2023/2024 õppeaasta põhieesmärgid meie lasteaias on:  

• Laps omandab tööoskusi ja -harjumusi läbi praktiliste tegevuste.
• Laps väärtustab Eestit kui oma kodumaad, tema keelt, rahvakultuuri ja traditsioone.

Tegevused eesmärkide saavutamiseks

• Laps omandab tööoskusi ja -harjumusi läbi praktiliste tegevuste, selleks:          
• Korrapidamise sisse viimine kõikides rühmades (köögist toidu toomine, laua katmine, toidu jagamine jne), luua süsteem, mis tagaks et kõik lapsed osa saaksid; nõuda õpetaja abidelt korrapidamise järgimist ja juhendamist;
• Õpetajatel töökasvatuse- alastel koolitustel osalemine, iseseisvalt õppimine ja uurimine, uute ideede otsimine;
• Lastel tutvumine elukutsetega läbi mängu ja õppetegevuse. Õppekäigud erinevatesse asutustesse, väiksematel lasteaia piires;
• Erinevate elukutsete esindajate küllakutsumine (lapsevanemad);
• Näituse „Meie teeme tööd“ läbiviimine koostöös vanematega: laste tööteemalised kunstitööd; korrapidajate põlled ja graafikud, fotod lastest töötegevuses jne – S.Viil; 
• Vanemates rühmades puutöönurkade sisse seadmine või vastavate päevade-nädalate  läbiviimine, töövahendite tundmaõppimine (lasteaias olemas mitmed tööriistakomplektid), esemete ja mänguasjade meisterdamine  (laevad, medalid…);
• Vanemates rühmades oma raamatute tegemine (kirjutamine, illustreerimine, köitmine jne;    
• Keraamikaahju ära kasutamine tegevuste läbiviimiseks ja erinevate kingituste või N. laadakauba valmistamiseks, lisaks savile olemas ka klaasipõletusvõimalus;
• Rühmades kokandusega tegelemisega jätkamine (retseptid, tutvumine toiduainetega ja nende töötlemisega);
• Aiandusega tegelemisega jätkamine (külvamine, kastmine, harimine ja väetamine. Kevadel miniaiandus aknalaudadele);
• Korrastustööde läbi viimine lasteaia õuealal – sügisene lehtede riisumine, lillekastide (peenarde) ja mänguplatside korrastamine (paluda, et majahoidja sügisel kõiki lehti ära ei riisuks, jätaks lastele mängimiseks ja riisumiseks ka);
• Laste suunamine märkama kaaslase abivajadust ja korratust ümbruses, ning jõukohaselt sekkuma;
• Eneseteenindusega tegelemine: riietumine, enese järelt koristamine, riiete asetamine kappi, toolile, kuivama  jne.
• Jõukohaste töötegevuste läbiviimine rühmas: mänguasjade koristamine, õppetegevusteks vahendite valmispanek ja koristamine, kraanikausside või nukupesu pesemine;
• Laps väärtustab Eestit kui oma kodumaad, tema keelt, rahvakultuuri ja traditsioone, selleks:
• Eesti teema käsitlemine kõigis vanuserühmades, rahvakultuuri nädalate läbiviimine (eesti toitude nädal, kadrinädal, mardinädal, vanarahva mängude nädal);
• Eesti keele rohke kasutamine rühmade õppe- ja igapäevategevustes: liisusalmid, kõnemängud, sõnamängud, eestikeelne kirjandus, lavastusmängud jne;
• Võimalusel rahvamuusikute (erinevaid pille tutvustama) ja rahvatantsijate (näitaks ette põhisamme jne) külla kutsumine, võimalusel viia läbi rahvatantsupäev või kutsuda lasteaia sünnipäevaaktusele;
• Osalemine Tallinna Loitsu Lasteaia keele ja kultuuriprojektis;
• Karnevali läbiviimine ”Maad ja rahvad” - R.Demus, K.Heinman;
• Tähestikunäituse läbiviimine -   rühmad saavad eesti tähestiku A3 suuruses tähed ja kaunistavad need vastavalt soovile (rahvuslikult), tähed jäävad lõpupidude dekoratsiooniks - M.Lori, K.Djužev ;
• Nutikuu raames õues õpiroboteid kasutades vanasõnade, mõistatuste ja muude rahvuslike elementidega tegevusraja loomine, teiste lasteaedade laste külla kutsumine kutsumine H.-M.Kupper, digitöörühm;
• Näituse Eesti kultuur ja traditsioon läbiviimine-  laste joonistused, voolingud meisterdused rahvakultuuri teemal (käsitööesemed, rahvariided, mustrid, rahvussümbolid, vanaaja asjad, kaltsutited) koos vanematega -  A.Lehismets;        
• Võimalusel vabaõhumuuseumi, talude, mõisate ja losside külastamine suuremate lastega;                                                                                                          
• Sügismatka läbiviimine spordinädala raames. "Uurime ja avastame Eesti loodust" KEV, VA, KA K. Leipsig;
• Muusikategevustes ja rühmades lastele eesti rahvalaulude,-tantsude ja -mängude õpetamine, nende osakaalu suurendamine lasteaia ühisüritustel;
• Jälgimine, et personal räägiks lastega eesti keeles;                                       
• Lastele vanadest tööriistadest ja tööviisidest teadmiste andmine. Võimalusel rühmades vanaaegsete töövahendite ja töövõtete kasutamise proovimine (ketramine, kraasimine, villase lõnga värvimist looduslike värvidega), võimalusel seda õpetavate inimeste külla kutsumine;
• Õpetajatel rahvuskultuuri- alastel koolitustel osalemine, iseseisvalt õppimine ja uurimine, uute ideede otsimine;
• Eesti keele õpetaja tööle võtmine.