Lasnamäe Põhikooli õppekava

I      LASNAMÄE PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA.. 3

1.     Üldsätted. 3

2.     Õppe-ja kasvatuseesmärgid ning –põhimõtted. 5

3.     Üld- ja valdkonnapädevuste kujundamine. 6

4.     Tunnijaotusplaan õppeaineti 11

5.     Valikainete (-kursuste) loendid ja nende valimise põhimõtted põhikoolis. 15

6.     Läbivad teemad kooliastmeti ja nende käsitlemise põhimõtted; 16

7.     Lõimingu põhimõtted koolis. 25

8.     III kooliastmes  läbivatest teemadest lähtuva  või  õppeaineid  lõimiva  loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused. 27

     9.     Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted. 33

10.       Õppe ja kasvatuse korraldus (sealhulgas õues-ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja  õppekäikudeks  vajalik  aeg) 33

11.       Hindamise korraldus. 37

12.       Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus. 44

13.       HEV õpilased Lasnamäe Põhikoolis ..........................................................................44

14.       Õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse ja õppe korraldamise põhimõtted ........................................................................................................45

15.       Individuaalse õppekava koostamine või muu tugisüsteemi määramine õpilasele, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused....................................................................47

16.        Liikluskasvatuse teemad ja nende käsitlemine LPKs ……………………...……….47

17.       Karjääriteenuste korraldus. 49

18.       Õpetaja töökava koostamise põhimõtted. 50

19.       Põhikooli lõpetamise korraldus. 50

20.       Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord. 51

II     LASNAMÄE PÕHIKOOLI LIHTSUSTATUD ÕPPEKAVA.. 52

1.     Üldsätted. 52

2.     LPK lihtsustatud õppekava. 49

 

I   LASNAMÄE PÕHIKOOLI ÕPPEKAVA

Lasnamäe Põhikooli õppekava (edaspidi ,,Kooli") õppekava kehtestatakse ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 17 lg 2, Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 1 «Põhikooli riikliku õppekava" § 24 lg 3 alusel.

1.        Üldsätted

1.1.     Kooli õppekava on koostatud Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 1 «Põhikooli riikliku õppekava", ning see on koolis õppe-ja kasvatustegevuse alusdokument. (PRÕK §24 lg 1)

1.2.     Kooli õppekava koostades lähtutakse riiklikust õppekavast ja kooli arengukavast, pidades õpilaste vajadusi, kooli töötajate, vanemate soove ning kasutatavaid ressursse. (PRÕK §24 lg 2)

1.3.     Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. (PRÕK §24 lg 3)

1.4.     Väljundipõhise õppekava mõtteviisi aluseks on mudel, milles on keskne roll üldpädevustel ja valdkonnapädevustel ning millele lisanduvad läbivad teemad. Läbivate teemade õpetus realiseeruvad kooli töötajaid ühise toimimise kaudu, põhinedes lõimingul ja õppekeskkonna korraldusel.

1.5.     Õppekeskkond kindlustatakse koolis õppekava alusel toimuva süstemaatilise ja sihipärase õppe-ja kasvatustegevusega ning õppekeskkonnaks on ka kõduja laiemas elukeskkonnas toimivad mõjutused.

1.6.     Kõik koolis tegutsevad isikud lähtuvad oma tegevuses «Põhikooli riiklikus õppekavas" § 2 lõikes 3 sätestatud üldinimlikest alusväärtustest milleks on ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu ja  ühiskondlikest alusväärtustest milleks on  vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus.

1.7.     Põhikoolis ainevaldkondlikud ja ainealased eesmärgid tulenevad «Põhikooli riiklikus õppekavas" § 7, § 9 ja § 11 seatud taotletavatest pädevustest ja aitavad kaasa nende  pädevuste saavutamisele.

1.8.     Õppetegevus koolis ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamist kavandab põhikool kooli õppekava arenduse ning õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus. (PRÕK §5 lg 5 )

1.9.     Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel, õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ning -viiside abil. Lõimingu saavutamiseks korraldab põhikool õpet ja kujundab õppekeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku. (PRÕK §5 lg 6 )

1.10. Kuna Lasnamäe Põhikool on kool erivajadustega lastele. Erivajadusega laps erineb oma eakaaslastest vaimsete võimete, kommunikatsiooni, käitumise, emotsionaalse ning füüsilise arengu poolest.   Kooli õppekava ülesanne on arvestada lapse erivajadusi ja toetada iga lapse võimetekohast arengut  ja integreerumist Eesti ühiskonnas. Koolis kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust. (PRÕK §5 lg 4 (8))

1.11. Kool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist. Õppekoormus vastab õpilase jõuvarudele . (PRÕK §6  (2))

1.12. Õpitulemuste hindamine kooli õppekavas toimub „Põhikooli riikliku õppekava” alusel. Kujundav hindamine koolis toimub ”Põhikooli riikliku õppekava” ja koolis välja töötatud kriteeriumite alusel. (PRÕK §20)

1.13. Õppimine koolis toimub koostatud kooli õppekava ja ainekavade alusel.  Kooli õppekava koosneb üldosast ja ainekavadest. (PRÕK §1 lg 3) Ainekavad on koondatud aineti ja esitatud klassiti.  Õppeprotsessi kirjeldamine toimub õpetaja töökava tasandil.

1.14. Kooli õppekava üldosas esitatakse:

1)                       õppe-ja kasvatuseesmärgid ning põhimõtted;

2)                       üld- ja valdkonnapädevuste kujundamine;

3)           tunnijaotusplaan õppeaineti;

4)           valikainete(-kursuste) loendid ja nende valimise põhimõtted;

5)           läbivad teemad kooliastmeti ja nende käsitlemise põhimõtted;

6)           lõimingu põhimõtted koolis;

7)           III kooliastmes  läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid  lõimiva  loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused;

8)           ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted;

9)           õppe ja kasvatuse korraldus (sealhulgas projekt-, õues-ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik aeg) 

10)       hindamise korraldus;

11)       õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus;

12)       õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse ja õppe korraldamise põhimõtted;

13)       individuaalse õppekava koostamine või muu tugisüsteemi määramine õpilasele, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused;

14)       karjääriteenuste korraldus;

15)       õpetaja töökava koostamise põhimõtted;

16)       põhikooli lõpetamise korraldus;

17)       kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord;

18)       Lasnamäe Põhikooli lihtsustatud õppekava.

2.        Õppe-ja kasvatuseesmärgid ning –põhimõtted

2.1.     Õppe korraldamisel lähtub kool põhikooli riiklikest õppekavast ja põhikooli ja gümnaasiumi seadusest.

2.2.     Koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed.

2.3.     Kooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

2.4.     Õppe korraldamisel kool lähtub järgmistest põhimõtetest:

• kvaliteetne üldharidus on võrdväärselt kättesaadav kõigile isikutele, sõltumata nende sotsiaalsest ja majanduslikust taustast, rahvusest, soost, elukohast või hariduslikust erivajadusest;
• õpilaste liikumisel ühelt kooliastmelt, õppevormilt või haridustasemelt teisele ei ole riiklikest õppekavadest lähtuvaid takistusi;
• kool lähtub oma tegevuse korraldamisel riiklikes õppekavades väljendatud ühiskonna ootustest, õpilaste vajadustest ja huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja vanemate ettepanekuid ja piirkonna eripära;
• õpilaste vajadusi ja huve arvestatakse kooli õppekava kujundamisel ning individuaalsete õppekavade rakendamisel.

2.5.     Esimeses kooliastmes keskendutakse:

• kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele;
• positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse;
• õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;
• eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele;
• põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;
• õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni.

2.6.     Sõltuvalt õpilaste ettevalmistusest, esimeses kooliastmes, võib kasutada ka aineõpetuslikku tööviisi või üld- ja aineõppe kombineeritud varianti.

2.7.     Teises kooliastmes keskendutakse:

1)           õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada;

2)           huvitegevusvõimaluste pakkumisele;

3)           õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele;

4)           õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

2.8.     Õpetuses rakendatakse mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldavad murdeikka jõudvatel õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktilise eluga ning aitavad toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja tegutsemisega uutes rollides.

2.9.     Kolmandas kooliastmes keskendutakse:

1)           õpimotivatsiooni hoidmisele;

2)           õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes;

3)           erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele;

4)           pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele, eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele;

5)           õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele;

6)           õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.

2.10. Kolmandas kooliastmes on õppe ja kasvatuse põhitaotlus aidata õpilastel kujuneda vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida.

 

3.        Üld- ja valdkonnapädevuste kujundamine

3.1.     Üld- ja valdkonnapädevuste kujundamine koolis toimub „Põhikooli riikliku õppekava” alusel. (PRÕK §4)

3.2.     Aineüleste pädevuste kaudu, milleks on üld- ja valdkonnapädevused, taotletakse õpilasel riiklikes õppekavades kirjeldatud suutlikkuste kujunemist.

3.3.     Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös. Üldpädevuste kujundamist toetab õppeainete lõimumine ja meetodite valik. Üldpädevuste kujunemise tagasisidestamine toimub kujundava hindamise ning õpilase enesehindamise kaudu.

3.4.     Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu, ent ka tunni- ja koolivälises tegevuses ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös. (PRÕK §4 lg2)

3.5.     Riiklikes õppekavades on kaheksa pädevusi:

• kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid;
• sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;

 

•  enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme;

 

• õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi;
   
•  suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;
•  matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;
•   ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske;
•  digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

3.6.     Riiklikes õppekavas on seitse  valdkonnapädevusi ja nad  kujunevad kõigi õppeainete kaudu.:

• keele- ja kirjanduspädevus,
• võõrkeelepädevus,
• matemaatikapädevus,
• loodusteaduslik pädevus,
• sotsiaalne pädevus,
• kunstipädevus,
• tehnoloogiapädevus,
• kehakultuuripädevus.

Üld- ja valdkonnapädevuste kujundamine toimub peamiselt erinevate õppeteemadega ning meetodite valiku, lõimingu, projektitöö, klassivälise ja huvitegevuse kaudu. Valdkonnapädevused realiseeruvad õpitulemuste saavutamisel.

Lisaks üldpädevustele on ,,Põhikooli riiklikus õppekavas" §7, §9 ja §11 sätestatud pädevused kooliastmed.

Pädevused, mille kujunemine toimub valdkonnapädevuste kujunemise ja läbivate teemade kaudu on kirjeldatud järgnevalt.

3.7.     I kooliastmes taotletavad pädevused

Esimese kooliastme lõpus õpilane:

 

• peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist; on viisakas, täidab lubadusi; teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;
•  tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel;
•  teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
• oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada; oskab koostada päevakava ja seda järgida;
•  suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada;
• mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid äraõpitud väljendeid ja lihtsamaid fraase;
• arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades;
• käitub loodust hoidvalt;
• oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda;
•  oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid;
•  austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;
• oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest;
• hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve;
• oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda;
• teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda, ning on valmis seda tegema.

3.8.     II kooliastmes taotletavad pädevused

Teise kooliastme lõpus õpilane:

• hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena; peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest;
• oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest;
• väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab kompromisside vajalikkust;
• oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida;
• oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;
• oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;
• tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel;
• on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;
• väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;
• oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste;
• oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel;
• tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme;
• väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada;
• väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;
• on leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast.

3.9.     III kooliastmes taotletavad pädevused

Kolmanda kooliastme lõpus õpilane:

• tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;
• tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule. Omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt;
• on teadmishimuline, oskab õppida ja leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse korral asjakohast nõu;
• on ettevõtlik, usub iseendasse, kujundab oma ideaale, seab endale eesmärke ja tegutseb nende nimel, juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest;
• suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib õigekirjareegleid;
•  valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid tekste;
• suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist;
• mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes;
• oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;
•  suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita kasutada;
• leiab internetist teda huvitavaid kogukondi ja liitub nendega; vajaduse korral algatab ise uue virtuaalse kogukonna ning loob sellele veebipõhise koostöökeskkonna;
• kasutab etteantud või enda valitud veebipõhist keskkonda sihipäraselt ja turvaliselt; liitub keskkonnaga, valib turvalise salasõna, loob kasutajaprofiili ning lisab materjale;
• kasutab kooli, kohaliku omavalitsuse ja riigi pakutavaid infosüsteeme ning noorte e-teenuseid;
• kasutab turvaliselt ja eetiliselt virtuaalset identiteeti: kaitseb enda identiteeti, on ettevaatlik võõrastega virtuaalselt suheldes (libaidentiteet), hoidub kasutamast teiste inimeste identiteeti.
• on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust;
• uudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist;
• väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne;
• mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele.

4.        Tunnijaotusplaan õppeaineti 

Lasnamäe Põhikooli tunnijaotusplaan on koostatud „Põhikooli riikliku õppekava” § 15 alusel. Kooli tunnijaotusplaan on koostatud lähtudes kooli arengukavast.

Lapsevanema poolt esitatud põhjendatud taotluse alusel võib õppenõukogu otsusega teha muudatusi eriklassi või ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe tunnijaotuskavas.

 

4.1. Tunnijaotusplaan

Õppeained	Õppetundide arv nädalas klasside kaupa
	I	II		III		IV	V		VI		VII	VII T		VIII		VIII T		IX	IX T
Vene keel	7	6		6		5	3		3		2	2		2		2		2	2
Kirjandus							2		2		2	2		2		2		2	2
Eesti keel teise keelena	2	2		2		4	4		4		4	4		4		4		4	4
A - võõrkeel (inglise keel)				3		3	3		3		3	3		3		3		3	3
Matemaatika	3	3		4		4	4		5		5	5		4		4		4	4
Loodusõpetus	1	1		1		2	2		3		2	1
Geograafia											1	1		2		1		2	2
Bioloogia											1	1		2		2		2	1
Keemia														2		2		2	2
Füüsika														2		2		2	1
Ajalugu							1		2		2	2		2		1		2	2
Ühiskonnaõpetus									1									2	1
Inimeseõpetus		1		1			1		1		1	1		1		1
Muusika	2	2		2		2	1		1		1	0,5		1		0,5		1	0,5
Kunst	2	1		2/1		1	1		1		1	0,5		1		0,5		1	0,5
Tööõpetus	1	2		1/1
Käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus						1	2		2		2			2				1
Kehaline kasvatus	2	3		3		3	3		2		2	2		2		2		2	2
Valikaine		2 (v)					1 (v)				1 (v)	1 (v)
Eelkutseõpe												5				5			5
Kokku	20	23		25		25	28		30		30	30		32		32		32	32

 

 

 

4.2. Tunnijaotusplaan (erituge vajavate õpilaste klassis)

Astmete kaupa:

 

I – (1.- 3. kl.)

II – (4.- 6. kl.)

III – (7.-.9. kl.)

 

Õppeained	Õppetundide arv nädalas klasside kaupa
	I	II		III		IV	V		VI		VII	VII T		VIII		VIII T	IX	IX T
Vene keel	7	6		6		5	3		3		2	2		2		2	2	2
Kirjandus							2		2		2	2		2		2	2	2
Eesti keel teise keelena	2	2		2		4	4		4		4	4		4		4	4	4
A - võõrkeel (inglise keel)				1		3	3		3		3	3		3		3	3	3
Matemaatika	3	3		4		4	4		5		5	5		4		4	4	4
Loodusõpetus	1	1		1		1	1		1		1	1
Geograafia											0,5	0,5		0,5		0,5	1	1
Bioloogia											0,5	0,5		0,5		0,5	1	1
Keemia														1		1	0,5	0,5
Füüsika														1		1	0,5	0,5
Ajalugu							0,5		0,5		0,5	0,5		0,5		0,5	0,5	0,5
Ühiskonnaõpetus									0,25								0,5	0,5
Inimeseõpetus		1		1			0,5		0,25		0,5	0,5		0,5		0,5
Muusika	2	2		1		1	0,5		0,25		0,25	0,25		0,25		0,25	0,25	0,25
Kunst	2	1		1		0,5	0,5		0,25		0,25	0,25		0,25		0,25	0,25	0,25
Tööõpetus	1	2		1
Käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus						0,5	0,5		0,25		0,25	0,25		0,25		0,25	0,25	0,25
Kehaline kasvatus	2	2		2		1	0,5		0,25		0,25	0,25		0,25		0,25	0,25	0,25
Eelkutseõpe												5				5		5
Kokku	20	20		20		20	20		20		20	25		20		25	20	25

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.3. Tunnijaotusplaan  (koduõpe)

Astmete kaupa:

I – (1. -3. kl.)

II – (4. -6. kl.)

III – (7. -9.  kl.)

 

 

Õppeained Õppetundide arv nädalas klasside kaupa I II III IV V VI VII VIII IX Vene keel 3 3 3 4 3 3 2 2 3 Kirjandus             1 1   Eesti keel teise keelena 1 1 1 2 2 2 2 2 3 A- võõrkeel (inglise keel)       1 1 1 1 1 0,5 Matemaatika 2 2 2 3 3 3 2 2 3 Loodusõpetus 1 0,5 0,5 1 1 1 1     Geograafia             0,5 0,5 0,25 Bioloogia             0,5 0,5 0,25 Keemia               0,5 0,25 Füüsika               0,5 0,25 Ajalugu         0,5 0,5 0,5 0,5 0,25 Ühiskonnaõpetus                 0,25 Inimeseõpetus   0,5 0,5   0,5 0,5 0,5 0,5   Muusika 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 Kunst 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 Tööõpetus 0,25 0,25 0,25             Käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus       0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 Kehaline kasvatus 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 0,25 Kokku 8 8 8 12 12 12 12 12 12
4.4. Tunnijaotusplaan (erituge vajavate õpilaste eriklass, lihtsustatud õppekava) Astmete kaupa:                       I – (1.- 2. kl.)   II – (3. – 5. kl.)   III – (6. -7. kl.)   IV – ( 8. -9. kl.)     Õppeained Õppetundide arv nädalas klasside kaupa I II III IV V VI VII VIII IX Vene keel 7 7 7 7 6 4 4 3 3 Eesti keel     2 2 2 2 2 2 2 Matemaatika 5 5 4 4 4 3 3 3 3 Loodusõpetus 1 1 1 1 1 3 3 3 3 Ajalugu           1 1 0,5 0,5 Inimeseõpetus 1 1 1 1 1 1 1 0,5 0,5 Muusika 1 1 1 1 0,5 0,5 0,5 0,25 0,25 Kunst 1 1 1 1 0,5 0,5 0,5 0,25 0,25 Tööõpetus 2 2 2 2 4 4 4 7 7 Kehaline kasvatus 2 2 1 1 1 1 1 0,5 0,5 Kokku 20 20 20 20 20 20 20 20 20     4.5.Tunnijaotusplaan (lihtsustatud õppekava koduõpe)                     III – (6.- 7. kl.) IV – ( 8.- 9. kl.)     Õppeained Õppetundide arv nädalas klasside kaupa VI VII VIII IX Vene keel   3 3 3 Eesti keel teise keelena   2 2 2 Matemaatika   2 2 2 Loodusõpetus   2 2 2 Ajalugu   0,5 0,5 0,5 Inimeseõpetus   0,5 0,5 0,5 Muusika   0,5 0,5 0,5 Kunst   0,5 0,5 0,5 Tööõpetus,   0,5 0,5 0,5 Kehaline kasvatus   0,5 0,5 0,5 Kokku   12 12 12

Kooli õppekava toetavad:

1)  1.-9. klassides klassijuhatajate tunnid, mis toimuvad 1 kord nädalas;

2)  1.-4. klassides pikapäevarühmade tunnid;

3)  5.-9. klassides õpetajate konsultatsioonitunnid;

4)  huviringid ja huvitegevus

5)  psühholoogide konsultatsioonid;

6) õpiabirühmade tunnid (kõneravi tunnid ja eripedagoogiline õpiabi).

7) projektid (kooli, siseriiklikud ja rahvusvahelised).

5. Valikainete (-kursuste) loendid ja nende valimise põhimõtted põhikoolis

5.1. Valikained on esitatud kooli tunnijaotusplaanis.Valikained põhikoolis on kooli valik:

2. klass - rütmika (2 t.);

5. klass - arvutiõpetus (1t.);

7. klass (eelkutseõppe klassid) – sissejuhatus erialasse (1t.)

                                                -  karjääriõpetus (1 t);

5.2. Alates 2008/09 õppeaastast on koolis eelkutseõppeklassid. Eelkutseõppeklasside

õppetöö toimub (PRÕK §15 lg 5) alusel ja hoolekogu nõusolekul.

Eelkutseõpe toimub 7., 8., 9. klassis koostelukksepa ja kinnisvarahoolduse erialal. Kolme õppeaastaga  omandavad õpilased erialased teadmised 600 tunni ulatuses ( teoreetiline ettevalmistus, praktilised ülesanded ja iseseisev töö).

5.3. Eelkutseõppeklasside õppetöö toimub 1 päeval nädalas TLMK-s

5.4. 6. klassi õpilasel tuleb valida  hiljemalt 15. maiks, millises klassis ta jätkab õpinguid, kas  eelkutseõppeklassis või tavalises klassis. Avaldus on vaja esitada õppealajuhatajale hiljemalt 20. maiks.

5.5. Esimese õppeaasta jooksul võib seitsmenda klassi õpilane kokkuleppel kooli juhtkonnaga muuta eelkutseõppes valitud eriala.

6. Läbivad teemad kooliastmeti ja nende käsitlemise põhimõtted;

6.1. Läbiv teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine”

6.1.1.Labiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, eluja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid.

Õpilast suunatakse:

• teadvustama oma huve, võimeid ja oskusi, mis aitavad kaasa adekvaatse enesehinnangu             kujunemisele ning kutseplaanide konkreetsemaks muutumisele;
• arendama oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, koostöö- ja otsustamisoskusi ning teabega             ümberkäimise oskusi;
• arendama oskust seada endale eesmärke ning tegutseda neid ellu viies susteemselt;
• kujundama valmisolekut elukestvalt õppida ja kutseotsuseid teha ning tundma haridus- ja koolitusvõimalusi;
• tutvuma erinevate ametite ja elukutsetega, nende arenguga minevikus ja tulevikus,             tundma õppima töösuhteid reguleerivaid õigusakte ning kodukoha majanduskeskkonda.

6.1.2.Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” käsitlemine I kooliastmes

Läbiva teema käsitlemine I kooliastmes aitab õpilasel kujundada positiivset hoiakut õppimisse ning toetab esmaste õpioskuste omandamist. Mänguliste tegevuste abil aidatakse õpilasel

kujundada ning õppida tundma ennast ja lähiümbruse töömaailma, tuginedes õpilase kogemustele igapäevaelust. Õpilasele tutvustatakse erinevaid tegevusalasid ja ameteid, nende olulisust ning omavahelisi seoseid.

 

6.1.3.Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” käsitlemine II kooliastmes

Läbiva teema käsitlemine II kooliastmes keskendub õpilase sotsiaalsetele ja toimetulekuoskustele, oma huvide ja võimete tundmaõppimisele ning arendamisele. Eesmärk on aidata õpilasel kujundada põhilisi õpioskusi, empaatiavõimet ning suhtlemis- ja enesekontrollioskusi. Õpilasele tutvustatakse erinevaid elukutseid ja töid ning nende seost inimeste individuaalsete eelduste ja huvidega.

 

6.1.4. Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” käsitlemine III kooliastmes

Läbiva teema käsitlemine III kooliastmes keskendub õpilase võimete, huvide, vajaduste ja hoiakute teadvustamisele, õpioskuste arendamisele ning esmaste kutsevalikutega seostamisele.

Õpilasi juhitakse mõtlema oma võimalikele tulevastele tegevusvaldkondadele ning arutlema, millised eeldused ja võimalused on neil olemas, et oma soove ellu viia. Tähtis on käsitleda töö ja kutsega seotud stereotuupseid suhtumisi kriitiliselt, et need ei muutuks õpilase tulevikuväljavaadete piirajateks. Õpilasi teavitatakse erinevatest tööharjutamise võimalustest ning julgustatakse neid kasutama. Õpilasele vahendatakse teavet edasiõppimisvõimaluste kohta ning luuakse võimalus saada kutsenõustamist.

 

6.2. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng”

6.2.1. Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele.

Õpilast suunatakse:

• aru saama loodusest kui terviksusteemist, inimese ja teda ümbritseva keskkonna            vastastikustest seostest ning inimese soltuvusest loodusressurssidest;
• aru saama inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu erinevate tunnuste vastastikusest seotusest ning inimtegevusega kaasnevatest mõjudest;
• väärtustama bioloogilist (sealhulgas maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning            ökoloogilist jätkusuutlikkust;
• arutlema keskkonnaprobleemide üle nii kodukoha, ühiskonna kui ka üleilmsel tasandil,            kujundama isiklikke keskkonnaalaseid seisukohti ning pakkuma lahendusi                           keskkonnaprobleemidele;
• võtma vastutust jätkusuutiku arengu eest, kasutama loodussäästlikke ja jätkusuutlikku            arengut toetavaid tegutsemisviise; hindama ning vajaduse korral muutma oma    tarbimisvalikuid ja eluviisi.

 

6.2.2. Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng” käsitlemine I kooliastmes

Läbiva teema käsitlemine I kooliastmes tugineb õpilase kogemustele, igapaevaelu nähtustele ning looduse vahetule kogemisele. Õppe ja kasvatuse kaudu taotletakse õpilase keskkonnataju

kujunemist, pööratakse tahelepanu kodu- ja kooliümbruse keskkonnaküsimustele ning tegutsemisviisidele, mille abil on keskkonnaprobleeme võimalik praktiliselt ära hoida ja lahendada.

 

6.2.3. Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng” käsitlemine II kooliastmes

Läbiva teema käsitlemine II kooliastmes keskendub peamiselt kodüümbruse ja Eesti keskkonnaprobleemide käsitlemisele. Arendatakse tahet osaleda keskkonnaprobleemide ärahoidmises ja lahendamises ning kujundatakse keskkonnaalast otsustamisoskust. Arendatakse säästvat suhtumist ümbritsevasse ja elukeskkonna väärtustamist, õpitakse teadvustama end tarbijana ning toimima keskkonda hoidvalt.

 

6.2.4. Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng” äasitlemine III kooliastmes

Läbiva teema käsitlemine III kooliastmes keskendub kohalike ning globaalsete keskkonna- ja

inimarenguprobleemide käsitlemisele. Eesmärk on kujundada arusaama loodusest kui terviksüsteemist, looduskeskkonna haprusest ning inimese sõltuvusest loodusvaradest ja -ressurssidest. Õppemeetoditest on kesksel kohal aktiivõppemeetodid, ruhmatööd, juhtumiüüringud, arutelud ning rollimängud. Õpitavad teadmised, oskused ja hoiakud loovad eeldused vastutustundliku ning säästva suhtumise kujunemiseks oma elukeskkonda ning eetiliste, moraalsete ja esteetiliste aspektide arvestamiseks igapäevaelu probleemide lahendamisel.

 

6.3. Läbiv teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus”

6.3.1 Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimotteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele.

Õpilast suunatakse:

• väärtustama ühiselu demokraatlikku korraldamist, koostööd, kodanikualgatust javabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist ning konfliktide rahumeelset ja vägivallatut  lahendamist;
• olema algatusvõimeline ja ettevõtlik, kujundama isiklikke seisukohti ning neidväljendama;
• tundma õppima ja kaitsma enda ja teiste õigusi ning mõistma nendega kaasnevat vastutust ja kohustusi;
• mõistma avaliku, ettevõtlus- ja mittetulundussektori seoseid ning toimimist;
• mõistma enda kui uksikisiku rolli ühiskonnas ning omandama oskusi osaleda otsustamisprotsessides;
• mõistma ettevõtluse rolli ühiskonnas ning suhtuma positiivselt ettevõtlusse ja selles osalemisse.

 

6.3.2. Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” käsitlemine I kooliastmes

Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes on keskne saada koostöö ja uhiste otsuste tegemise

kogemusi. Selle viisid on õpilaste vabatahtlik tegevus, nt talgutöö, ühisurituste korraldamine vms. Lähtudes paikkonna võimalustest, tutvustatakse õpilasele kodukandi ettevõtteid, noorteühinguid ja teisi vabatahtlikke organisatsioone või huvirühmi, kes korraldavad kogukonnas üldkasulikke tegevusi, milles õpilased saavad osaleda.

 

6.3.3. Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” käsitlemine II kooliastmes

Läbiva teema käsitlemisel II kooliastmes on oluline toetada õpilase initsiatiivi ning pakkuda talle võimalusi ja abi ühisalgatusteks. Õpilasi innustatakse iseseisvalt tegutsema ühise eesmärgi nimel ning võtma sellega kaasnevat vastutust ja kohustusi. Oluline on suunata õpilasi leidma

jõukohastele probleemidele loomingulisi lahendusi ning aidata neil kogeda koos tegutsemise

kasulikkust ja vajalikkust.

 

6.3.4. Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus” käsitlemine III kooliastmes

Läbiva teema käsitlemine III kooliastmes keskendub ühiskonna eri sektorite (avaliku, tulundus- ja mittetulundussektori) toimimisele ning nende seostele. Tahtsal kohal on riigi demokraatliku valitsemise korraldus ning üksikisiku või huvirühma osalemis- ja mõjutamisvõimalused kohaliku ja ühiskonna tasandi otsuste tegemisel. Kodanikualgatuse ning vabatahtlikuna tegutsemise mõistmiseks ja motiveerimiseks ning ettevõtlikkuse arendamiseks tutvustatakse õpilasele võimalusi osaleda tegevustes paikkonna hüvanguks ning teda julgustatakse neis tegevustes osalema.

6.4. Läbiv teema „Kultuuriline identiteet”

6.4.1. Läbiva teema „Kultuuriline identiteet” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koosööaldis.

Õpilast suunatakse:

• mõistma ennast kultuuri kandjana, edasiviijana ja kultuuride vahendajana;
• mõistma kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö tahtsust ühiskonna jätkusuutlikkuse kujundajana;
• olema salliv ja suhtuma lugupidavalt teiste kultuuride esindajatesse ning nende tavadesse ja loomingusse, taunima diskrimineerimist;
• tundma õppima ning väärtustama oma ja teiste kultuuride parandit ja eripära, toetudes ühelt poolt erinevates õppeainetes õpitule ning seda üldistades, teiselt poolt ka               omaalgatuslikult loetule, nähtule ja kogetule;
• teadvustama ning tundma õppima mineviku ja nüüdisaja ühiskondade kultuurilist mitmekesisust;
• omandama teadmisi kultuuride (sealhulgas eesti rahvuskultuuri) kujunemise ja vastastikku rikastavate mõjutuste kohta.

 

 

 

6.4.2. Läbiva teema „Kultuuriline identiteet” käsitlemine I kooliastmes

Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes on oluline pakkuda õpilasele võimalust osaleda oma kultuurikeskkonna tavades ja kogeda sellega seonduvaid emotsioone. Õpilasel aidatakse jõuda mõistmiseni, et teatud tavad ja kombed on omased teatud kultuurile. Õppe ja kasvatusega kujundatakse meie kultuuriruumis üldiselt tunnustatud käitumisharjumusi, toetatakse uudishimu uue ja erineva suhtes ning positiivset suhtumist sellesse. Õpilaste erinevaid kogemusi kokku viies saavutatakse üldpilt oma kultuurist ja selle kokkupuudetest teiste kultuuridega.

 

6.4.3. Läbiva teema „Kultuuriline identiteet” käsitlemine II kooliastmes

Läbiva teema käsitlemisel II kooliastmes on tähtis kujundada positiivseid hoiakuid erinevate kultuuride ja inimeste suhtes ning valtida eelarvamusliku suhtumise kujunemist. Õpitakse  respekteerima erisusi ja hindama neid kui kultuurilist mitmekesisust ning kultuuride vastastikuse rikastamise vahendit. Õppes ja kasvatuses leitakse võimalusi, kus õppija saab rakendada oma teadmisi ja oskusi omakultuuri tutvustamiseks näiteks koolide ja rahvusvaheliste projektide kaudu.

 

6.4.4. Läbiva teema „Kultuuriline identiteet” käsitlemine III kooliastmes

Läbiva teema käsitlemisel III kooliastmes on keskne aidata õpilasel mõista, et omaenda tugev kultuuriline identiteet toetab teda teistes kultuurides orienteerumisel. Õpilasele pakutakse erinevaid võimalusi omandada kogemusi ning suvendada teadmisi teistest kultuuridest, saada elamusi erinevatest kunsti- ja kultuurivaldkondadest, sealhulgas võimalust kaasa lüüa kohalike

kultuurisündmuste ettevalmistamises ja läbiviimises.

 

6.5. Läbiv teema „Teabekeskkond”

6.5.1. Läbiva teema „Teabekeskkond” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi.

Õpilast suunatakse:

• mõistma vahetu ja vahendatu sarnasusi ning erinevusi;
• valima sobivat suhtlusregistrit ning sidekanalit olenevalt olukorrast ja vajadusest;
• määrama oma teabevajadusi ja leidma sobivat teavet;
• kujundama tõhusaid teabeotsingumeetodeid, mis hõlmavad erinevaid teavikuid ja teabekeskkondi;
• arendama kriitilise teabeanalüüsi oskust.

6.5.2. Läbiva teema „Teabekeskkond” käsitlemine I kooliastmes

Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes on keskmes õpilase igapaevane teabekeskkond. Õpetaja abil ja kaaslaste toel harjutakse kirjeldama oma tegevust teabekeskkonnas. Õpilane õpib mõistma temale suunatud teadete suhtluseesmärki ning eristama olulisi teateid ebaolulistest. Samuti harjub õpilane mõistma, millised seaduspärasused kehtivad privaatses ja millised avalikus ruumis, sealhulgas internetis. Läbiva teema rõhuasetused toetavad I kooliastmes inimeseõpetuse, emakeele ning teiste õppeainete kaudu toimuvat suhtlemisoskuste kujundamist. Õpilase eakohast meediakasutust arvestades pööratakse rohkem tähelepanu visuaalsele meediale ning visuaalse teksti analüüsile.

6.5.3. Läbiva teema „Teabekeskkond” käsitlemine II kooliastmes

Läbiva teema käsitlemisel II kooliastmes on käsitluse keskmes avalikus ja privaatses ruumis

toimimise seaduspärasused ning põhiliste kommunikatsiooniformaatide tundmaõppimine. Õpilane harjub internetis liikudes eristama avalikku ja isiklikku sfääri ning valima selle põhjal õiget suhtlusviisi. Teise kooliastme jooksul harjutakse lugema ja kuulama uudist kui üht ajakirjanduse põhilist tekstiliiki, hindama selle kvaliteeti ning tuvastama uudises puuduvat teavet.

6.5.4. Läbiva teema „Teabekeskkond” käsitlemine III kooliastmes

Läbiva teema käsitlemisel III kooliastmes õpitakse mõistma ja analüüsima meedia rolle ühiskonnas, sealhulgas majanduselus, ning kasutama meediat teabeallikana. Senisest olulisemaks muutub teabe usaldusväärsuse kriitiline hindamine, kuna õpilane hakkab leitud teavet järjest rohkem kasutama isiklike otsuste tegemiseks (nt oppimisvoimalusi valides). Õpetus ja kasvatus töös aitavad õpilasel mõista internetis leiduvaid võimalusi ja ohte ning ennast ja oma privaatsust kaitsta; iseseisev teabeotsing muutub õpilasele harjumuspäraseks. Läbiva teema käsitlemine loob võimalused analüüsida meediaga seotud problemaatilisi olukordi (eraellu sekkumine, väärteabe edastamine, huvide kahjustamine, kallutatud teabe edastamine vms).

 

6.6. Läbiv teema „Tehnoloogia ja innovatsioon”

6.6.1. Läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas.

Õpilast suunatakse:

• omandama teadmisi tehnoloogiate toimimise ja arengusuundade kohta erinevates eluvaldkondades;
• mõistma tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ning keskkonnale nii tänapäeval kui ka minevikus;
• aru saama tehnoloogiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste uuenduste vastastikustest mõjudest ning omavahelisest seotusest;
• mõistma ja kriitiliselt hindama tehnoloogilise arengu positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning kujundama kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud eetilistes küsimustes;
• kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (edaspidi IKT) eluliste probleemide lahendamiseks ning oma õppimise ja töö tõhustamiseks;
• arendama loovust, koostööoskusi ja algatusvõimet uuenduslike ideede rakendamisel erinevates projektides.

 

6.6.2. Läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon” käsitlemine I kooliastmes

Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes õpitakse tundma infotehnoloogia kasutamise põhivõtteid, vormistades arvutiga loovtöid. Soovitatav on kasutada eelkõige frontaalset õpetamismeetodit ning mängulisi arvutiprogramme. Tehnoloogia rakendamise võimalusi mitmekesistatakse foto või video tegemise ning mudelite ja makettide meisterdamise integreerimise kaudu õppetegevusse.

6.6.3. Läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon” käsitlemine II kooliastmes

Läbiva teema käsitlemine II kooliastmes pohineb eelkoige kooli ja oppetooga seonduvatel

praktilistel ulesannetel, mis eeldavad tehnoloogia rakendamist erinevates ainetundides või

huvitegevuses. Arvutipõhises õppes on soovitatav kasutada rühmatööd ja aktiivõppemeetodeid.

6.6.4. Läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon” käsitlemine III kooliastmes

Läbiva teema käsitlemine III kooliastmes kujundab IKT rakendamise pädevusi igapäevaelus ja õpingutes. Nende pädevuste kujundamiseks tuleb erinevate õppeainete õpetajatel lõimida oma ainetundidesse IKT rakendamisel põhinevaid meetodeid ja töövõtteid. Lisaks arvutiklassis peetud ainetundidele on soovitatav kasutada nüüdisaegseid IKT vahendeid ka kodutööde ja õuesõppe puhul.

 

6.7. Läbiv teema „Tervis ja ohutus”

6.7.1. Läbiva teema „Tervis ja ohutus” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele.

a)      Tervisekasvatus põhineb õpilaste tervisega seonduvate teadmiste ja hoiakute ning sotsiaalsete toimetulekuoskuste arendamisel. Seda toetab tervist edendava kooli põhimõtete rakendamine koolis.

b)      Ohutuse valdkonnas õpetatakse käituma ohutult liiklus-, tule-, veeohu ja teiste keskkonnast tulenevate ohtude puhul ning otsima vajaduse korral abi.

Õpilast suunatakse:

a)      tervise valdkonnas:

• terviseteadlikkuse arenemisele, sealhulgas oma tervise ja turvalise käitumise väärtustamisele;
• kasutama oma teadmisi, enesega toimetuleku oskusi ning üldisi sotsiaalseid oskusi enda            ja teiste turvalisuse, sealhulgas turvalise koolikeskkonna kujundamiseks;
• teadvustama oma otsuste ja käitumise ning selle tagajärgede seost tervise ja turvalisusega;
• leidma ning kasutama usaldusväärset terviseteavet ja abiteenuseid;
• teadvustama keskkonna mõju oma tervisele.

b)      ohutuse valdkonnas:

• tundma eri liiki ohuallikate ja ohtlike olukordade olemust ning nende võimalikku tekkemehhanismi;
• vältima ohuolukordadesse sattumist;
• kujundama turvalisele kooli- ja kodukeskkonnale ning liiklusohutusele suunatud hoiakuid ja käitumist;
• omandama teadmisi ning oskusi ohu- ja kriisiolukordades tõhusalt käituda;
• kujundama õiget liikluskäitumist, harjuma järgima liikluses kehtivaid norme ning arvestama kaasliiklejaid;
• tundma õppima ja väärtustama liikluse ning ohutuse reeglitest tulenevaid õigusi, kohustusi ja vastutust.

 

6.7.2. Läbiva teema „Tervis ja ohutus” käsitlemine I kooliastmes

Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes pannakse rõhk tervislike ja ohutute käitumisviiside kujundamisele. Õppija omandab eakohased teadmised ja oskused seonduvalt tervise füüsilise, vaimse, emotsionaalse kui sotsiaalse tervise aspektiga ning kujuneb tervist väärtustav hoiak. Selles vanuses on tähtis, et õpilane mõistaks ohu olemust ja selle tekkepõhjusi oma igapäevases keskkonnas ning omandaks oskused käituda ohutult ja turvaliselt. Õppemeetoditest on rõhk jutustustel, aruteludel, rühmatöödel, demonstratsioonidel, rollimängudel ja käitumise modelleerimisel.

 

6.7.3. Läbiva teema „Tervis ja ohutus” käsitlemine II kooliastmes

Läbiva teema „Tervis ja ohutus” käsitlemisel II kooliastmes pööratakse teadmiste ja oskuste

kujundamise kõrval tähelepanu eelkõige vastavasisuliste väärtushinnangute kujundamisele,

õpetuse elulähedusele ja levinuma riskikäitumise ärahoidmisele (käitumine, millega kaasnevad nt vigastused, ohu tekkimine, alkoholi jt uimastite kuritarvitamine, suitsetamine, seksuaalne

riskikäitumine, ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus ja kehaline ülekoormus). Õppemeetoditest sobivad aktiivoppemeetodid, arutelu, rühmatöö, rollimängud ja demonstratsioonid. Õppetööd ainetundides saavad taiendada noortelt noortele metoodikal põhinevad tunnivälised projektid.

6.7.4. Läbiva teema „Tervis ja ohutus” käsitlemine III kooliastmes

Läbiva teema käsitlemisel III kooliastmes pööratakse tähelepanu tervist ja ohutust väärtustavate

hoiakute kujundamisele ning tervisliku ja ohutu käitumise oskuste arendamisele. Õppemeetoditest on kesksel kohal aktiivõppemeetodid, diskussioon, juhtumianalüüsid, rühmatöö, uurimisprojektid ja rollimängud. Tähtsal kohal on ka õpilastega korraldatavad klassivälised ennetusprogrammid ning õpilaste maksimaalne kaasamine tervist edendavatesse ja ümbritseva turvalisust suurendavatesse tegevustesse.

6.8. Läbiv teema „Väärtused ja kõlblus”

6.8.1. Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

Õpilast suunatakse:

• tunnustama väärtusi, kõlbelisi norme ja viisakusreegleid;
• analüüsima süstemaatiliselt kõlbelisi norme ja väärtusi;
• arutlema üldtunnustatud eetiliste printsiipide üle ja neid omaks võtma;
• juhinduma oma käitumises neist põhimotetest ning hindama iseenda ja kaasinimeste käitumist nende alusel;
• osalema kollektiivi (klassi, kooli, huviringi jm) eetikakoodeksi ja käitumisreeglite väljatöötamises ning neid järgima;
• reflekteerima nii iseenda kui ka kaasinimeste käitumispõhimotete üle, kasutades kõlbeliste konfliktide lahendamise ning vastutustundlike valikute tegemise oskusi.

6.8.2. Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus” käsitlemine I kooliastmes

Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes on rohk iseenda tundmaõppimisel, heade kommete omandamisel ja sellise klassikollektiivi kujundamisel, kus peetakse oluliseks õiglust, ausust, hoolivust, sallivust, inimväärikust, lugupidamist enda ja teiste vastu, lubaduste pidamist ning demokraatlikku osalemist ja rahvuslikkust. Õppemeetoditest on esikohal töö jutustustega, rollimängud, arutelud ja õpetaja selgitused, mille vältel õpitakse oma kogemusi teadvustama ning oma tegutsemist jälgima ja reflekteerima.

 

6.8.3. Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus” käsitlemine II kooliastmes

Läbiva teema käsitlemisega II kooliastmes teadvustatakse ja mõtestatakse kõlbelisi norme ning kujundatakse sallivust ja lugupidamist erinevate inimeste vastu. Erinevaid vaatenurki pakkuva kasitluse kaudu taotletakse õpilase isiklike seisukohtade kujunemist humanistlike kõlbeliste normide taustal. Õpilase mõttearendustesse tuleks suhtuda paindlikult, jättes õpilasele võimaluse säilitada oma arvamus. Õppemeetoditest on kesksel kohal lugude analüüs, aktiivõppemeetodid, rühmatöö, konfliktsete juhtumite arutelu ning rollimängud. Õppevara kaudu tutvustatakse õpilasele positiivseid kõlbelisi eeskujusid ja ideaale. Igapäevases koolielus pakutakse võimalusi rakendada omandatud teadmisi.

 

6.8.4. Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus” käsitlemine III kooliastmes

Läbiva teema käsitlemine III kooliastmes toob selgemalt esile väärtushinnangute ja kõlbeliste normide ühiskondliku ning ajaloolis-kultuurilise mõõtme. Erinevate maailmavaadete ja religioonide tutvustamisega (ajaloos ning tanapaeval) toetatakse sallivuse ja lugupidava suhtumise ning maailmavaatelistes küsimustes orienteerumise oskuste kujunemist. Eri allikatest teabe kogumisega, erinevates õppeainetes käsitletu ning kogemuste põhjal juhitakse õpilasi arutlema väärtuste ja kõlbelisuse teemade üle, võrdlema erinevaid seisukohti ja põhjendama oma seisukohti, pidades silmas eelarvamusteta, taktitundelist, avatud ja lugupidavat suhtumist erinevatesse arusaamadesse. Sobilik on teha üürimisprojekte, mis võimaldavad käsitleda küsimusi sügavamalt ja mitmekülgsemalt.

 

7. Lõimingu põhimõtted koolis

Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse lõimingu kaudu. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamiseks koolis on:

• kooli õppekava;
• kooli arengukava;
• õppe-  ja kasvatustegevuse planeerimine;
• kooli üldtööplaan;
• õpetajate töökavad.

Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel, õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ning -viiside abil. Lõimingu saavutamiseks korraldab põhikool õpet ja kujundab õpikeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates eri õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku.  Aineüleste seoste loomist hõlbustab ainevaldkonna õpetajate koostöö (PRÕK §5 lg 5, 6 )

Lõimingu puhul on oluline lõimingutsentri määratlemine. Lõimingutsentriks võivad olla:

• mingi teadmine, oskus, suhtumine, keskne idee;
• aineülene idee: pädevused
• õppeviisid (individuaalne, paaris- ja rühmatöö, ajurünnak)
• õppeülesanded (projekt, referaat, uurimistöö, loovtöö)
• probleem, meetod või vahend

 

Lõiming on tegevus, mis eeldab

• päheõppimise vähendamist;
• leidmist, lahendamist ja lahenduste põhjendamist;
• õppimise seostamist reaalse eluga;
• õpilaskeskset õppetegevust;
• õpilase aktiivsust ja motiveeritust;
• tähenduslikumat ja tulemuslikumat õppimist;
• arutelusid ja suhtlemist;
• tänapäevaseid õpetamismeetodeid;
• õppematerjali süstimatiseerisust;
• teadmiste omandamist kogemuste põhjal ja seostatuna.

 

Lasnamäe Põhikooli III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või

õppeaineid lõimuva loovtöö korraldamise kord

 

 

Vastav kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 määruse nr1 “Põhikooli riiklik

õppekava „ § 15 p 8 ja Lasnamäe Põhikooli õppekava alusel.

 

Üldsätted

Põhikooli lõpetamise tingimuseks on, et õpilane on kolmandas kooliastmes sooritanud

loovtöö, mis lähtub läbivatest teemadest või on õppeaineid lõimiv.

 

1. Loovtöö korraldus

8. klassis korraldab Lasnamäe Põhikool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid

lõimiva loovtöö.

Loovtööks võib olla uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline töö.

Loovtöö temaatika valib kool, täpsema teemavaliku teevad õpilased.

Loovtööd võib teha nii individuaalselt kui ka kollektiivselt.

Loovtöö liigiks keelte-, loodus-, tehnoloogia- ja sotsiaalainetes ning matemaatikas on

kirjalik uurimustöö või projektitöö.

 

2. Loovtööde liigid

2.1. Õpilasuurimus

Uurimistöö on kirjalik tekst, kus õpilane keskendub mingile uurimisprobleemile.

2.2. Projekt

Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö (ülesanne) vm ettevõtmine.

2.3. Loovtöö kui muusikateos või kunstitöö

Loovtöö muusikateose või kunstitööna kätkeb endas uudseid, innovaatilisi ideid.

Loovtöö muusikateosena võib olla õpilase omalooming aga ka muusikateose esitamine.

Kunstitöö teostamise tehnikaks võib olla maal, joonistus, graafika, skulptuur, keraamika,

videofilm, animatsioon, perfomance jne.

 

3. Loovtööde teemade valimine

Kõikide õppeainete õpetajad esitavad õppeaasta V õppeperioodi esimeseks päevaks loovtöö teemad.

Õpilastel on õigus välja pakkuda ka oma teema eelnevalt kokku leppitud juhendajaga.

5. õppeperioodi  jooksul võivad 7. klassi õpilased etteantud teemade hulgast valida

sobiva.

 

4. Loovtöö teostamine ja juhendamine

Õppeaasta alguses (8. klassis) kinnitab õpilane loovtöö teema 15. septembriks. Direktor määrab uurimistööde juhendajad ja kinnitatab käskkirjaga valitud uurimustööde teemad, juhendajad, hindamiskomisjoni.

8. klassi õpilane planeerib loovtöö teostamise koos juhendaja-õpetajaga õppeaasta alguses ja

teostab seda väljatöötatud plaani alusel kogu õppeaasta vältel. Loovtöö koostab õpilane iseseisvalt, õpetajal on juhendaja ning nõustaja roll. Loovtöö esitlemine toimub 8. klassi 5. õppeperioodil.

Õpilase nõustamine juhendaja poolt toimub kogu tegevuse vältel vastavalt vajadusele, kuid

mitte vähem kui väljatöötatud plaani alusel, loovtööde koostamise minimaalne ajaline maht õpilase jaoks on 15 tundi.

Lõimuva kollektiivse loovtöö korral võib õpilasel olla mitu juhendajat.

 

5. Töö kirjutaja ülesanded:

- 7. klassis tutvuda võimalike teemadega

- 8. kl 15. septembriks valida teema ja juhendaja

- kava (plaani) koostamine;

- teemakohase kirjanduse ja allikate otsimine;

- uurimistöö metoodika planeerimine;

- uurimismaterjali analüüsimine;

- andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine;

- andmetöötlus;

- töö teksti kirjutamine;

- aruanne töö käigus perioodiliselt juhendajale;

- vormistab töö nõuetekohaselt; esitab juhendajale hiljemalt 4. õppeperioodi  viimasel koolipäeval;

- valmistab ette esitluse.

 

6. Töö juhendaja ülesanded:

Juhendaja roll on suunav. Ta:

• aitab õpilast teema valikul ja tegevusplaani koostamisel;
• soovitab vajadusel kirjandust ja annab suuniseid info leidmisel;
• jälgib töö vastavust sisulistele ja vormistamise nõuetele ning jälgib ajakava täitmist;
• nõustab õpilast esitluse edukaks läbiviimiseks;
• täpsustab rühmatöös liikmete tööpanuse ;
• nõustab õpilast loovtöö esitlemise vormi valikul;
• hindab õpilase jooksvat tööd ning teeb ettepaneku töö hindamiseks;
• esitab hindamiskomisjonile kirjalikult oma hinnangu õpilase tööst;
• annab uurimustöö retsenseerimiseks eksperdile.

 

Eksperdi ülesanded:

• retsenseerida uurimustööd
• esitada retsensioon V õppeperioodi esimesel õppepäeval hindamiskomisjoni esimehele.  

 

7. Loovtööde esitlemine

Kõik 8. klassi õpilased esitavad teostatud  loovtööd juhendajale hiljemalt  4. õppeperioodi viimaseks koolipäevaks.

Loovtöö esitlemine toimub 8. klassi 5. õppeperioodil.

Loovtöö esitlemisel õpilane:

• selgitab töö eesmärki ja põhjendab teema valikut;
• tutvustab kasutatud meeto(dit)deid;
• esitab töö kokkuvõtte: milleni jõuti, kas eesmärk täideti.

Loovtöö muusikateosena võib olla õpilase omalooming, aga ka muusikateose esitamine.

Kunstitöö teostamise tehnikaks võib olla maal, joonistus, graafika, skulptuur, keraamika, videofilm, animatsioon, perfomance jne.

Kunsti- ja projektitöö puhul koostab õpilane ka kirjaliku osa.

Õpilasel on õigus töö teostamiseks ja esitlemiseks kasutada koolis olevaid IT- alaseid vahendeid ja audio-video tehnikat.

Uurimustööde esitlemine ja kaitsmine toimub komisjoni ees, kunsti- ja projektitööde kirjalik osa esitletakse komisjonile ja tööd eksponeeritakse õpilasnäitusel (-kontserdil)

Mitme autoriga loovtöö esitlemisel osalevad kõik rühma liikmed.

Loovtöö esitluse kestus on kuni 10minutit.

 

 

8. Loovtööde hindamine

Loovtöö hindamiseks moodustatakse direktori käskkirjaga 3-liikmeline komisjon, kuhu

kuuluvad komisjoni esimees, kaks õpetajat ja vaatlejana vähemalt üks 9. klassi õpilane. Loovtööd juhendavat õpetajat ei kaasata hindamiskomisjoni.

Hindamiskomisjon kinnitatakse direktori käskkirjaga kaks nädalat enne uurimistööde esitlust.

Loovtööle annab komisjon kirjeldava sõnalise kokkuvõtva hinnangu ja hindab tulemust viiepallisüsteemis. 

 

Hinnang antakse:

- töö sisule: töö vastavus teemale, seatud eesmärkide saavutamine, meetodite valik ja

rakendus; terminite ja keele korrektne kasutamine, töö ülesehitus;

- kunstitöö ning omaloomingulise muusikateose puhul hinnatakse teose ideed, originaalsust

ja selle teostumist, samuti uute seoste loomise oskust;

- muusikateose esitamise puhul hinnatakse kunstilist teostust.

- loovtöö protsessile: õpilase algatusvõimet ja initsiatiivi loovtöö teema valimisel, ajakava

järgimine, kokkulepetest kinnipidamine, ideede rohkust, suhtlemisoskust;

- loovtöö vormistamisele: teksti, jooniste, graafikute ja tabelite korrektne vormistamine;

viitamine.

- loovtöö esitlemisele: esitluse ülesehitus, kõne tempo, esitluse näitlikustamine, kontakt

kuulajatega.

 

Hinne „5“ –

• Loovtöö vastavus teemale. -   Teemapüstitus on huvitav. Pealkiri kajastab töö sisu ja

vastab valitud teemale täielikult.

• Püstitatud eesmärkide saavutamine -    Püstitatud eesmärgid on sobivate meetodite valikul

saavutatud täielikult.

• Kasutatud meetodite otstarbekus -  Valitud on sobivad meetodid, nende rakendamine on

olnud vajalik ja eesmärgistatud.

• Loovtöö vormistus (teostus, korrektsus) - Hindamisel tuleb lähtuda konkreetse loovtöö

liigi eripärast.

• Loovtöö originaalsus -  Töö idee on omanäoline, teostus huvitav. Kasutatud on erinevaid

materjale.

• Allikad on usaldusväärsed.-  Kõikidele kasutatud allikatele on viidatud.
• Loovtöö esitlus -  Õpilane on enesekindel, töö tutvustus on selgelt struktureeritud, ladus.

Esitlus on selge, ülesehitus on korras, st tekst on liigendatult tervik, ülesehitus on loogiline ja sidus, õpilane on esinemiseks hästi ette valmistunud.

 

Hinne „4 “ - esineb üksikuid puudujääke teostamisel / eesmärkide saavutamisel/ vormistamisel või esitlemisel.

 

Hinne „3 “ - esineb mitmeid puudujääke töö teostamisel / eesmärkide saavutamisel/ vormistamisel või esitlemisel.

 

Hinne „2 “ - esineb olulisi puudujääke töö teostamisel / eesmärkide saavutamisel/ vormistamisel või esitlemisel, õpilase töösse suhtumisel.

 

Hinne „1 “ - loovtöö on tostamata

 

Juhul, kui loovtöö hinnatakse hindega „mitterahuldav“ või „nõrk“, täiendab õpilane tööd ja esitab töö kaitsmisele 9. klassis.

 

 

9. Loovtöö vormistamine

Kirjalik loovtöö vormistatakse arvutil lehe ühele küljele, kasutatakse paberi formaati A 4. Kas

köidetult või kiirköitjas.Töö maht on vähemalt 10 lehekülge.

Kirja tüüp on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti, reavahe 1,5.

Lehe üla- ja alaservast jäetakse tühjaks 3 cm, lehe paremast servast 2 cm, vasakust servast 4

cm.

Tekst paigutatakse leheküljele ühtlaselt, lehekülje parempoolne serv jääb sirge.

Kõik leheküljed nummerdatakse. Tiitellehele numbrit välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje

alumisel veerisel.

Tiitellehele kirjutatakse kooli täielik nimetus, töö pealkiri, selle liik (loovtöö), klass, koostaja ees- ja perekonnanimi, juhendaja ees- ja perekonnanimi, aasta ja linn. 

Sisukord koosneb töö jaotise pealkirjadest, nende ees olevatest süsteemitähistest ja leheküljenumbritest .

 

10. Loovtöö struktuur

Sissejuhatus

 

• Sisaldab teema valiku põhjendust, töö eesmärki ning selle saavutamise teid ja võtteid.
• Sissejuhatuse maht on 0,5 – 1 lehekülge.

 

Põhiosa

• Peab sisaldama loovtöö seletust või selle analüüsi ning uuringu tulemusi.
• Antakse selgitused sissejuhatuses tõstatatud eesmärkidele.
• Antakse ülevaate loovtööna valminud eseme(te), töövõtete ning  kasutatud materjale, töövahendeid ja -meetodeid.
• Põhiosa jagatakse vajadusel peatükkideks ja alapeatükkideks. Igale peatükile pannakse sisu kajastav pealkiri.
• Põhiosa maht on 2 – 6 lehekülge.

 

Kokkuvõte

• Sisaldab hinnangut tehtud tööle ja seda, mida töö valmimise käigus õpiti.
• Kokkuvõtte maht on 0,5 – 1 lehekülge.

 

11. Loovtöö kandmine tunnistusele                                  

Loovtöö teema ja loovtöö hinne  kantakse põhikooli lõputunnistusele.

 

12. Loovtööde säilitamine

Õpilaste uurimistöid säilitatakse Lasnamäe Põhikooli raamatukogus.

 

 

9. Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted

9.1. Lasnamäe Põhikoolis lähtutakse ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamisel kooli põhieesmärkidest ja traditsioonidest, kuid ollakse avatud ka uuele.

9.2. Projektide eesmärgiks on :

• koostöö erinevate koolidega vabariigis ja väljaspool riigipiire;
• õppe- ja kasvatustegevuse parendamine;
• õpikeskkonna parendamine;
• üldpädevuste saavutamine;

Sellest lähtudes:

• osalemine konkurssidel, eriilmelistes projektides ning võistlustel on õppe- ja kasvatustöö lahutamatu osa;
• osavõtt nimetatud tegevustest on õpilasele vabatahtlik. Neid tegevusi juhib kooli direktsiooni poolt kinnitatud koordinaator;
• uutest projektidest osavõtu ja traditsioonilistest loobumise otsustab kooli pedagoogiline kollektiiv;
• nii ülekoolilised kui ka kooli piire ületavad üritused kavandatakse kooli üldtööplaanis;
• kool toetab igati nimetatud ürituste raames toimuvat õpilaste enesearendamist ja kooli esindamisega seotud tegevusi ning osutab kaasabi vastavalt võimalustele.

 

10. Õppe ja kasvatuse korraldus (sealhulgas õues-ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja  õppekäikudeks  vajalik  aeg) 

10.1. Õppe ja kasvatuse korraldus määratakse lähtudes riiklikus õppekavas esitatud nõuetest.

10.2 Õppetöö korralduslikuks aluseks on direktori poolt kehtestatud kooli päevakava, mis sisaldab tunniplaanijärgset aineõpet igale klassile, spetsialistide tunniplaani /logopeed,psühholoog/, pikapäevarühma tööaegu ja päevakava, huviringide nimetused ja nende

toimumise aegu, lõunasöögi aegu koolivaheaegu, samuti õuesõppeks, õppekäikudeks/ekskursioonideks vajalikke aegu.

10.3. Õppekasvatustöö sisuliseks aluseks on kooli õppekava ja õpetajate tööplaanid

ning individuaalsed õppekavad, mis on kooskõlas kooli arengukava, üldtööplaani, kooli

 kodukorra ja muude oluliste kooli dokumentidega.

10.4. Tallinna Lasnamäe Põhikool töötab viis päeva nädalas.

10.5. Koolivaheajad on vastavalt Haridusministeeriumi määrusele. (PGS §24 lg 7)

10.6. Õppeaasta koosneb 175 õppepäevast.

10.7. Koolitunnid algavad 8:00 ja lõpevad vastavalt tunniplaanile .

10.8. Klassi õppetöö toimub samuti vastavalt tunniplaanile, mille koostab õppealajuhataja 31. augustiks.

10.9. Kutseõppeklasside õpilaste õppetöö toimub ühel päeval nädalas TLMK-s, vastavalt  tunniplaanile

10.10. Algkoolis (1.-4.kl) töötab kogupäevakool vastavalt tunniplaanile

10.12. Õppetund kestab 45 minutit, töötund 60 minutit.

10.13. Vahetund on 10 - 15 minutit, söögivahetund kestab 15 minutit.

10.14. Koolivaheajal on kool avatud kella 9.00 - 16.00

10.15. 1.-4. klassini töötavad pikapäevarühmad.

10.16. Pikapäevarühma tööaeg on 3 tundi:

esimene tund kõikidele 1.-4. kl. õpilastele

4. ja 5. tund - 1.-2. klassides

5. ja 6. tund - 3.-4. klassides.

10.17.  Koolis töötavad tasuta huviringid.

10.18. Päevakava, tunniplaan ja  teised  koolielu reguleerivad aktid  kinnitatakse hiljemalt 31. augustil ja pannakse välja kooli kodulehele.

10.19. Kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel või erinevate õppeainete õpetamine toimub teatud ajal õppeaastas.

10.20. Põhikooli kohustuslike õppeainete nädalatundide arv I, II ja III kooliastmes on järgmine:

1) vene keel	19	11	6
2) kirjandus:	0	4	6
3) eesti keel teise keelena:	6	12	12
4) A-võõrkeel:	3	9	9
6) matemaatika:	10	13	13
7) loodusõpetus:	3	7	2
8) geograafia:	0	0	5
9) bioloogia:	0	0	5
10) keemia:	0	0	4
11) füüsika:	0	0	4
12) ajalugu:	0	3	6
13) inimeseõpetus:	2	2	2
14) ühiskonnaõpetus:	0	1	2
15) muusika:	6	4	3
16) kunst:	4,5	3	3
17) tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus:	4,5	5	5
18) kehaline kasvatus:	8	8	6

10.21. Põhikooli eelkutseõppeklasside kohustuslike õppeainete nädalatundide arv  on järgmine:

	7 kl	8kl	9kl
1) vene keel	2	2	2
2) kirjandus	2	2	2
3) eesti keel	4	4	4
4) inglise keel	3	3	3
6) matemaatika:	5	4	4
7) loodusõpetus:	1	-	-
8) geograafia:	1	1	2
9) bioloogia:	1	2	1
10) keemia:	-	2	2
11) füüsika:	-	2	1
12) ajalugu:	2	1	2
13) inimeseõpetus:	1	1	-
14) ühiskonnaõpetus:	-	-	1
15) muusika:	0.5	0,5	0,5
16) kunst:	0.5	0,5	0,5
18) kehaline kasvatus:	2	2	2
Koostelukksepp:
19) Sissejuhatus erialasse	1
20) Lukksepatööd	4	5	5
Kinnisvarahooldus:
19) Sissejuhatus erialasse	1
20) Kinnisvarahooldus	4	5	5

 

10.22. Koostelukksepa ja kinnisvarahoolduse eriala eekutseõppe  ainetunnid toimuvad Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli hoones.

10.23. 25 % tehnoloogiaõppest peab sisaldama projektitööd. Tehnoloogiaõppe tunnid eelkutseõppeklassides on järgmised:

7 KVH- Kinnisvarahooldus

7 LUK- Lukksepatööd

8 KVH- Kinnisvarahooldus

8 LUK-Lukksepatööd

9 LUK-Lukksepatööd

9 KVH - Kinnisvarahooldus

 

10.24. Uue õppekava järgi 10 % tehnoloogiaõpetusest peab sisaldama kodundust.

Eelkutseõppeklasside õpilaste õppetöö õpitulemuste saavutamiseks kodunduses ja käsitöös toimub  kooli huviringis.

 Eelkutseõppeklassides õppivate ja erituge vajavate õpilaste   õppetöö õpitulemuste saavutamiseks kodunduses ja käsitöös toimub tunnijaotusplaani alusel.

10.25. Vähemalt üks kord trimestris toimub õpilaste õppetöö väljaspool kooliruume:

- kooliõues;

- looduses;

- muuseumides;

- keskkonnahariduskeskustes;

- ettevõtetes;

- asutustes;

- raamatukogus jne.

Õppekäigud, ekskursioonid ning õues- ning  muuseumiõppe kasutamist kajastatakse õpetajate töökavades.

10.26. Õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkuse ning laste hõivatuse suurendamiseks

(huvitegevusega parendamiseks) töötab algkool I- IV kl kogupäevakoolina. 

11. Hindamise korraldus

 

Lasnamäe Põhikooli õpilase hindamise, järgmisse klassi üleviimise, täiendavale

õppetööle ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord

 

Alus:  Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus 09.06.2010,  § 29;  Põhikooli riiklik õppekava

06.01.2011,  § 19-22;  haridus- ja teadusministri 16.11.2006 määrus nr 41

 

1.peatükk

 ÜLDSÄTTED

 

§ 1 Reguleerimisala

(1) Käesoleva hindamisjuhendiga sätestatakse põhi- ja üldkeskharidust omandavate õpilaste

teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste täiendavale õppetööle ja

klassikursust kordama jätmise ning järgmisse klassi üleviimise alused, tingimused ja kord.

(2) Üleriigiliste tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks sooritatavate

eksamitööde hindamise erisused sätestatakse vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele

haridusministri määrusega.

(3) Õpetaja on kohustatud hindamisel lähtuma käesolevast hindamisjuhendist.

 

§ 2 Hindamise alused

(1) Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud

kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.

(2) Käitumise  ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra

nõuetest.

(3) Teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted, tingimused ja

kord (edaspidi hindamise korraldus) sätestatakse kooli õppekavas, arvestades põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduses, käesolevas hindamisjuhendis ning teistes põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse alusel antud õigusaktides sätestatut.

(4) Kui õpilasele on koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse tema hindamisel

individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

 

§ 3 Hindamise eesmärk

(1) Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

1. anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;

2. suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;

3. innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

4. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

(2) Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:

1. suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli

kodukorra nõudeid;

2. motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.

 

§ 4 Hindamisest teavitamine

(1) Aineõpetajad ja klassijuhatajad teavitavad õpilast ja tema seaduslikku esindajat hindamise

korraldusest koolis ning õpilasele pandud hinnetest ja antud hinnangutest kooli kodulehel, lastevanemate koosolekutel ja klassijuhatajate tundides.

(2) Tagaside õpilaste töödest annab õpetaja hiljemalt nädala jooksul. Suuremahuliste tööde

korral (kirjandid, referaadid, uurimistööd jms) vastavalt kokkuleppele õpilastega.

(3) Kõik hinded kannab aineõpetaja e-kooli päeva õhtuks, kõikidele  mitterahuldavatele  hinnetele lisatakse kommentaar.

(4) Õpilasel on õigus saada vastava klassi või aine õpetajalt teavet oma hinnete kohta.

(5) 4.-9. klassi õpilaste vanamaid teavitatakse hinnete seisust hinnetelehe kaudu (vajadusel)

kaks nädalat enne õppeperioodi lõppu,

 (6) Aineõpetaja teavitab klassijuhatajat õpilase edutusest. Klassijuhataja on kohustatud sellest kiiresti teavitama lapsevanemat, HEV koordinaatorit. Klassijuhataja märgib õpilase e-päevikusse  kuupäeva, millal on lapsevanemaga ühendust võetud.

(7) Klassitunnistuse saavad 1.-9. klassi õpilased iga õppeperioodi viimasel päeval.

(8) Kooli hindamisjuhend ja hindamise korraldus avalikustatakse kooli veebilehel ning

hindamise korraldus sisaldub ka Kooli kodukorras.

 

2. peatükk

TEADMISTE JA OSKUSTE  HINDAMINE

 

§ 5 Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

(1) Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

(2) Õppeperioodi  algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.

(3) Kõigi kontrolltööde toimumise ajad kannab aineõpetaja kontrolltööde graafikusse ekoolis.

Kui kontrolltöö ei saa mingil põhjusel toimuda ettenähtud ajal, lepitakse õpilastega kokku

sobiv aeg.

(4) Trimestri või kursuse hinne pannakse välja siis, kui on omandatud 2/3 õppeperioodi materjalist. Kui on 2/3 vastamata, siis jääb õpilane hindamata ning tunnistusele jäetakse tühik.

(5) Teadmisi ja oskusi hinnatakse viiepallisüsteemis vastavalt kooli õppekavas ja konkreetse

aine töökavas sätestatule. Eristatakse jooksvaid ehk protsessihindeid, arvestuslikke ja

kokkuvõtvaid hindeid.

(6) I kooliastme õpilaste õpitulemuste hindamisel on kasutusel sõnalised hinnangud.

(7) 7.-9. kl märgitakse protsessihindeid koduse töö hindamisel tähega K, õppetunni hindamisel tähega T; kontrolltöö/ iseseisva hindelise töö hindamisel tähega KT; arvestuslike tööde hindamisel tähte ei kasutata.  Teema arvestuslikust  hindest moodustab koduste tööde hinne 20 %,  hinded töö eest tunnis  55% , konntrolltöö/ iseseisva hindelise töö hinded 25%

(8) Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle

tulemust on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või hinne on jäänud välja panemata,

antakse õpilasele üks kord võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.

8. Lapsevanema avalduse alusel koduõppel olevaid õpilasi hinnatakse kord poolaastas.

 

§ 6 Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord.

(1) Järelevastamine toimub pikaajalise puudumise korral üldjuhul kuu jooksul. 1.-3.

päevase puudumise korral toimub järelevastamine kokkuleppel aineõpetajaga esimesel

võimalusel.

(2) Järelevastamise jaoks määratakse aineõpetaja poolt kindel aeg ja koht.

 (3) Igas õppeaines saavad õpilased ühe hindamisperioodi (trimestri)

jooksul vähemalt kolm hinnet.

(4) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilase poolt,

võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle

tulemust hinnata hindega „nõrk”.

(5) Kui õpilane ei anna mõjuva põhjuseta (näiteks haigustõend, äralubamine direktsiooni loal jms) ära tööd, puudub põhjuseta kirjaliku töö ajal või keeldub vastamast, pannakse talle jooksvaks hindeks „1” („nõrk”) .

(6) Individuaalõppel oleva õpilase hindamise põhimõtted fikseeritakse individuaalses  õppekavas.

(7) Logopeedi, eripedagoogi ja parandusõppe õpetaja põhjendatud ettepanekul ning koostöös

aineõpetajaga võib kooli tugigrupi otsusega rakendada õpilasele teatud ainetes diferentseeritud hindamist alandades käesoleva hindamisjuhendi § 6 („Hindedviiepallisüsteemis“) hindamiskriteeriume 35% ulatuses.

(8) Õpilane, kes on põhjuseta puudunud õppetöölt 50% ulatuses, vastab õpitulemuste hindamiseks puudutud õppeaine(te) kõik õppeteemad  

 

§ 7 Hinded viiepallisüsteemis

(1) Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist

tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi  õpitulemus), kui see on täiel määral

õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust,

hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt

võimalikust punktide arvust.

(2) Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust,  kui see on üldiselt õppekava nõuetele

vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Punktiarvestuse kasutamisel,

hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt

võimalikust punktide arvust.

(3) Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele

vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Punktiarvestuse kasutamisel, hinnatakse õpitulemust

hindega «3», kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(4) Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele

vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Punktiarvestuse kasutamisel, hinnatakse õpitulemust

hindega «2», kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(5) Tulenevalt õpilase võimetest võib IAK aluse õppivatel õpilastelhinnatateadmisi ja oskusi hindega ”rahuldav”, kui üpilane on saanud 35% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

(6) Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele.

Punktiarvestuse kasutamisel, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–

19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

§ 8 Eelkutseõppe klasside õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

 

Üldised hindamise põhimõtted

Hindamisel lähtutakse õppekavaga nõutavatest õpitulemustest. Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

-anda tagasisidet õppija õpiedukusest ja toetada õppija arengut;

-suunata õppija enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;

-innustada ja suunata õppijat sihikindlalt õppima;

-suunata õpetaja tegevust õppija õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

 

Teadmisi, oskusi hinnatakse viiepallisüsteemis või kasutatakse mittediferentsiaalset hindamist.

 

Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

 

Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

 

Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

 

Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.

 

Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust. Õpitulemus loetakse positiivseks, kui seda on hinnatud hindele «3» («rahuldav») kuni «5» («väga hea»). Kui õpilane puudub  rohkem kui 80% tundidest,  siis trimestri või mooduli lõpul kokkuvõtvaks hindeks võib olla “1”.

 

Õpitulemuste mittediferentseeritud hindamine toimub mooduli või nende osade arvestamisena, mille puhul positiivne tulemus on «arvestatud» ning negatiivne tulemus «mittearvestatud».

KVH erialal kokkuvõttev hindamine toimub mooduli lõppedes. LUK erialal kokkuvõttev hindamine toimub trimestri lõpus.

Õpilase välja arvamine  eelkutseõppe õpilaste nimekirjast

 

Õpilast võib kustutada eelkutseõppe õpilaste nimekirjast:

-         vanema või õpilase seadusliku esindaja avalduse alusel;

-         mehaanikakooli taotlusel;

-         õppeaasta lõpul mitterahuldavate õpitulemuste korral.

 

§ 9 Kokkuvõtva hindamise põhimõtted

(1) Kokkuvõttev hinne on õppeaine v trimestri-, aasta- ning kooliastmehinne.

(2) Õpilane jätmisel täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või

kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

(3) Hinded, sh trimestri-, aasta- ja kooliastmehinded pannakse välja viiepallisüsteemis.

(4) Õpilane, kes on põhjuseta puudunud õppetöölt 50% ulatuses, vastab õpitulemuste hindamiseks puudutud õppeaine(te) kõik õppeteemad  

 

 

 

§ 10 Kokkuvõttev hindamine

(1) II ja III kooliastmel hinnatakse õpilase õpitulemusi vastavas õppeaines kokkuvõtvalt

tirmestri- ja aastahindega.

(2) Trimestrihinne pannakse välja trimestri lõpul antud perioodi jooksul saadud

hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud trimestrihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.

e- kooli keskmine hinne	Protsent  %	Trimestri hinne
5	100	5
4.9	97
4.8	94
4.7	91
4.6	89	4
4.5	87
4.4	85
4.3	83
4.2	81
4.1	79
4	77
3.9	75
3.8	73
3.7	71
3.6	69	3
3.5	67
3.4	65
3.3	63
3.2	61
3.1	59
3.0	57
2.9	55
2.8	53
2.7	51
2.6	49
2.5	47
2.4	45
2.3	43	2
2.2	41
2.1	39
2.0	37
1.9	35
1.8	33
1.7	31
1.6	29
1.5	27
1.4	25
1.3	23
1.2	21
1.1	19

 

 (4) Õpilane, kelle trimestrihinne on „puudulik”, „nõrk” või kellel on jäetud hinne välja

panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu

tugisüsteem (nt. logopeediline abi, parandusõpe jms) vastavalt kooli õppekavas sätestatule, et

aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

(5) Kui õppeaine trimestrihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud

võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul selle trimestri vältel

omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».

(6) Kui hinne on jäänud välja panemata õpilase pikaajalise haiguse või mõnel muul

vabandaval põhjusel, jäetakse tunnistusele tühik.

(7) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud

õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.  Õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse  hinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu.

(8) Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus

analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse

tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse

õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav

hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega.

Oodatavad eesmärgid (õpitulemused) tuletatakse õpilase huvidest, need peavad olema lapse

jaoks aktuaalsed ning tähenduslikud.ä

(9)  Hindamine peegeldab lapse arengut ja õppekavas märgitud tulemusi: riikliku ja

kooliõppekava nõudeid, kooliõppekavas sätestatud pädevusi, ainekava või IÕK-ga

määratletud tulemusi. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et

toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist.

(10) Õpilase tööle antakse sõnaline ja/või kirjalik hinnang lähtuvalt tema arengust, kooliastme

pädevustest ja õpioskuste kujunemisest, õpiprotsessis osalemisest ning õpitulemustest. Kokkuvõtvates hinnangutes  tuuakse esile õpilase edusammud ning juhitakse tähelepanu arendamist vajavatele oskustele  ning vajakajäämistele teadmistes.

(11) Hindamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1. hindamine:

− toetab õpilase eneseväärikust ja -usku;

− loob emotsionaalselt turvalise keskkonna;

− kujundab enesehinnangut.

 

3. peatükk

 KÄITUMISE JA HOOLSUSE HINDAMINE

 

§ 11 Käitumise ja hoolsuse hindamine

(1) Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja

kõlblusnormide järgimine koolis. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine

õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

(2) Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja

«mitterahuldav».

(3) Lapsevanemaid teavitatakse käitumise ja hoolsuse hinnetest ekooli ja tunnistuste kaudu

(4) Mitterahuldavatele käitumise ja hoolsuse hinnetele lisatakse kommentaar

(5) Õpilaste tunnustamise ja laitmise kord on sätestatud kooli kodukorras.

 

4. peatükk

 HINDE JA HINNANGU VAIDLUSTAMINE

 

§ 12 Hinnete ja hinnangute vaidlustamine

(1) Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada

kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile

kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.

(2) Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest lõikes 1 nimetatud taotluse esitajat kirjalikult

viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

 

5. peatükk

ÕPILASE TÄIENDAVALE ÕPPETÖÖLE JA KLASSIKURSUST KORDAMA  JÄTMINE NING JÄRGMISSE KLASSI ÜLEVIIMINE

 

§ 13 Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine

(1) Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste

omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast

õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel

spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse.

(2) Täiendava õppetöö rakendamise põhimõtted ning täiendavale õppetööle jätmise

tingimused ja kord.

1. Täiendava õppetöö vajadused põhikooli astmes otsustab aineõpetaja ja kinnitab

õppenõukogu.

2. Täiendavat õppetööd on võimalik sooritada kokkuleppel aineõpetajaga õppeperioodi lõpust

kuni 25. augustini.

(3) Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

(4) Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt

trimestrihinnetest tuleks välja panna aastahinne „puudulik” või „nõrk”.

(5) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase

klassikursust kordama järgmistel juhtudel:

1. kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «puudulik» või

«nõrk»;

2. kui täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste

saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis

rakendatavaid tugisüsteeme.

(6) Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab

ära tema arvamuse.

(7) Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud,

et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on  otstarbekas jätta õpilane

klassikursust kordama.

(8) Õppenõukogule eelneb vestlus, kus on esindatud klassijuhataja, lapsevanem, õpilane,

aineõpetaja ja direktsiooni esindaja

(9) Mitterahuldav käitumishinne ei ole takistuseks õpilase üleviimisel järgmisesse klassi.

 

§ 14 Tugiõppe korraldamine (haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted)

(1) Puuduliku või nõrga trimestrihindega õpilasele rakendab kool järgmist tugiõppe

korraldust:

1. klassijuhataja koordineerimisel aineõpetaja ettepanekul  - ainealane arenguvestlus,

konsultatsioon, järelevastamise plaan, tugispetsialistide juurde saatmine;

2. õppenõukogu otsusega klassijuhataja ettepanekul  –õpiabi, individuaalse õppekava

koostamine, pöördumine koolivälise nõustamismeeskonna poole, konsultatsioonid

 

§ 15 Õpilase järgmisse klassi üleviimine

(1) Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

(2) 1.–3. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse

klassi üle enne õppeperioodi lõppu. Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei

jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.

(3) Lõikes 2 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase puhul, kellele on koostatud individuaalne

õppekava, kus on ettenähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.

 

12.  Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus

Õpilaste ja vanemate teavitamiseks ja nõustamiseks lähtub kool ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest" § 55.

12.1. Õpilasel ja vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. Kool võimaldab õpilase vanemale juurdepääsu kooli valduses olevale teabele selle õpilase kohta

12.2. Kool avalikustab kooli vastuvõtu tingimused ja korra ning kooli üle riiklikku järelevalvet teostavate asutuste kontaktandmed oma veebilehel.

12.3. Õppeveerandi  jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest teavitatakse õpilast õppeveerandi  algul. Kool loob õpilaste vanematele võimalused sellekohase teabega tutvumiseks.

12.4. Kool teavitab õpilast ja vanemat õpilase hinnetest. Kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ei ole andnud nõusolekut õpilase hinnetest teavitamiseks elektrooniliselt,  teavitab kool õpilast ja vanemat õpilase hinnetest paberkandjal klassitunnistusega iga trimestri  lõpul.

 

13.  HEV õpilased Lasnamäe Põhikoolis

LPK õpilased on segatüüpi spetsiifiliste õpiraskustega õpilased, kellel kõigil on vähemal või suuremal määral avaldunud raskused taju, mälu ja mõtlemisprotsesside, suulise ja kirjaliku eneseväljenduse, tekstiloome ja tekstimõistmise osas. Õpilaste arengu toetamiseks on huviringid, pikapäevarühmad, õppetöö erituge vajavate õpilaste eriklassis või keskendatuna ühe õpilase õpetamisele  ja  õpiabitunnid.

Tulenevalt õpilase hariduslikust erivajadusest toimub  koolivälise nõustamismeeskonna soovituse alusel õppetöö eritoe eriklassis (kuni 6 õpilast) või keskendatuna ühe õpilase õpetamisele. Eritoe klassis  õppivatele õpilastele ja õpiabirühmade õpilastele   koostatakse iga õpperühma jaoks individuaalne ainekava ( ühine ainekava koostatakse klassile/ rühmale, aga märkmeid ainekava täitmisest tehakse iga õpilase kohta eraldi individuaalsel vaatluskaardil).  

Õpiabitundide eesmärk on toetada õpilase arengut tulenevalt tema erivajadustest ja võimaldada tal saavutada põhiharidus. Kõigil LPK õpilastel on õigus vastavalt oma vajadusele saada logopeedilist ja eripedagoogilist õpiabi. Õpiabitunni eesmärgiks on ennetada, vähendada ja ületada kõnearengu puudeid; korrigeerida ja toetada lapse taju, mälu ja mõtlemise arengut; anda teadmisi ümbritsevast maailmast ja tagada lapse igapäevane toimetulek nii koolis kui ka väljaspool seda.Õpiabirühma suuruseks on kuus õpilast, kuid lähtutakse siiski iga konkreetse õpilase vajadustest. Vajadusel viiakse läbi ka individuaaltunde. Eripedagoogilistes õpiabitundides antakse konkreetse õppeaine alast abi ja korrigeeritakse mõtlemist, taju ja tähelepanu, tunde- ja tahtevalda.

 Kõneravi ehk logopeedia- alaseid õpiabitunde teostavad logopeedid. Õppeaasta esimesel kahel nädalal viivad logopeedid läbi diagnostilise töö õpilastega. Diagnostilise töö tulemusena selgitatakse välja õpilased, nende probleemid ja probleemide raskusaste. Vastavalt vajadusele koostatakse õpilaste rühmad ja tunniplaan.  Kooliaasta lõpul tehakse kokkuvõtted õpilaste saavutustest ja  kavandatakse edaspidine tegevus.

14. Õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse ja õppe korraldamise põhimõtted

14.1. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis.

14.2. Direktor määrab isiku, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide  ja õpetajate vahel (edaspidi haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija).

14.3. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanemale ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega. (PGS §47)

Direktori  otsusel võib haridusliku erivajadusega õpilasele lapsevanema nõusolekul rakendada ,,Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduses" § 48 sätestatud järgmisi meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud koolivälise nõustamismeeskonna soovitust:

• tugispetsialisti teenus (õpiabi ja kõneravi),
• individuaalse õppekava rakendamine,
• õpilase üleviimine hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks moodustatud rühma või klassi;
• aineõpetajate poolne tugiõpe
• pikendatud õppeperiood.

14.4. Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning koolivälise nõustamismeeskonna  soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil. Individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud koolis määrab direktor.

14.5. Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.

14.6. Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel.

14.7. Põhiharidust omandavat õpilast võib õpetada vanema taotlusel koduõppes.  Koduõpe on õppe korraldamine õpilase kodus või muus õpilasega või piiratud teovõimega õpilase vanemaga kokkulepitud kohas väljaspool kooli ruume. Haridusliku erivajadusega õpilasele rakendatakse koduõpet tulenevalt tema terviseseisundist.

14.8. Erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks  koolis on moodustatud järgmisi rühmi ja klasse, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis:

• klasse õpiraskustega põhiharidust omandavatele õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast;
• klasse tundeelu- ja käitumishäiretega põhiharidust omandavatele õpilastele – klassitäitumuse piirnormiga 8 õpilast;
• klasse põhiharidust omandavatele õpilastele, kellele kooliväline nõustamismeeskond on spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt soovitanud erituge, sealhulgas autismi spektri häiretega, aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega või sõltuvushäiretega õpilastele või õpilastele, kelle andekus kombineerituna mõne muu erivajadusega toob kaasa vajaduse õppida eriklassis – klassitäitumuse piirnormiga 6 õpilast;
• Kahest või kolmest hariduslike erivajadustega õpilaste klassist võib moodustada liitklassi, mille suurus määratakse lähtuvalt konkreetsete õpilaste hariduslikest erivajadustest, kuid see ei tohi olla suurem kui 12 õpilast.

Kooli põhimääruses sätestatakse, millised hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad selles koolis tegutsevad.

15.  Individuaalse õppekava koostamine või muu tugisüsteemi määramine õpilasele, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused

Individuaalse õppekava määramisel ja koostamisel lähtutakse ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses" § 18 sätestatust, «Põhikooli riiklikus õppekavas" § 17 lõikes 4 ja § 22 lõikes 7 sätestatust.

  15.1. Eritoe klassis  õppivatele õpilastele ja õpiabirühmade õpilastele   koostatakse iga õpperühma jaoks individuaalne ainekava ( ühine ainekava koostatakse klassile/ rühmale, aga märkmeid ainekava täitmisest tehakse iga õpilase kohta eraldi individuaalse arengu vaatluskaardil).

15.2. Õpilasele, kelle veerandihinne on „puudulik” või „nõrk”, kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne plaan või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, õpiabi jm) vastavalt kooli õppekavas sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

15.3. Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste.

 

16. Liikluskasvatuse teemad ja nende käsitlemine LPKs

Liikluskasvatuse aluseks on:

-         „Liiklusseadus”;

-         põhikooli riiklik õppekava;

-          põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava;

-         Vabariigi Valitsuse 27.10.2011 määrus nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord“.

 

Vastavalt „Liiklusseadusele” ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27.10.2011 määruse nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord“ on kooli ülesandeks viia läbi laste liikluskasvatust ja valmistada neid ette ohutuks liklemiseks.

Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on:

• ohutu liiklemise harjumused;
• oskus tajuda liikluskeskkonda ning hoiduda käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt;
• teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ning ohutust mitmesugustes liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina.

 Liikluskasvatuse käigus:
- õpetatakse last tema arengust lähtudes ära tundma ja märkama erinevaid ohuallikaid liikluses, tajuma nende olemust ja võimalikku tekkemehhanismi;
- arendatakse ja kujundatakse lapse teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud liiklemiseks jalakäija, sõitja ja juhina ning mis toetavad lapse toimetulekut ja ohutust;
- õpetatakse last kasutama ohutust tagavaid ja suurendavaid kaitsevahendeid (helkur, turvavöö, jalgratturi kiiver, põlve- ning küünarnukikaitsed jm);
-  kujundatakse lapse oskusi käitumiseks ja valikute tegemiseks ohuolukorras, sealhulgas vajaliku abi kutsumiseks.

Liikluskasvatuse teemad  tulenevad  RÕK  läbivast teemast „Tervis ja ohutus”.

Vabariigi Valitsuse 27.10.2011 määruse nr 136 „Laste liikluskasvatuse kord“ on esitatud liikluskasvatuse sisu kooliastmeti:

• põhikooli esimeses astmes (1.–3. klass) on liikluskasvatuse sisuks jalakäija ja jalgratturi ohutu liiklemise, käitumise ja liikluses toimetuleku õpetamine, lähtudes eelkõige lapse koduümbruse liikluskeskkonnast;
• Põhikooli teises (4.–6. klass) ja kolmandas astmes (7.–9. klass) on liikluskasvatuse sisuks erinevate liiklusolukordade selgitamine lapse enda ja teiste liiklejate seisukohalt ning linna ja maapiirkonna teedel ohutu liiklemise õpetamine.

I kooliastme lõpuks õpilane:

• teab hädaabi numbrit (112), oskab ohust teatada;
• oskab kirjeldada ohtusid oma kooliteel, põhjendada ning selgitada ohtude vältimist kooliteel;
• oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturikiiver, põlve- ning küünarnukikaitsed, vajadusel ujumisrõngast, päästevesti;
• oskab käituda ühissõidukeis, neisse siseneda, väljuda ning ohutult sõiduteed ületada;
• oskab valida jalgrattaga, rulaga, rulluiskudega sõitmiseks ohutut kohta;
• oskab ohutult liigelda märjal, libedal, lumisel teel;
• oskab valida tee, sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta; peatuda, kuulata, vaadata ning ohutuses veendununa sõidutee ületada;
• oskab määrata sõidukite liikumise suunda ning hinnata liikumise kiirust;
• oskab eristada valet/ohtlikku liikluskäitumist õigest/ohutust käitumisest.

II kooliastme lõpuks õpilane:

• oskab ohust kiiresti ja korrektselt teatada;
• oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi-, mopeedijuhi kiiver, põlve- ning küünarnukikaitsed;
• oskab käituda ühissõidukeis, neisse siseneda, väljuda ning sõiduteed ületada;
• oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust;
• oskab ohutult evakueeruda koolihoonest;
• oskab valida tee sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta;
• oskab hinnata sõiduki liikumiskiirust ja määrata vahemaid;
• tunneb/teab/mõistab liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile);
• oskab leida informatsiooni ja lisamaterjali ohutusalaste teemakäsitluste kohta;
• oskab kaardistada ohtlikud kohad kooliteel, kirjeldab ohtu ja teab, kuidas ohtu vältida.

         III kooliastme lõpuks õpilane:

• väärtustab ohutust, arvestab kaasliiklejatega ning on seaduskuulekas;
• oskab ohust teatada ja hinnata ohuolukorda;
• oskab vaatluse teel hinnata helkuri peegelduvuse omadusi;
• oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi- ja mootorratturi kiiver, põlve- ning küünarnukikaitsed;
• teab ja tunneb nõudeid jalgratturile ja mopeedijuhile ning oskab vastavalt nõuetele käituda;
• oskab kaardil tähistada ohtlikud kohad kooliteel ja valida ohutuma teekonna sihtpunkti jõudmiseks;
• kirjeldab ohutu teekonna valiku põhimõtteid;
• mõistab liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile, mopeedijuhile);
• on teadlik ohutusalastest kampaaniatest ning annab hinnangu ajas muutuvate hoiakute kujunemise kohta;
• oskab leida informatsiooni ja võrrelda Eesti (liiklus)ohutusalast olukorda teiste riikidega.

 

Klassijuhatajate ja aineõpetajate töökavades määratletakse liikluskasvatuse detailiseeritud teemad, mida käsitletakse integreerituna ainetundides.

Koolivälised liiklusalased üritused kavandatakse kooli üldtööplaanis.

 

17. Karjääriteenuste korraldus

Karjääriteenust koolis osutab huvijuht. Karjääriteenuse kaudu aidatakse õpilasel saada tuge, kui õpilane vajab abi või nõu.

Tallinna Lasnamäe Põhikoolis karjääriteenuste osutamise eesmärgiks on:

• Tutvustada õpilastele erinevaid ameteid/elukutseid, haridus- ja koolitusvõimalustega
• Õpetada koostama isiklikku karjääriplaani
• Anda ülevaade tööd reguleerivaid õigusakte, ettevõtte ja töötaja õigusi ja kohustusi ning kohalikku majanduskeskkonda;
• Õpetada leidma teavet edasiõppimise ja töö leidmise võimaluste kohta

Karjääriteenuse osutamist toetavaks vahendiks on

• kutseinformeerivad ekskursioonid ja külastused õppeasutustesse ja töökohtadesse;
• külalislektorite esinemine erinevate õppimis- ja tegevusvaldkondade tutvustamiseks;
• karjääriplaneerimist toetavate elektrooniliste infosüsteemide ja andmebaaside tutvustamine;
• kutseinformatsioonimaterjalid (teatmikud, vastuvõtutingimused, abimaterjalid karjääriplaneerimiseks jm);
• karjääriinfo stend;
• hea koostöö Tallinna Lasnamäe Mehhanikakooli, Lasnamäe  Noortekeskuse ja  Kopli Ametikooliga, kes varustavad kooli infoga; tasuta mitmesuguste õppe- ja metoodiliste materjalidega;
• infomessid „Teeviit“, “Noor meister”

 

18. Õpetaja töökava koostamise põhimõtted

18.1. Õpetaja töökava koostatakse käesoleva kooli õppekava ainekavade alusel lähtudes «Põhikooli riiklikus õppekavas" olevates ainekavades sätestatud põhimõtetest õppe-ja kasvatustegevuse kavandamisele ja korraldamisele.

18.2. Õpetaja töökava koostamise eesmärgiks on kirjeldada taotletavate õpitulemusteni jõudmist. Õpetaja töökavas toob õpetaja esile õppe sisu ja õpitulemuste jaotumise õppe käigus, pädevuste arendamise. Töökava on tegevuskava, mis kajastab õpitulemusi, ajakulu ja õppe sisu.

18.3. Õpetaja töökava on valmis põhikoolis hiljemalt kaks nädalat enne uue õppeperioodi algust. Õpetaja töökava on kõigile asjast huvitatutele, sh õpilastele kättesaadav uue kursuse või õppeperioodi esimesest päevast alates. Õpetaja töökava võib koostada ka poolaasta kaupa.

18.4. Klassijuhatajatel esitada kasvatustegevuse tööplaan kooli huvijuhile kaks nädalat enne uue õppeperioodi algust. Kontrolltööde korraldamine peab kajastuma õpetaja töökavas.

18.5. Pikapäevrühma kasvatajatel esitada kasvatustegevuse plaan huvijuhile kaks nädalat enne uue õppeperioodi algust.

18.6. Tugisüsteemi spetsialistid koostavad oma tööplaani kaks nädalat enne uue õppeperioodi algust ja esitavad HEV õppurite kordinaatorile.

19. Põhikooli lõpetamise korraldus

 

Põhikoli lõpetamine toimub „Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse“  §30 alusel.

19.1. Põhikooli lõpetamiseks põhikooli riikliku õppekava järgi sooritatakse ühtsed põhikooli lõpueksamid või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel põhikooli koolieksam järgmistes ainetes:

• eesti keel teise keelena;
• matemaatika;
• õpilase valitud  aine

19.2. Põhikooli lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile väljastab kool õppenõukogu otsusel põhikooli lõputunnistuse.

20. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord

Kooli õppekava uuendamine ja täiendamine toimub ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 17 lg 2 alusel.

20.1. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise vajadus võib tuleneda ka õigusaktide muutusest.

20.2. Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.