Lasnamäel paigaldatud mälestustahvlid
Paekaare tn 18 – mälestustahvel Elbert Tuganovile | |
Paekaare tn 18 majas elas Eesti nukufilmi traditsiooni rajaja, režissöör ja stsenarist Elbert Tuganov (22.02.1920 Bakuu – 22.03.2007 Tallinn). Rohkem infot: Eesti Filmi Andmebaas, https://www.efis.ee/person/3520. |
|
Kivila tn 18 – mälestustahvel Hanon Barabanerile | |
![]() |
Kivila tn 18 majas elas tuntud majandusteadlane, õpetlane ja avaliku elu tegelane Hanon Barabaner (30.07.1933 Leningrad – 21.09.2022 Tallinn). Hanon Barabaner tegeles aastaid Eesti kütuse- ja energiakompleksi arendamisega. 1968. aastal alustas ta teadustööd Eesti Teaduste Akadeemias, 1973. aastal kaitses Tartu Riiklikus Ülikoolis kandidaadiväitekirja. Ta hakkas esimeste hulgas maailmas käsitlema üldisi energeetikaprobleeme kompleksselt, ökoloogilisest, sotsiaalsest ja majanduslikust aspektist. Barabaner oli Rahvusvahelise Ökoloogia-Tehnoloogia Kolledži (hilisemad nimetused Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut ning Majanduse ja Juhtimise Instituut) asutaja ja rektor. Barabaner osales aktiivselt poliitilises ja avalikus elus, arendas Eesti Vene Akadeemilise Seltsi tegevust ja oli üks Euraasia Teadlaste Majandusklubi asutajaid. Ta oli mitme rahvusvahelise akadeemia liige, paljude Venemaa ja Kasahstani ülikoolide audoktor ja professor ning mitme rahvusvahelise akadeemia akadeemik. Ta on üle 250 teaduspublikatsiooni autor. 2009. aastal anti Hanon Barabanerile majanduse ja hariduse arendamise eest Tallinna linna teenetemärk. |
Ümera tn 11 – mälestustahvel Sofja Blücherile | |
![]() |
Ümera tn 11 majas elas elu lõpuaastail Eesti näitleja Sofja Blücher (07.11.1927–10.09.2017). Ta tuli Eestisse 1951. aastal pärast Harkivi teatriinstituudi lõpetamist. Enam kui kolm aastakümmet töötas Sofja Blücher Eesti Riiklikus Vene Draamateatris, kus mängis ligi sajas rollis. Pedagoogi, juhendaja, lavastaja ja väsimatu kultuuriedendajana sisendas ta sadadesse noortesse elavat huvi ja armastust teatri ja poeesia vastu. Sofja Blücheri korraldatud luuleõhtud rõõmustasid pikki aastaid igas vanuses kuulajaid ning tema panus suurte poeetide Igor Severjanini ja David Samoilovi loomingu tutvustamisse on hindamatu. Sofja Blücher viis pealtvaatajateni eesti, vene ja juudi kultuuri ning kaasas teatri- ja poeesiamaailma palju austajaid. |
Lasnamäe tn 2 – mälestustahvel Gustav Ernesaksale | |
![]() |
Katusepapi tänava alguses asunud majas, mis on nüüdseks hävinud, elas aastatel 1912-1915 eesti helilooja ja koorijuht Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 – 24. jaanuar 1993).
Gustav Ernesaks sündis Perila külas Raasiku vallas. 1910. aastate alguses kolis Ernesaksa perekond Tallinna ning asus elama Lasnamäele Asunduse ja Katusepapi tänava piirkonda. 1931. aastal lõpetas ta Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogika ja 1934. aastal kompositsiooni erialal. 1930. aastatel töötas Ernesaks mitmes Tallinna koolis õpetaja ja koorijuhina. Teise maailmasõja ajal mobiliseeriti Ernesaks Punaarmeesse, kus ta tegi muusikalist tööd Jaroslavli eesti kunstiansamblites. 1944. a asutas Ernesaks kutselise meeskoori RAM (tänane Eesti Rahvusmeeskoor), olles selle kunstiline juht ja peadirigent elu lõpuni. Alates 1946. aastast oli Gustav Ernesaks konservatooriumi professor. Lisaks sadadele õpilastele kuuluvad tema pärandi hulka sajad koorilaulud, kuus ooperit ja hulgaliselt instrumentaalmuusikat eri žanrides. Ernesaksa juhtimise all on sajad koorid esinenud ühtekokku kaheksal üldlaulupeol. Lydia Koidula sõnadele loodud laul „Mu isamaa on minu arm“ sai nõukogude ajal mitteametliku rahvushümni staatuse. Gustav Ernesaksa viljakas tegevus aitas keerulisel 20. sajandil märkimisväärselt edendada eesti koorimuusika traditsiooni. |
Vikerlase tn 20 – mälestustahvel metropoliit Korneliusele | |
![]() |
Vikerlase tn 20 majas elas elu lõpuaastail Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius (kodanikunimega Vjatšeslav Vassiljevitš Jakobs, 19. juuni 1924 – 19. aprill 2018). Tallinnas sündinud ja suurema osa elust siin elanud tulevane metropoliit teenis õigeusu kirikus alates 1943. aastast. 1951.–1957. aastal teenis ta vaimulikuna Vologdas, kuni sai süüdistuse nõukogudevastases tegevuses. Ta mõisteti kümneks aastaks sunnitööle, kust vabanes varem, 1960. aastal (rehabiliteeriti 1988). Pärast vabanemist teenis isa Vjatšeslav Tallinnas Nõmme Ristija Johannese kirikus. 1990. aastal pühitseti ta mungaks ja talle anti nimi Kornelius. Aastatel 1990–1992 oli Kornelius Tallinna piiskop, aastatel 1992–1995 Tallinna ja kogu Eesti piiskop, aastatel 1995–2000 Tallinna ja kogu Eesti peapiiskop ning aastast 2000 Tallinna ja kogu Eesti metropoliit. Metropoliit Korneliuse kõrged aated olid aastakümnete vältel teejuhiks paljudele usklikele ja ilmalikele. Ta täitis vaimuliku ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku eestseisjana Eesti usuelus ainulaadset rolli. |