Skip to content
Tallinn.ee
Juurdepääsetavus
 °C

Õppekava

Lapse arengu analüüsimise põhimõtted

Lapsevanemad ja  pedagoogid soovivad võimalikult hästi last tundma õppida, et soodustada lapse arengut.

Lapse arengut on võimalik jälgida ja vaadelda ning analüüsida.

Vaatlusandmestik peab olema kasutatav ja mõistetav nii pedagoogidele kui ka lapsevanemale.

Erinevate inimeste vaatluseid ja tähelepanekuid on kasulik ning vajalik omavahel võrrelda.

Lapse arengu jälgimise ja analüüsimise üldeesmärk on koguda informatsiooni, mida saab:

  • jagada teiste pedagoogidega;
  • jagada vanematega;
  • jagada lapsega (edusammud arengus);
  • kasutada tegevuste planeerimisel ja õppekava arendamisel;
  • arvestada lapse individuaalsel arendamisel.

Oluline on tähele panna iga lapse eripära, tema tugevaid ja veel arendamist vajavaid  külgi.

 Last hästi tundes ja teades on kõigil osapooltel võimalik tema arengule rohkem kaasa aidata.

Lapse arengu jälgimise ülestähendamine.

  • Pedagoogid planeerivad iga õppeaasta algul lapse arengu analüüsimise.
  • Lapse arengu jälgimiseks koostatakse igale lapsele arengumapp.
  • Arengumapi koostamise eesmärk on koguda lapse töötulemuste näidiseid, mis annavad ülevaate lapse saavutustest ja arengust pikema perioodi jooksul.
  • Arengumapis lapse arengu vaatluslehel fikseeritakse (õppeaasta lõpus)  kirjalikult lapse

      arengukirjeldus.

  • Arengumapid on individuaalse vestluse aluseks lapsevanemaga.

 Täiskasvanute poolt koostatud arengumapp lähtub lapsest ja sisaldab:

  • tähelepanekuid lapse tegevuse kohta (vaatlused, küsitlused jm);
  • lapse mängu kirjeldusi, rollide jm taolise ülevaateid;
  • valikut laste loomingust (käelistest töödest);
  • lapse huvitavaid ütlemisi, arvamusi ja sõnalist loomingut;
  • töölehti Mina, Minu pere, Mina õpin, Mina suurena;
  • rühmaõpetajate täidetud lapse arengu vaatluslehed;
  • kokkuvõte logopeedilt kõneravitööst.

  Lapse arengu analüüsimisel tuleb lähtuda lapse enda individuaalsest arengust

ja alushariduse riiklikus õppekavas toodud lapse arengu eeldatavatest tulemustest.

 Lapse arengu analüüsimiseks kasutatakse lapse arengu vaatluslehti.  Samade vaatluslehtede kasutamine kahel korral õppeaasta jooksul annab hea ülevaate lapse arengust ja muutustest

  Vaatluslehti täidetakse:

  •       pedagoogi vaatlustena;
  •       koos ülesannete esitamisega lapsele, kes saab kohapeal või muus olukorras oma oskusi proovida  ja näidata.

 Vaatluslehtede täitmisel tuleb meeles pidada järgmisi aspekte:

  •       oluline on turvaline õhkkond ja hea kontakt lapsega;
  •       ülesandeid võib lahendada rühmas;
  •       ülesannete proovimisel  tuleb  lapsele anda alati  positiivne tagasiside.
  •       eesmärgiks ei tohi seada lapsega kõikide ülesannete läbi tegemist piiratud aja jooksul.

Kehalise arengu hindamise viivad läbi liikumisõpetaja ja rühmaõpetajad. Füüsilise arengu näitajaid ja motoorika arengut  hindavad rühmaõpetajad.

 Lapse arengu vaatluslehele tehakse sissekandeid kaks korda aastas:

    Sügisel (september-oktoober). Selle etapi tulemusena saavad pedagoogid teada:

  •       lapse need arenguvaldkonnad, mis vajavad aasta jooksul enamat tähelepanu;
  •       mida arvestada tegevuste planeerimisel;
  •       keda tuleks erispetsialistide juurde konsultatsioonile saata;
  •       kuidas toetada ja suunata probleemide ilmnemise korral lapse arengut.

 Kevadel (aprill-mai). Selle etapi tulemusena saavad pedagoogid:

  •       teada lapse arengu edenemise õppeaasta jooksul;
  •       hinnata õppe- ja kasvatustöö tulemuslikkust.

Lapse arengu analüüsimise põhimõtteid tutvustatakse lapsevanematele. Lapsevanemal on alati võimalus tutvuda oma lapse arengumapiga.

Lapsevanem saab avaldada oma seisukohta lapse arengumapi kohta suuliselt või kirjalikult.

Arengumapp käib lapsega kaasas kogu koolieelse perioodi.

Lasteaiast lahkudes saab laps oma arengumapi kaasa.

 Probleemide tekkimisel võib lapsevanem pöörduda pedagoogide, juhataja asetäitja õppe- kasvatustöö alal või juhataja poole.

 Lapse arenguvestluse läbiviimise põhimõtted

  Lapse arenguvestlus on usalduslik õpetaja(te) ning lapsevanema(te) vaheline arutelu 

  • lapse senisest arengust ja
  • lapse edaspidiseks arenguks soodsate tingimuste loomisest.

 

Arenguvestluse käigus saab:

  • ühtlustada hinnangut lapse senisele arengule,
  • otsida koostöövõimalusi lasteaia ja kodu vahel lapse arendamiseks,
  •  rääkida lapsevanem ja õpetaja oma ootustest,
  • jagada teavet lapse edaspidiseks arendamiseks ja õpetamiseks.

 

Õpetajate ettevalmistus arenguvestluseks:

  • Informatsiooni kogumine lapse arengust (lapse arengumapp),
  • Ajaplaani koostamine (ühe lapsevanemaga vestluse aeg kuni üks tund),
  • Lapsevanemaga vestluseks küsimustiku koostamine (küsimustiku koostamisel lähtuda vestluse eesmärkidest ja need vormistatakse kirjalikult)
  • Vajadusel koostatakse lapsevanemale vestluseks ettevalmistumisleht
  • Lapsevanemate vestlusele kutsumine: suuliselt või kirjalikult (ja ettevalmistusleht) vähemalt 2 nädalat varem aja kokkuleppimisega.

 Arenguvestluse läbiviimine

Vestluse sissejuhatavas osas tuleb pöörata tähelepanu vestluse läbiviimise õhkkonnale, kasutada lapse ja lapsevanema eesnime, olla tähelepanelik vanemate valimisoleku suhtes alustada vestlus, väljendada ennast arusaadavalt jne.

 Vestluse põhiosa koosneb küsimuste esitamisest (ettevalmistuslehelt) tagasiside andmisest ning lastevanemate küsimustele vastamisest.

  • Lapsevanemale antav tagasiside algab ja lõpeb  positiivselt. Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi. Probleemide esitamine on konkreetne ja kiire ning toetub faktidele, mitte hinnangutele.
  • Lapsevanemalt küsitakse temapoolseid sobivaid lahendusi ja pakutakse omapoolseid võimalusi.

Vestlus lõpeb kirjaliku lühikokkuvõtte tegemisega ja allkirjastamisega lapse arengu   vaatluslehel.

Arenguvestlusest peab jääma positiivne kogemus.

Arenguvestluse läbiviimisel saadud info on konfidentsiaalne.

Arenguvestlus  toimub üks kord õppeaasta jooksul (kevadperioodil).

Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse „Isikuandmete kaitse seaduses“ sätestatud tingimustel.

Koostöö lastevanematega

Peredega suhtlemine on lasteaia pedagoogide üks kõige olulisem ülesanne. Kõik pered

on huvitatud oma lapse arengust ning tahaksid, et lapsed oleksid edukad ja õnnelikud.

Nii pedagoogid kui vanemad vastutavad vastastikuste suhete arendamise eest. Suhtlemine, lugupidamine, lapse huvide ja erinevustega  arvestamine paneb aluse headele suhetele.

 Koostöös lastevanematega arutatakse läbi nii lasteaia kui  rühma õppe- ja kasvatustöö eesmärgid kui põhimõtted. Iga aasta septembris kooskõlastatakse vanemate ja õpetajate ootused ning eesmärgid läbi rühma tegevuskava.

 Lastevanematega suhtlemise võimalused: 

  •       vestlemine lapse tuleku ja lahkumise ajal;
  •       kirjalikud teated vanematele;
  •       rühmade teadetetahvlid,
  •       lasteaia infovoldik;
  •       lapsevanema infolaud;
  •       lastevanematega kohtumine kindlaksmääratud ajal;
  •       lapse arenguvestlus(ed) ;
  •       avatud uste päevad rühmas ja lasteaias,
  •       lastevanemate osalemine lasteaia üritustel;
  •       lastevanemate koosolekud sügisel ja kevadel.

 Lapsevanematel on õigus olla kindel, et igasugune isiklik info, mida nad on avaldanud kas suuliselt või kirjalikult, on konfidentsiaalne.

Õppeaasta algul valivad iga rühma lapsevanemad ühe liikme lasteaia hoolekogusse. Hoolekogu koosolekud toimuvad vastavalt hoolekogu tööplaanile.

Lasteaia õppekava muutmise kord

 Lasteaia õppekava muudatused kooskõlastatakse pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga iga õppeaasta alguses.

 Lasteaia õppekava kinnitatakse juhataja poolt.

Koolivalmiduse määratlemise põhimõtted

Lapse valmisolek õpingute alustamiseks kujuneb samm-sammult kogu koolieelse elu jooksul. Valmisoleku kujunemist mõjutavad nii sünnipärased eeldused ja võimed kui ka kasvukeskkond, milles laps elab ja areneb.

Koolivalmidus on valmisolek minna üle mänguliselt põhitegevuselt õpitegevusele.

Koolivalmidus koosneb füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest aspektist. Omavahel põimudes ja üksteisest sõltudes moodustavad nad terviksüsteemi, mis aitavad lapsel toime tulla koolipoolsete nõudmistega.

Lapse koolivalmiduse kujunemist jälgitakse pedagoogide ja logopeedi poolt lapse arengu analüüsimise käigus kogu koolieelsel perioodil. Koolivalmiduse hindamine toimub arengu analüüsimise põhjal.

Koolivalmiduse hindamiseks kasutatakse P. Keesi koolivalmiduse testi (1990) laste arengu uurimiseks väljatöötatud teste või elemente teist.

Vaatlused ja hindamine viiakse läbi vastava juhendi alusel. Kõik saadud tulemused lisatakse lapse arengumappi ja antakse tagasisidet lapsevanemale.

Lapsevanemat nõustatakse koolipikenduse küsimuses ja koolipikendust saavatele lastele töötatakse välja (mõeldakse läbi)individuaalne kava (IAK). Vajadusel kasutatakse erispetsialistide abi.

Lasteaia õppekava läbinule väljastab lasteaed vastava õiendi

Lasteaia ja Linnamäe Vene Lütseum  koostööna võimaldatakse koolieelikul tutvuda  kooli ja õpetajaga.

Viimati muudetud 28.04.2014