Skip to content
Tallinn.ee
Juurdepääsetavus
 °C

Arenguliste erivajadustega ja andekad lapsed

Laps kelle võimed, tervislik seisund või muud omadused ( sh keha-, kõne, meele- või kognitiivne puue, emotsionaalsed ja käitumisraskused, üld- või eriandekus) erinevad sedavõrd, et tavapärane õpikeskkond ja õppe- ja kasvatusprotsess ei toeta tema võimete arengut piisavalt on arenguliste erivajadustega või andekas laps. Lapse varane erivajaduste või andekuse määratlemine ning vastava arendustegevuse alustamine annavad parema võimaluse arenguks ja õppimiseks.

Sügisperioodil (september-oktoober) selgitatakse välja arenguliste erivajadustega ja andekad lapsed, jälgides kõiki arengulisi valdkondi:

  • Kommunikatiivsed oskused: suuline kõne, kõne mõistmine, hääliku ja foneemitaju, lugemine, etteloetud teksti mõistmine jne.
  • Kognitiivsed oskused: vaatlus- ja kuulamisoskus, silma ja käe koostöö, teabe mõtestamine.
  • Sotsiaalsed oskused: suhtlemine eakaaslastega ja täiskasvanutega, käitumine jne.
  • Motoorika: üld- ja peenmotoorika.
  • Eneseteenindus: riietumine, oma asjade korrashoidmine jne.
  • Üldtervislik seisund.

Koostatakse plaanid arenguliste erivajaduste rahuldamiseks.

  • Vajadusel koostakse individuaalne arengukava (edaspidi IAK), neis valdkondades, milles laps abi ja individuaalset arendamist;
  • IAK koostamisel ja elluviimisel osaleb kogu lapse arengut toetav meeskond – rühmaõpetajad,  logopeed, liikumis- muusikaõpetaja, juhtkonna esindaja;
  • plaanid seostatakse lapse arengu analüüsiga;
  • meeskonna partneriks on lapsevanemad, kes annavad oma panuse nii IAK koostamisel kui elluviimisel;
  • (kommunikatiivsete erivajadustega lapse arenguplaani koostab logopeed).

 Õppeaasta jooksul täiendatakse ja parandatakse vastavalt vajadusele arendusplaane.

  • Muutused lapse arengus fikseeritakse logopeedi dokumentatsioonis ja lapse arengumapis.
  • Vajadusel konsulteeritakse eriarstide ja spetsialistidega.

 Erivajadusega  lapse arengu toetamisel tegutsetakse ühtse meeskonnana.

  • Lapsevanem jagab oma kogemusi lapse tegutsemise, käitumise ja suhtlemise iseärasustest kodus ning kõik lapsega tegelevad spetsialistid nõustavad vajadusel vanemaid ja pereliikmeid.
  • Liikumis-, muusikaõpetaja konsulteerib vajadusel rühmaõpetaja,  (logopeedi või) lapsevanemaga esilekerkinud probleemist.
  • (Logopeed jälgib erivajadusega lapse arengut rühmas ja soovitab uusi arendamisvõtteid ja vahendeid)

Õppeaasta lõpus teevad rühmaõpetajad kokkuvõtte lapse arengust õppeaasta jooksul.(Logopeed lisab kõnearenduses osalenud laste arengumappi kirjaliku kokkuvõtte lapse kõne arengust.)

  • Soovitatakse lapsevanematele suveperioodiks erinevaid  (kõne)arendusmänge- ja võimalusi.
  • Vajadusel nõustatakse lapsevanemaid  kooliminevale lapsele sobiva õppevormi  valikul.

 

Erivajadusega lapse toetamise tugisüsteemid lasteasutuses                                                                                                         

Rühmaõpetajad

  • Märkavad lapse probleemi, analüüsivad last, peavad lapse kohta vaatluspäevikut, kuhu fikseerivad kirjalikult  lapse positiivsed ja negatiivsed situatsioonid, konfliktid, lahendused jm olulise.
  • Rühmameeskond analüüsib, arutleb lapse arengu analüüsi tulemusi ja situatsioone, toiminud lahendusi, toetamise võimalusi jm olulist.
  • Pöörduvad lapsevanema poole, teavitavad probleemist, selgitavad koduse olukorra,  kaasavad lapsevanema koostööle lapse toetamiseks jne. Soovitavad lapsevanemale logopeedi konsultatsiooni.
  • Arutavad probleemi logopeediga ja otsivad koos lahendusi.
  • Teavitavad juhataja asetäitjat õppealal ja juhatajat antud lapse olukorrast.
  • Teavitavad ja konsulteerivad teiste õpetajatega, kes veel lapsega tegelevad.
  • Teavitavad vajadusel rühma lapsevanemaid (jälgides isikuandmete mitteavalikustamist) rühma probleemidest ja töökorraldusest.
  • Vestlevad rühma lastega, kujundades erivajadusega kaaslasesse positiivset hoiakut.
  • Suhtuvad erivajadusega lapsesse mõistvalt, väldivad negatiivseid hoiakuid.
  • Kujundavad või loovad lapse(laste) turvalise keskkonna.
  • Vajadusel koostavad lapsele iseloomustuse esitamiseks erispetsialistile, nõustamiskomisjonile.
  • Osalevad  IAK koostamisel ja elluviimisel.  

Logopeed

  • Uurib lapse kõne ja tunnetuslike protsesside arengutaset.
  • Tegeleb lapsega vajadusel individuaalselt.
  • Nõustab rühmaõpetajaid.
  • Osaleb rühma aruteludes ja vestlusringides, vajadusel ka arenguvestlustes.
  • Nõustab lapsevanemaid.
  • Teeb ettepanekuid eriarstide konsultatsioonidele suunamiseks ning vormistab vajalikud väljavõtted ja kõne iseloomustused.
  • Annab teavet juhtkonnale. 

Õppealajuhataja

  • Tutvub lapsega, teeb oma tähelepanekud rühma töökorraldusest jne.
  • Nõustab rühmameeskonda pakkudes erinevaid lahendusi jms.
  • Organiseerib õpetajatele vestlusringe, koolitusi  toetamaks õpetajate toimetulekut.
  • Teeb koostööd logopeediga, osaleb IAK koostamisel.
  • Vajadusel vestleb lapsevanemaga.
  • Informeerib juhatajat, teeb ettepanekuid.

 Direktor

  • Osaleb aruteludes, vestlusringides
  • Võimaldab koolitusi.
  • Vajadusel muudab töökorraldust; tagab tugiisiku olemasolu jms lähtuvalt seadusandlusest.
  • Võimalusel muudab rühma liiki ja vähendab laste arvu rühmas,
  • Leiab võimalusi vajaliku materiaalse baasi jaoks.
  • Suunab lapsevanema nõustamiskomisjoni.

Viimati muudetud 28.04.2014