooni igapäevaste vestluste ajal. Pikema tagasiside lapse arengust annab õpetaja arenguvestlustel, mis toimub üks kord õppeaastas. Vajadusel antakse lapsevanemale eelnevalt ettevalmistavad küsimused. Arenguvestluse tulemus ja kokkulepe edaspidise tegevuse suhtes fikseeritakse kirjalikult mõlema osapoole juuresolekul ning allkirjastatakse.
Laste arengu hindamise tulemustest teevad õpetajad rühma tasandil kokkuvõtte  ja see on aluseks järgneva õppeaasta eesmärkide kavandamisel ja tegevuskava koostamisel.

Koolivalmiduskaart

Kõikidele Tallinna Kullerkupu Lasteaia õppekava läbinud lastele antakse koolivalmiduskaart, mille koostamise aluseks on lapse arengu hindamise tabel ja arenguvestluse tulemused. Koolivalmiduskaardi koostavad rühmaõpetajad, kaasates lapsevanemaid. Koolivalmiduskaart registreeritakse, allkirjastatakse osapoolte vahel (rühmaõpetajad, lapsevanem ja direktor või selleks volitatud isik) ja dokumenteeritakse. Üks eksemplar väljastatakse lapsevanemale ja teine jääb asutuse arhiivi. Koolivalmiduskaart väljastatakse lapsevanemale enne lapse lasteaiast välja arvamist seoses kooli astumisega. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust. Vanema taotlusel peab linn tagama võimalused põhihariduse omandamiseks elukohajärgses koolis koolikohustuslikust east nooremale lapsele, kui nõustamiskomisjon või lasteasutus, kus laps käib, on hinnanud lapse koolivalmidust ja soovitanud kooli õppima asumist ning vanem on linnavalitsust õppima asumise soovist teavitanud enne käimasoleva aasta 01. maid.

ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS


Erivajadustega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas. Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab direktor.

Erivajaduse väljaselgitamine:

• lapsevanema poolt lapse erivajaduse, eripära, soodumuse jne märkimine kirjalikult lasteaia registreerimislehele (avaldusele) ja/või tutvumisküsitluses lasteaeda tulles;

• vestlus lapsevanematega lapse lasteaeda saabumisel;
• lapse vaatluse, vestluse, õppetegevuses osalemise (s.o. lapse igapäevase käitumise, suhtlemise) järgi rühmas selgitavad õpetajad välja, kas laps vajab mingis valdkonnas toetust või erinevat lähenemist.

Erivajadusena käsitletakse:

1. muusikaliselt, kunstiliselt, kehaliselt, sotsiaalselt jne andekad lapsed;
2. logopeedilist abi vajavad lapsed (kommunikatiivsed oskused – suuline kõne, kõne mõistmine, hääliku-ja foneemitaju, lugemine jne);
3. muukeelsest (vajadusel ka kakskeelsest) perest pärit lapsed;
4. kognitiivsed oskused ja taju arengu eripärad ( vaatlus-ja kuulamisoskus, silma ja käe koostöö, teabe mõtestamine jne);
5. üld- ja peenmotoorika areng;
6. suhtlemiserisusega lapsed;
7. toitumisharjumused;
8. toidu- ja muud allergiad;
9. terviseprobleemid (haigestumise tihedus ja kroonilised haigused, diabeetikud);
10.  käitumishäired (hüperaktiivsed lapsed, rahutud lapsed jne);
11.  koolipikendusega lapsed.

Erivajaduse kaardistamine
Laste erivajadused kajastuvad järgmistes dokumentides:

1. lapse individuaalne tervisetõend;
2. lapse arengu hindamise tabel;
3. muud arengumaterjalid.

Tegevuse korraldamine:

• Vajadusel vestlevad lapsega ja lapsevanematega kõik lapsega töötavad õpetajad – rühmaõpetajad, liikumis- ja muusikaõpetaja, erispetsialistid, et leida lahendus kerkinud probleemile või otsustada edaspidine tegevus valdkonnas, mis vajab toetust või teistsugust lähenemist.
• Konkreetse lapse puhul arvestatakse vastava lapse arengutasemega (näiteks kodust tulnud, lasteaias mittekäinud või mõnes arenguvaldkonnas järeleaitamist vajavad lapsed) ja kohandatakse talle  vastavas valdkonnas arenguliselt sobiva vanuserühma tegevusi.
•  Muudetakse tavapärast õpetust ja kohandatakse see tema erivajadusele sobivaks.
• Eriti andekate laste puhul antakse lapsele võimalus saada lisaülesandeid ning süvalähenemist ainetele vastavalt lapse huvidele ja andekusele.
• Koolipikendusega laste puhul tehakse individuaalset tööd vastavalt toetamist vajavatele valdkondadele, vajadusel koostatakse individuaalne õppekava või suunatakse logopeedi poole.
• Lapse päeva organiseerimisel mängude, õppetegevuste läbiviimisel, erinevate metoodikate ja individuaalse tegevuse planeerimisel lähtutakse lapsevanematega koos toimunud vestlusel saadud informatsioonist.
• Vajadusel koostavad rühmaõpetajad õppeaasta algul koostöös logopeedi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.
• Õpetajad teevad koduga tihedat koostööd ja on valmis alati lapsevanemat nõustama.
• Vajadusel suunatakse laps regulaarsetele konsultatsioonidele eripedagoogi või spetsialisti juurde.
• Allergiate, terviseprobleemide, diabeedi  puhul järgivad õpetajad ja kogu lasteaia personal lapsevanemate, perearsti või  eriarstide ettekirjutusi.
•  
• LAPSEVANEMATEGA KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED JA KORRALDUS
• Õpetajad teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel
• Õpetaja teavitab regulaarselt lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest.
• Õpetaja loob lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsimustes.

 

• Koostöövormid:
  Koosolekud: Rühmakoosolekud kord korda aastas;
  Hoolekogu koosolekud viiakse läbi vähemalt neli korda õppeaastas.
  Uutele lapsevanematele infotund ja rühma ning lasteaia tutvustamine.
  
  Lapse arenguvestlused üks kord aastas vastavalt rühma tegevuskavale.
  
  Individuaalsed vestlused vastavalt vajadusele ja tekkinud probleemidele.
  
  Rühma ühisüritused, mille temaatika ja aja kavandab iga rühm vastavalt tegevuskavale.
  Teated ja info teadetetahvlil: rühmainfo, menüü, üritused, teated jm.
  Lasteaia kodulehel rühmade infolehel rühmainfo, teated, üritused jne.
  Avatud uste päev lasteaia tegevuse tutvustamiseks vanematele ja üldsusele, mille käigus saab külastada õppetegevusi ja tutvuda lasteaia töökorraldusega.
  Ühisüritused, mis tulenevad lasteaia ja rühma ürituste kavast ning on seotud rahvakalendri ning lasteaia traditsioonidega.
  
  Uute laste kohanemine lasteaiaga, kus kõikidel uutel lastel on koos vanemaga võimalus olla rühmas ja harjuda lasteaia päevarütmiga.
  Lapsevanemal võimaldatakse osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamises ja korraldamises.
  Õppeaasta esimesel koosolekul arutatakse ühiselt läbi õppetegevuste temaatika, õppekäigud, rühma ühised üritused. Kuulatakse ära ja arvestatakse vanemate ootustega. Lapsevanemate poolt tehtud ettepanekud ja osalus rühma töös kajastub rühma aasta tegevuskavas ning õppeaasta aruandes.
  
  Tagasisidet lasteasutuse tegevuse ning rühma töö kohta saadakse rahulolu küsitluste kaudu, mis toimuvad üks kord aastas kevadel.
  
   

 

---

 

Lehekülge haldab: direktori kt Karin Pero, [email protected]