Liigu sisu juurde
Tallinn.ee
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Maakri kvartali jahutussüsteemi ilmestab kunstiteos

Maakri kvartali jahutussüsteemi ilmestab kunstiteos

Tallinna Strateegiakeskuse ja AS Utilitas koostöös on kunstivõistluse tulemusena Maakri tänaval valminud jahutussüsteemile installatsioon nimega „Kohanemine“.

„Linnakunst on oluline osa avalikust linnaruumist ning Tallinnas saab selle võimalusi meie ühise elukeskkonna põnevamaks muutmisel kindlasti senisest palju rohkem kasutada. Antud konkursiga otsisime kohaspetsiifilisi, keskkonnateadlikke ja tänapäevaseid lahendusi, andes samal ajal autoritele üsna vabad käed. Tulemus õigustas end ning on julgustuseks selliste konkurssidega jätkata,“ rääkis abilinnapea Kaarel Oja.

Jahutussüsteem rajati Maakri 26 kinnistule kolmeks aastaks. Võistluse prioriteet oli suhestuda Maakri kvartali ruumilise kontekstiga, kasutades maksimaalselt ära jahutuskonteinerite vormi ning keskkonnasäästlikkuse kontseptsiooni. Installatsioon pidi toetama jahutuskonteinerite ja ümbritseva ruumi terviklikkust ning muutma linnakeskkonna elamuslikumaks. Installatsiooni loomisel ja materjalivalikul tuli lähtuda keskkonnasäästlikkuse ja materjalide eluringi põhimõtetest.
 
Kunstivõistluse võitis Kristina Õlleki installatsioon „Kohanemine“ ning ära märgiti Anna Mari Liivranna sepisskulptuur „Seotud“. Nii võidutöö kui ära märgitud kavandi juures tõi žürii välja sisuka ja mõjuva materjalikasutuse, avastusrõõmu ja mitmekihilisuse. Teostes on žürii hinnangul mängitud ümbritseva keskkonna intensiivsusega ning teadlikult õrn ümbruskonda sulandumine mõjub antud teostes tugeva seisukohavõtuna.
 
Võidutöö loomisel on kasutatud peegelkilet, paekivi, mets-viinapuud, vineeri, spreivärvi ja LED-valgusribasid. „„Kohanemine” on kohaspetsiifiline installatsioon Maakri kvartalis, mis soovib sulanduda keskkonda ja kõnetada piirkonna arhitektuurseid materjale ja vorme nii kaasajast kui ka minevikust,“ selgitas Kristina Õllek. „Maakri kvartali kõrghoonete klaaspinnad on tugevas kontrastis paekivimaterjaliga, mis kunagi oli sealsete vanemate hoonete ja paljude arhitektuurimälestisteks loetud hoonete peamiseks ehitusmaterjaliks. Siinses piirkonnas tuleb kõige eredamalt Tallinna linnaruumis esile peegeldav anorgaaniline klaaspind koos orgaanilise paekiviga, kivimiga, mis on kujunenud siinsetes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil. Kontrast kahe materjali vahel tekitab nihestatud dialoogi, mida installatsioon ka endas kannab, vaadeldes neid muutusi inimtekkelise keskkonna loomisel ja arheoloogilisel vaatlusel.“
 
Arhitektuursetele materjalidele lisaks on installatsioonis olulisel kohal ka kõrgusesse kasvav mets-viinapuu, mis hakkab installatsiooni enda kasvulavaks kasutama. „Piirkonnas pole just väga palju rohelust, mistõttu roheluse toomine siinse installatsiooni kaudu on oluline lisandus, rikastamaks sealset keskkonda,“ ütles Õllek.
 
Anna Mari Liivranna ära märgitud töö ühendab sepise, klaasi ja värvi. Autori sõnul kujutab skulptuur endast looduslikku, tehnoloogilist ja sotsiaalset võrgustikku siduvat installatiivset kunstiteost. „Teoses kujutatav range geomeetriline jada või struktuur viitab inimtekkelisele tehislikule võrgustikule, mis läbib süsteemi eri punkte,“ selgitas Liivrand. „Värvilisest klaasist kavandatud punkte võib pidada kortermajade akendeks, mis pimeduse saabudes igaüks eri värvides kumavad, moodustades omavahel seotud, kuid eriilmelise terviku. Samal ajal kasvavad aga loodud süsteemist läbi taimede vääte meenutavad vormid, juhtides nii tähelepanu elektri või kütte looduslikule päritolule ning kõikide tehislike süsteemide toetumisele looduslikele alustele.“
 
Ideekonkursi žüriisse kuulusid Tallinna Kesklinna vanem Monika Haukanõmm, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse projektijuht-kuraator Marika Agu, Tallinna ruumiloome kompetentsikeskuse arhitekt-linnaplaneerija Jaak-Adam Looveer ja linnakunsti kuraator Kati Ots ning ASi Utilitas Tallinn kaugjahutuse osakonna juhataja Tanel Kirs.

Fotod: Mats Õun