Õppe- ja kasvatustöö toimub vastavalt lasteaia õppekavale, mis on koostatud lähtudes Koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast.

Valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning  6–7 aastase lapse arengu eeldatavad tulemused

 

Tallinna Lasteaed Mudila õppekava

Lasteasutuse liik ja eripära

Tallinna Lasteaed Mudila on Tallinna linna munitsipaallasteaed, mille eripäradeks on:

Paiknevus kahes majas: kaks sõimerühma paiknevad Kozebue tänav majas ja neli aiarühma Niine põik majas.

• Mõlemas majas puudub saal, seega toimuvad kõik üritused kas rühmaruumides või õues.
• Niine tänava õueala on aiaga piiritletud, korrastatud ja lukustatav.
• Lasteaed töötab aastaringselt – ilma suvepuhkuseta.
• Suveperioodil pööratakse lastega rohkem tähelepanu tervisekasvatusele ja liikumismängudele õues.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid

Tallinna Lasteaed Mudila öppe- ja kasvatustöö eesmärkideks on:

• Pakkuda lapsele eakohast kasvukeskkonda arendamaks läbi mängu iga lapses parimal viisil tema füüsilisi, vaimseid ja sotsiaalseid oskusi hakkamasaamiseks teda ümbritsevas maailmas ja tulevases elus.
• Pakkuda lapsele eakohast õpikeskkonda saavutamaks tema võimetele parimad tulemused kooliks ettevalmistamisel ja õppimise alusoskust kujundamisel.
• Olla lapsevanemale usaldusväärseke partneriks ja vajadusel nõustajaks aitamaks avastada maailma, mis peitub igas lapses.

Õppe- ja kasvatuskorralduse põhimõtted

• Laste päevakorraldus toimub vastavalt allpool toodud päevakavale, mida väiksem laps seda enam pööratakse tähelepanu lasteaiaeluga kohanemisele ja eneseteenindamisoskuste arendamisele. Lapse kasvades muutuvad olulisemaks õpetaja poolt planeeritavad õppe- ja kasvatustegevused.
• Vastavalt Lasteaed Mudila õppekavale koostatakse igal aastal augustis lasteaia üldine ja iga rühma tegevuskava järgnevaks õppeaastaks, mis kinnitatakse pedagoogilisel nõupidamisel ja hakkab kehtima 1- st septembrist. Rühma ja Lasteaia aasta tegevuskava ning antud õppekava põhjal koostavad rühmaõpetajad nädalaplaanid, mis on planeeritud tegevuste aluseks. Nädalaplaanid koostatakse ainevaldkondade lõikes, kuid rühmas tegevused toimuvad lõimituna.
• Lasteaiaõpetaja poolt planeeritud tegevus baseerub antud alushariduse raamõppekaval ja Tallinna lasteaed Mudila õppekavas allpool väljatoodud mahus ja sisus arvestades rühma soolisi, vanuselisi ja arengu iseärasusi ning lastevanemate soove.
• Läbi individuaalse töö, lastekirjanduse, ja nii vaba aja kui organiseeritud mängude pakutakse lastele eduelamusi, tutvustatakse ja kinnistatakse käitumisoskusi, arendatakse mõtte ja tunnete maailma ning tervislikke eluviise.
• Mai lõpus esitab iga rühm õppeaasta õppe – ja kasvatustöö kokkuvõtte, mille alusel koostatakse lasteaia ühine kokkuvõtte ja mis on aluseks järgnevate tegevuste planeerimisel.
• Suveperioodidel nädalaplaane koostama ei pea, õppe- ja kasvatustegevused kantakse rühma õppe- ja kasvatustöö päevikusse. 

Vanusrühm	Plneeritud tegevuste arv päevas	Ajaline kestvus
Kuni 3-aastased	kuni 2	10 – 15 min.
3 – 5 aastased	kuni 3	25 min.
6 – 7 aastased	kuni 4	35 min.

 
Rühmade päevakavad

Kuni kolmeaastased lapsed

07.00 – 08.30  Laste saabumine, individuaalne töö lastega, mängud, valiktegevused

08.30 – 09.00  Hommikusöök

09.00 – 10.00  Õppetagavused

10.00 – 10.30  Vaba mäng

10.30 – 10.45  Ettevalmistused õueminekuks

10.45 – 11.45  Mängud ja tegevused õues

11.45 – 12.00  Ettevalmistus lõunasöögiks

12.00 – 12.30  Lõunasöök

12.30 – 12.50  Valmistumine lõunauinakuks

12.50 – 15.00  Unejutu kuulamine, lõunauinak

15.00 – 15.30  Riietumine vaba mäng

15.30 – 16.00  Õhtuoode

16.00 – 19.00  Individuaalne töö lastega, mängud, valiktegevused, tegevused õues, laste kojuminek

 

4-5 aastased lapsed

7.00 – 08.30    Laste saabumine, individuaalne töö lastega, mängud, valiktegevused

8.40 – 09.10    Hommikusöök

09.10 – 10.15 Õppetegevused

10.15 – 10.45  Vaba mäng

10.45 – 11.00 Ettevalmistused õueminekuks

11.00 – 12.10  Mängud ja tegevused õues

12.15 – 12.30  Ettevalmistus lõunasöögiks

12.30 – 13.00  Lõunasöök

13.00 – 15.00  Unejutu kuulamine, lõunauinak

15.00 – 15.30  Riietumine, vaba mäng

15.30 – 16.00  Õhtuoode

16.00 – 19.00 Individuaalne töö lastega, mängud, valiktegevused, laste kojuminek

 

6-7 aastased lapsed

07.00 – 08.30 Laste saabumine, individuaalne töö lastega, mängud, valiktegevused

08.40 – 09.10 Hommikusöök

09.30 – 10.45 Õppetegevused

10.50 – 11.00 Ettevalmistused õueminekuks

11.00 - 12.15  Mängud ja õppetegevused õues

12.15 – 12.30 Ettevalmistused lõunasöögiks

12.30 – 13.00 Lõunasöök

13.00 – 15.00 Unejutu kuulamine, lõunauinak

15.00 – 15.30 Riietumine, vaba mäng

15.30 – 16.00 Õhtuoode

16.00 – 19.00 Individuaalne töö lastega, mängud, valiktegevused, laste kojuminek

 

Teemade jaotus kuude lõikes

Igas kuus on õppekavas määratletud neli teemat, kui kalendrikuus on viis nädalat valib rühmaõpetaja nädala teema vastavalt laste suurele huvile, vajadusele mõnda teemat süvendatumalt käsitleda või erakordsetele sündmustele ühiskonnas (Näiteks: olümpiamängud, looduskatastroofid, kellegi reisikogemus jne,).

Õpetajal  on õigus kõiki etteantud teemasid vastavalt vajadusele muuta.

Suvisel ajal nädala plaane ei koostata vaid tegevused toimuvad vastavalt laste huvile erinevate mitmekülgsete mängude läbi, millest kokkuvõtte kantakse rühma päevikusse.

September       

Nädala teemad	Teema ulatus
Tere lasteaed/kool	1.september teadmistepäev, kool, lasteaed, õppimine, õpetajad, sinu lasteaia nimi ja asukoht, mida ootan algavalt aastalt lasteaias.
Liiklus	Turvaline liiklemine jalakäijana, liiklusvahendid, käitumine ühissõidukites.
Minu perekond	Nimi, vanus, sünnipäev, aadress, perekond/sugulased – omavahelised suhted.
Sügise algus	Muutused looduses võrreldes teiste aastaaegadega, ilmale vastav riietumine, seened, marjad, saagikoristus, sügistööd.

Oktoober

Nädala teemad	Teema ulatus
Ränd- ja paigalinnud linnud	Mõiste, sügisene tegutsemine, vanarahva ütlemised
Kodu- ja metsloomad	Kodu ja metsloomade vahe, elutingimused, tähtsus inimesele,
Tervis, hügieen	Tervislik toit, liikumine, hammaste hooldus, puhtus/pesemine, hea une tervislikkus.
Elukutsed	Vanemate elukutsed, kelleks tahan saada, austus töö ja töö tegija vastu

November 

Nädala teemad	Teema ulatus
Vesi	Vee ringluses looduses, vee kolm olekut, puhta vee tähtsus maailmaruumis ja inimese organismile, kalad, veetaimed, veelinnud, kahepaiksed.
Põlvkonnad	Eelnevate põlvkondade elutingimused, võrreldes kaasajaga.
Isadepäev	Isa ja vanaisa tähtsus perekonnas, mida teen koos isaga
Rahvakalendri tähtpäevad	Mardipäev, kadripäev, hingedeaeg, inimese eluring - sünd, lapsepõlv, noorukiiga, täiskasvanu, vanadus, surm.

Detsember: 

Nädala teemad	Teema ulatus
Advendiaja algus	Sissejuhatus jõuluaega, luuletused pähe, kingitused, kaardid valmis, piparkookide küpsetamine ja kaunistamine.
Jõulukaunistused	Jõulukaunistused meie ümber: kaubanduskeskustes, linnas, pidudel, milliseid jõulukaunistusi saame ise teha.
Jõululugu	Pühade pidamine, jõulupeod, seos kirikuga
Aasta lõpp	Kokkuvõtte lõppevast aastast, vana-aasta õhtu traditsioonid ja ilutulestik.

 Jaanuar 

Nädala teemad	Teema ulatus
Uus aasta	Plaanid uueks aastaks – kui vanaks saan, palju on koolini aega
Talvine loodus	Talve võrdlus teiste aastaaegadega: lumi, külm, tuisk, pakane, jääkristallid, talvetööd – kütmine, lume rookimine, libedusetõrje.
Talvine loomade ja lindude toitmine	Keda ja millega toita, toitatoitmise vajalikkus.
Inimene	Tähtsamad kehaosad, elundid, lihased, luud, kondid – milleks vaja, kus kehas asub, meeleelundite tähtsus.

 Veebruar 

Nädala teemad	Teema ulatus
Sõbrapäev	Sõprade olulisus, millist sõpra tahan endale, milline sõber olen ise, sõprus lemmikloomaga,
Minu kodumaa	Paiknevus kaardil, naaberriigid, riigi sümboolika, suuremad linnad, olulisimad rajatised, mäed, jõed, saared, meri.
Minu kodulinn	Tähtsaimad hooned/asutused – Toompea loss, Kadrioru loss, Pika Hermani torn, toompea vanalinn, teised linnaosad, linna ajalugu.
Talisport	Talispordialad, riietumine sportides, liikumise tervislikkus, Tartu maraton

 Märts 

Nädala teemad	Teema ulatus
Põhjamaa loodus ja loomad	Asukoht gloobusel, loomade, taimede ja inimeste elutingimused, kes seal elavad, kuidas kohanenud.
Lõunamaa loodus ja loomad	Asukoht gloobusel, loomade, taimede ja inimeste elutingimused, kes seal elavad, kuidas kohanenud.
Kevade algus	Kevade tundemärkide leidmine, muutused looduses, loomade, lindude ja inimeste muutused kevadel, kevadtööd.
Teatrinädal	Erinevad teatrid Eestis, erinevad zaanrid, teatritöölised: näitlejad, kostümeerijad, kunstnikud, lavatöölised, piletikontroll, käitumine teatris

• Emakeelepäev – 14.märts

 Aprill 

Nädala teemad	Teema ulatus
Naljanädal	Naljade tegemine, tsirkus, nalja jutud ja luuletused.
Raamatunädal	Lastekirjanduse päev, raamatu tähtsus, hoidmine, raamat kui kaaslane, teadmise allikas, kirjanik, illustraator.
Maailmaruum	Planeet maa, päike, kuu, tähed – nende liikumine, maakera – erinevad värvid gloobusel.
Kevadpühad	Kevadpühade mõiste, liikuvus, seos kirikuga.

• Karjalaskepäev – 1.aprill

 Mai 

Nädala teemad	Teema ulatus
Volbripäev	Looduse taasärkamine – kalad, putukad, kahepaiksed, ootus heale saagile – külv, kasv ja lõikus, kevadtööd.
Emadepäev	Ema ja vanaema roll perekonnas, ema abistamine koduses majapidamises, kuidas valmistada emale rõõmu.
Looduskaitse	Looduse hoidmine, puhta õhu ja vee tähtsus, käitumine looduses, igapäevane prügi sorteerimine,
Kokkuvõtte õppeaastast, lõpupidu	Tagasivaade tehtule, milliseks olen kasvanud, mida juurdeõppinud, millised olid meeldejäävamad üritused, mida ootas algavalt suvelt ja sügiselt.

  

Õppe– ja kasvatustegevuse üldeesmärgid

Tallinna Lasteaed Mudila õppe- ja kasvatustöö toimub mänguliselt õppevaldkondi omavahel lõimides üldeesmärgid on:

• Seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega, ning arutleda saadud teadmiste üle;
• Kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;
• Lapse loovuse toetamine ja rõõmu tundmine nii enda kui teiste õnnestumistest.

  

Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad

Mina ja keskkond

Eesmärgid:

• Laps mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma tervikuna;
• Laps omab ettekujutust oma minast ja teise inimeste rollidest elukeskkonnas;
• Laps väärtustab nii enda kui teiste tervist ning püüab tervislikult ning ohutult käituda;
• Laps väärtustab keskkonda hoidvat mõtteviisi;
• Laps märkab nähtusi ja muutusi looduses.

Õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamisel ja korraldamisel lähtutakse:

• Valdkond Mina ja keskkond on otseselt seotud nädala teemaga, millest lähtuvalt rühmaõpetaja valib vastavalt laste tasemele teema ulatuse.
• Aasta-aastalt käsitletakse teemasid lapsest lähtuvalt lähemast- kaugemale, tuttavast- tundmatuma poole.
• Õppe- ja kasvatusprotsessi käigus seostatakse erinevaid tegevusi: kuulamist, modelleerimist, kehalist liikumist jne. ning kasutatakse erinevaid meeli: maitsmist, kompimist jne. Kasutatakse õppemänge ja katsetamisi.
• Vastavalt teemale ja ilmale viiakse tegevused läbi lasteaia õuealal, pargis, jalutuskäigul, õppekäigul vms.;
• Lahendades erinevaid ülesandeid kogeb laps eduelamust.

Keel ja kõne

Eesmärgid:

•  Laps tuleb toime igapäevasuhtlemisega, nii suheldes eakaaslastega kui täiskasvanutega;
• Lapses kujunevad lugemis- ja kirjutamise paasoskused;
• Lastekirjanduse kaudu areneb lapses kuuldavast tekstist arusaamine, areneb tunde maailm, tegelaste omaduste/käitumiste analüüsivõime, eneseväljendus ja esinemisoskus;
• Laps suunatakse grammatiliselt õigele kõne kasutusele ha hääldusele.

Õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamisel ja korraldamisel lähtutakse:

• Lapse keele ja kõne arengut toetatakse kõikides tegevustes pöörates tähelepanu õigele hääldusele ja grammatikale. Oluline on lasterühmas töötavate inimeste endi kõne korrektsus;
• Lasteaiapäeva jooksul on lapsel võimalus suhelda nii täiskasvanutega kui eakaaslastega. Vabal ajal on võimalus mängida õppemänge ja teha käelisi harjutusi, mis kinnistavad õppetegevustes räägitut;
• Lastekirjanduse kaudu toimub lapse tunde-, sotsiaalsuse- ja väärtuskasvatus. Igapäevaselt loetav unejutt peab rühmaõpetajal olema valitud erinevatest zaanritest;
• Olulisel kohal on lavastus- ja rollimängud, mille kaudu lapses areneb esinemisjulgus, teksti edastamisel ilmekus, kogeb erinevaid emotsioone. Igaks tähtpäevaks õpetatakse lapsele päevakohane luuletus;
• Laua taga tehtavate ülesannete täitmisel jälgib kasvataja lapse õiget istumisasendit ja pliiatsihoidu.

 Õuesõppe võimalused valdkonnas Keel ja kõne:

• Lastekirjanduse ettelugemised ja teksti analüüs, mõistatuste lahendamine lasteaia õuealal;
• Loodushäälte kuulamismängud;
• Õppetegevus õppekäikudel, ekskursioonidel, mis toimuvad vanemas rühmas vähemalt üks kord kuus;
• Loodusvaatlused ja sellest lähtuvad teemakäsitlused, ilma ja riietuse seosed;
• Sõnamängud õues õueajal olevate esemete ja taimede sõnadest;
• Lavastusmängude esitamine õues teistele rühmadele.
• Tähtede ja kirjaharjutuste joonistamine liivale või maapinnale.

Matemaatika

Eesmärgid:

• Anda lapsele kujutlus suurustest, kujunditest, arvudest, ajamääratlustest ja orienteerumisest ruumis ja geomeetrilistest kujunditest lapse igapäevaeluga hakkamasaamiseks;
• Tutvustada last arvude ja numbrite maailmaga ning lihtsamate matemaatiliste
• Laps mõistab mõõtmistegevust ja omab ülevaadet olulisimatest mõõtühilkutest.

Õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamisel ja korraldamisel lähtutakse:

• Matemaatilisi teadmisi antakse lastele mänguliselt läbi lastele tuttavate esemete hulkadesse jaotamise, rühmitamise, jadadekoostamise ja loendamise erinevate tunnuste põhjal;
• Õppemängude läbi saab laps aru oma asukohast nii ruumis kui maastikul teiste objektide suhtes:
• Last suunatakse end matemaatiliselt väljendama: arvud, mõõtühikud, geomeetrilised kujundid, kellatundmine, vasak-parem pool.

Õuesõppe võimalused valdkonnas Matemaatika:

• Töö hulkadega ja arvutamine lasteaia õuealal leiduvate looduslike vahenditega;
• Lasteaia õuealal olevate esemete, nähtuste ja nii enda kui teiste poolt tehtavate tegevuste loendamine;
• Geomeeetriliste kujundite joonistamine kriidiga asfaldile, liivale, maapinnale – suunata lapsi edasisele fantaasia arengule;
• Kõigi ajamõistete kinnistamine ja seos hetke päeva ning ilmaga;
• Matemaatiliste jutukeste koostamine ja lahendamine seoses  jalutuskäigul nähtuga või õuealal olevaga. 

Kunst

Eesmärgid:

• Vaatlusoskuse kaudu areneb lapses käeline eneseväljendus;
• Laps tutvub rahvakunstiga ja saab kunstielamusi;
• Lapsel areneb silma ja käe koostöö, peenmotoorika  ning fantaasia.

Õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamisel ja korraldamisel lähtutakse:

• Tegevuste käigus laps tutvub erinevate kunstiteostega maalidega, graafikaga, skulptuuriga, õpib seda vaatlema ja nägema ning hindama;
• Läbi käelise tegevuse väljendab laps oma maailmanägemist. Oluline on innustada ja hoida laste tegutsemistahet;
• Kunsti teema lähtub alati rühma nädalateemast ning on enamasti integreeritud mõne teise ainevaldkonnaga;
• Iga kunstitegevus algab sissejuhatusega, mille käigus tutvub laps kas mõne uue töövahendi või töövõttega, samas ergutatakse lapse kujutlusvõimet ja fantaasiat;
• Tegevuse lõppedes julgustatakse lapsi oma töödest rääkima ja tehtut põhjendama, vajadusel tuleb õpetajal kujundada teiste töödesse tolerantset suhtumist.
• Kunstitarbed on lastele kättesaadavad ka vabal ajal;
• Igaks tähtpäevaks ja rühmakaaslase või õpetaja sünnipäevaks valmistavad lapsed kingituse/i kaardi – väärtuskasvatus.

Õuesõppe võimalused valdkonnas Kunst:

• Õppekäikudel muuseumide, näituste külastamine. Jalutuskäikudel pöörata tähelepanu loodusilule ja arhitektuurile vms. vaatamisväärsustele;
• Õuealal kasutada kunstivahenditena: liiva, puulehti, kivikesi jne.;
• Õuealal kriitidega joonistamine asfaldile ja puupulgaga maapinnale;
• Lume, liiva ja saviskulptuuride valmistamine;

 Liikumine

 Eesmärgid:

• Laps õpib ümbritsevat maailma tunnetama aktiivselt tegutsedes, omandades teadmisi/oskusi erinevatest liikumisviisidest ning spordi ja tervise seostest.
• Läbi sportlike mängude õpib laps tegutsema vastavalt olukorrale, omandab sotsiaalseid oskusi: võita, kaotada ja kaaslastega arvestama, ning oma emotsioonidega toime tulema.

 Õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamisel ja korraldamisel lähtutakse:

• Kui vähegi võimalik viiakse kõik liikumistegevused nii rühmaõpetaja kui liikumisõpetaja poolt läbi õues;
• Mida väiksemad lapsed seda tihedamini viib liikumismänge läbi rühmaõpetaja päeva jooksul;
• Liikumistegevuste käigus pööratakse tähelepanu õigetele liikumistehnikatele, rühile ja sobilikule riietusele ning tervislikule toitumisele;
• Liikumistegevuste käigus toimub parema ja vasaku tundmine, areneb tasakaal. Tegevuste käigus kasutatakse palju erinevaid vahendeid: eri suurusega pallid, rõngad, matid, kurikad, lindid jne.;
• Lapsi julgustatakse enam sportima vabal ajal.

 Muusika

 Eesmärgid:

• Lapse tundeelu rikastub muusikaelamuste kaudu;
• Laps omandab oskuse muusikat kuulata, laulda, tantsida, mängima lastepille;
• Lapses areneb oskus end muusikaliselt väljendada ning esinemisjulgus.

 Õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamisel ja korraldamisel lähtutakse:

• Muusikategevuse käigus on lapsel võimalus end muusikaliselt väljendada läbi laulmise, erinevate lastepillide, laulumängude ja tantsu;
• Esinemisel arvestatakse lapse individuaalseid võimeid, arendataks esinemisjulgust ja teistega arvestamist;
• Lapsele antakse võimalus kuulda erinevaid muusikazaanreid ja tajuda nende olemust: rahvapillid, koorilaul, klassikaline muusika, rock jne.
• Igal õppekavas väljatoodud tähtpäeval toimub lasteaias kas pidulik aktus või pidu.

 

 Lapse arengu hindamise põhimõtted

 Rühmaõpetaja jälgib laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset käitumist igapäevaselt andes teada muutustest lapsevanemale koheselt.

Jälgimise viisideks on:

• Tabeli täitmine lapse kohta, kus on esitatud selle vanuse eeldatavad tulemused;
• lapse käitumise vaatlus õppe- ja kasvatustegevustes ning mängudes;
• laste tööde/mängude analüüs kaudse vestluse abil – vastavalt vajadusele.

Lapse arengu hindamise aluseks on õppekavas väljatoodud laste arengu eeldatavad tulemused vanusrühmade järgi.

Enne kevadist arenguvestlust lapsevanemaga täidavad rühmaõpetajad ja liikumis- ning muusikaõpetaja iga lapse kohta vanusele vastava lapse arengu hindamise tabeli (tühjad tabelid lisatud antud õppekavva näidistena). Antud tabel on aluseks arenguvestluse läbiviimisel, kus kuulatakse ära ka vanematepoolsed soovid, ettepanekud ja ootused lasteasutusele.

Arenguvestlusel tunnustatakse  lapse edenemist lapsest endast lähtuvalt ning hinnatakse saavutatut.

Arenguvestluste käigus peab selguma, mis on hästi, mida vaja parendada ning vastavalt sellele koostatakse järgmise õppeaasta õppe- ja kasvatustöö eesmärgid ja tööplaan.
 

Lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel

Lapse arengu eeldatavad tulemused kuni 3 aastaselt

 Vaimne areng:

• Palub “anna”;
• Kasutab sõnu “otsas” (läbi, ära tähenduses), “ära” (peidus);
• Täidab kolme lihtsat korraldust (istu, tule siia, anna minule jne.);
• Nimetab ja näitab 12 tuttavat eset;
• Näitab pildi pealt 3-5 nimetatud eset;
• Näitab oma kolme kehaosa;
• Võtab osa ühistest laulumängudest;
• Küsimisel ütleb oma nime või hüüdnime;
• Vastab eseme nimetusega küsimusele: “Mis see on?”
• Oma soovide ja vajaduste väljendamisel kasutab sõnu ja zeste:
• Nimetab viit pereliiget (lähisugulast);
• Nimetab nelja mänguasja;
• Matkib loomade häälitsusi.
• Oskab paluda mõningaid tuttavaid toite;
• Küsib;
• Vastab jah-ei küsimustele;
• Küsimusele “Kus on?“ reageerib endale osutamisega;
• Ühendab eseme ja pildi;
• Keerab raamatus lehti, 2-3 korraga. Et leida nimetatud pilti;
• Oskab moodustada kahesõnalist lauset (suur pall, isa tuleb jne.);
• Väljendab mingisuguse sõnaga vajadust WC-sse minemiseks;
• Oskab kasutada sõnu SIIN-SEAL:
• Kasutab kõnes sõna  - EI;
• Tuttava tegevuse peale vastab küsimusele „Mida … teeb?“;
• Vastab „Kus?“ küsimusele;
• Ulatab mitu eset korraga, kui paludes on kasutatud mitmuslikku vormi;
• Kõnes kasutab enda kohta enda mine, või sõna MINA;
• Näitab tuttava eseme pilti, kui seda on kirjeldatud kasutamise järgi;
• Näitab sõrmedel oma vanust;
• Teab oma sugu (poiss/tüdruk);
• Täidab kaheosalise korralduse (n. pane pall põrandale ja löö jalaga);
• Kasutab kõnes mitmuslikku vormi;
• Kasutab kõnes lihtminevikku;
• Küsib „Mis see on?“;
• Oskab reguleerida oma hääle tugevust;
• Kasutab väites sõna „on“ (n. See on pall.);
• Endast rääkides kasutab sagedamini sõnu MINA, MINU, MIND, kui oma nime;
• Kasutab mõningaid üldistusi (loomad, mänguasjad, lilled);
• Kasutab kirjeldusel sõnu KINNI – LAHTI;
• Nimetab neli tavalist pildil olevat eset;
• Tõmbab näidise järgi samasuguse joone;
• Joonistab järgi ringi;
• Oskab näidata suurt ja väikest;
• Leiab esemele paarilise värvuse järgi (kolm erinevat värvi);
• Nimetab asju, mis teevad häält;
• Täidab korraldusi: SISSE, PEALE, ALLA;
• Paneb kokku mänguasja, mis koosneb neljast üksteise sisse mahtuvast osast;
• Paneb pulga otsa suuruse järjekorras vähemalt viis erineva suurusega rõngast.

 Sotsiaalne areng

•  Jäljendab täiskasvanut lihtsates toimingutes (raputab riideid, silub tekki voodil jne.);
• Mängib teise lapse seltsis 2-5 min.;
• Lapib täiskasvanu eemaldumisega ja tegutseb edasi;
• Uurib aktiivselt oma ümbrust;
• Hellitab ja hoiab süles nukku või pehmet lelu;
• Annab märku soovist midagi näidata;
• Jagab oma toitu või mänguasju;
• Tervitab meeldetuletamisel;
• Oskab juhendamise järgi tuua teisest ruumist palutud asja või kutsuda soovitud isiku;
• Jälgib laulumängu 5-10 min.;
• Oskab paluda ja tänada;
• Püüab täiskasvanut aidata kodutöödes;
• Riietub täiskasvanu riietesse ja esitab nende rolle;
• Vajadusel oskab valida kahest võimalusest ühe;
• Saab aru tunnetest, räägib murest ja rõõmust jne.;
• Laulab, tantsib muusika saatel.

 Füüsiline areng

•  Ronib täiskasvanute toolile ja keerab ennast istuma;
• Tõuseb istumast seisma;
• Veeretab palli eeskuju järgi;
• Ehitab kolmest klotsist torne;
• Teeb kriipsi pliiatsi või kriidiga;
• Laskub kükki ja tõuseb püsti;
• Kiigub kiikhobusel;
• Kõnnib abistatult trepist üles;
• Kummardab eset võtma;
• Matkib käega ringiliigutust;
• Keerab ukselinki;
• Hüppab koosjalgadega;
• Kõnnib tagurpidi;
• Kõnnib abiga trepist alla;
• Viskab palli paari meetri kaugusel seisvale täiskasvanule;
• Ehitab 4-5 klotsist torni;
• Keerab raamatus ühekaupa lehti;
• Murrab paberi pooleks näidise järgi;
• Teeb lahti ja paneb kokku harduvaid mänguasju;
• Keerab lahti üksteise sisse minevaid mänguasju;
• Lööb jalaga paigalt palli;
• Veeretab savist, plastiliinist kuule;
• Hoiab pliiatsit, lusikat õigesti.

 Eneseteenindamine

•  Sööb ise lusikaga tavalist toitu;
• Joomisel hoiab tassi ühe käega;
• Käib potil;
• Paneb mütsi pähe ja võtab selle ära;
• Tõmbab sokid jalast ja paneb jalga;
• Pistab käed varrukatesse ja jalad püksisäärtesse;
• Võtab jalast lahtiste paeltega jalatsid;
• Võtab seljast eest lahtise jaki;
• Võtab jalast püksid;
• Tõmbab lahti ja kinni suure tõmbluku (ei kinnita algust);
• Oskab küsida potile,
• Võtab ulatatud käteräti ja pühib käsi ning nägu;
• Joob kõrrega klaasist või tassist;
• Püsib kuiv päevase magamise ajal;
• Riputab oma jope sobivas kõrguses nagisse;
• Oskab vältida ohtu, n. mööbli teravad nurgad;
• Teeb lahti trukid;
• Teab riiete eesmist poolt.

Lapse arengu eeldatavad tulemused 3-4 aastaselt

Vaimne areng

•  Tunneb põhivärve;
• Oskab moodustada kahesõnalist lauset;
• Leiab samasuguse eseme vormi ja värvi alusel;
• Saab aru mõistetest siin-seal, suur-väike, all-peal, kõrval, ligidal-kaugel, palju, öö-päev, hommik-õhtu;
• Vastab küsimustele: mida teeb? Kus?;
• Kasutab endast rääkides sõna mina;
• Näitab sõrmedel oma vanust;
• Teab sugu (poiss/tüdruk);
• Kasutab kõnes mitmuslikke sõnu;
• Küsib: Mia see on?;
• Oskab reguleerida oma hääle tugevust;
• Ühendab pinna poolest ühesuguseid materjale;
• Leiab esemele paarilise;
• Nimetab asju, mis teevad häält (telefon, uksekell);
• Nimetab tegevusi pildil;
• Paneb pulga otsa vähemalt viis erineva suurusega rõngast.

 Sotsiaalne areng

•  Sööb ise lusikaga, joob tassist;
• Peseb käsi, nägu, kuivatab;
• Saab aru tunnetest, räägib neist;
• Tervitab meeldetuletamisel, tänab, palub;
• Mängib koos kahe-kolme lapsega;
• Jagab oma mänguasju ja küsib luba teiste mänguasjade kasutamiseks;
• Käitub täiskasvanu korralduse järgi;
• Jälgib jutustust või laulumängu 10 min.;
• Vajadusel valib kahest võimalusest ühe;
• Kasutab oma nime, tunneb end ära peeglis, fotol;
• Paneb asjad kokku meeldetuletamisel;

 Füüsiline areng

•  Hüppab koosjalgadega;
• Liigutab vabalt, valitseb edaspidi ja tagurpidi liikudes oma keha;
• Kõnnib abiga trepist üles ja alla;
• Asetab klotse üksteise otsa;
• Viskab palli paari meetri kaugusel olevale täiskasvanule;
• Keerab raamatulehti ühekaupa;
• Murrab paberi pooleks näidise järgi;
• Lööb jalaga paigalt suurt palli;
• Voolib savist/plastiliinist kuule;
• Hoiab pliiatsit lusikas õigesti;
• Oskab kasutada mitmesuguseid töövahendeid: liivakühvlit, pliiatsit, kriiti

 Lapse arengu eeldatavad tulemused 4-5 aastaselt

 Vaimne areng:

•  Kasutab KAS sõna küsimuse alguses;
• Oskab öelda oma mõlemat nime;
• Vastab lihtsale KUIDAS küsimusele;
• Kasutab minevikulisi vorme möödunust rääkides;
• Jutustab möödunud sündmustest õiges ajalises järjekorras;
• Räägib, mida tavaliste esemetega tehakse;
• Keelelisel suunamisel näitab 10 kehaosa;
• Näitab poissi ja tüdrukut;
• Saab aru mõistetest KERGE – RASKE;
• Paneb kokku kaheosalise geomeetrilise kujundi;
• Ühendab hulkadesse kuuluvaid esemeid ühekaupa:
• Loendab 10 eset näidise järgi;
• Joonistab näidise järgi ruudu, ringi ja kolmnurga;
• Leiab joonistusele puuduva kehaosa;
• Nimetab kolme värvust küsimusele vastates.

 Sotsiaalne areng:

•  Laulab ja tantsib muusika saatel;
• Tervitab tuttavaid ilma meeldetuletuseta;
• Arvestab mängureeglitega;
• Palub ja tänab ilma meeldetuletuseta;
• Ootab oma järjekorda 8-9 lapse seas;
• Püsid õues oma mänguplatsil;
• Mängib omaette 30 minutit;
• Paneb üldjuhul ise riidesse ja võtab lahti, kuid vajab abi: nööbid, lukud, paelad.

 Füüsiline areng:

•  Täidab kolmest osast koosneva erinevate kujunditega aluse;
• Oskab lõigata paberist kääridega narmaid;
• Hüppab 20 cm. kõrguselt alla;
• Lööb suurt palli teise veereva palli suunas;
• Kõnnib kikivarvul;
• Jookseb 10 sammu koos käte kaasliigutusega;
• Kiigub kiigega – alghoog antud;
• Ronib üles ja sõidab alla 1 – 2 m. liumäest;
• Tõuseb trepist ilma vahesammuta;
• Marsib;
• Püüab palli kahe käega;
• Joonistab kujundeid sablooni järgi.

  

Lapse arengu eeldatavad tulemused 5 -6 aastaselt

 Vaimne areng:

•  Täidab kolmekordse korralduse;
• Leiab esemele/pildile paari;
• Oskab kasutada ruumi- ja ajamõisteid: all, üleval, peal, kõrval, taga, viimane, eile, täna, homme, hommik, paev õhtu;
• Nimetab 8 värvust;
• Täiendab lause õige vastandiga;
• Jutustab lihtsa jutukese ilma pildi abita;
• Annab vajaliku hulga esemeid (1-5);
• Nimetab viis pinna omadust;
• Joonistab joonise järgi kolmnurga;
• Teab peab peast liisusalme ja luuletusi;
• Järjestab esemeid pikkuse, laiuse, kõrguse järgi;
• Joonistab äratuntavalt puud, maja, inimest;
• Asetab esemeid teiste suhtes viimaste ette, taha ja kõrvale;
• Loendab peast 20-ni;

 Sotsiaalne areng:

•  On omandanud peamised hügieenireeglid ja korraharjumused, tuleb abita toime WC, peseb end ise;
• Tuleb toime riietumisega: nööbid, pandlad;
• Sööb ise lusika ja kahvliga;
• Vestleb täiskasvanuga;
• Kannab ette õpitud laule, luuletusi ja tantse;
• Tegeleb omaette ülesande kallal 30 minutit;
• Palub andeks ilma meeldetuletamiseta;
• Mängib rollimänge, kooskõlastab oma tegevust teistega;
• Oskab tegutseda täiskasvanu suulise korralduse järgi;
• Korrigeerib oma käitumist, kui täiskasvanu sellele tähelepanu pöörab.
•  

Füüsiline areng:

•  Seisab toeta ühel jalal;
• Oskab vahetada jooksul suunda;
• Kõnnib poomil või kitsal pingil;
• Hüppab ilma kukkumata ette 10 korda;
• Hüppab tagurpidi 6 korda;
• Põrgatab ja püüab kinni suure palli;
• Voolib kujukesi 2-3 osast;
• Lõikab kääridega ümmargusi kujundeid;
• Tuleb trepist alla vahelduva sammuga;
• Kruvib keeratavaid esemeid;
• Hüppab ühel jalal järjest viis korda;
• Lõikab ja kleebib lihtsaid kujundeid.

  

Lapse arengu eeldatavad tulemused 6-7 aastaselt

 Vaimne areng:

•  Hääldab kõiki häälikuid selgelt, kõne on arusaadav ja selge;
• Ütleb oma nime, perekonnanime, aadressi ja sünnipäeva;
• Kuulab ja paneb tähele ning suudab meelde jätta täiskasvanu korraldust;
• Vaatleb, võrdleb sihipäraselt, eristab olust ebaolulisest;
• Jutustab eri olukordadest piisavalt täpselt;
• Oskab kirjeldada tuttavate esemete, nähtuste omadusi;
• Oskab edasi anda oma mõtteid, näeb põhjus-tagajärg seoseid;
• Eristab sõnas häälikuid, määrab nende järjekorda;
• Eristab lühikesi ja pikki häälikuid;
• Tunneb tähti, loeb lihtsamaid sõnu kokku;
• Tunneb ja nimetab kujundeid: ring, ruut, kolmnurk, ristkülik, kera, kuup;
• Teab arvude 1-10 järjestust, tunneb ja näitab numbreid 1-20;
• Oskab pulga, nööri abil mõõta pikkusi;
• Liidab ja lahutab 5- piires;
• Teab enamkasutatavate mõõtühikute nimetusi: meeter, liiter, kilogramm, rahatähed – teab, kus neid igapäevases elus kasutada;
• Järjestab ja rühmitab esemeid ja nähtusi suurus-, asendi- ja ajatunnuse järgi;
• Tunneb kella täis ja pooltunde;
• Oskab võrrelda kahte hulka ja moodustada paare;
• Oskab hulka säilitada pärast esemete ümberpaigutamist;
• Näitab ja nimetab paremat ja vasakut;
• Kirjutab oma nime trükitähtedega;
• Koostab jada pikkuse ja laiuse järgi;
• Teab ja nimetab järgarve;
• Teab ja nimetab järjekorras nädalapäevad;
• Näitab ja teab poolt ja tervet.

 Sotsiaalne areng:

•  Mängib pideva kontrollita 4-5 lapsega;
• Matkib täiskasvanute rolle;
• Lohutab mängukaaslast;
• On võimeline oma käitumist analüüsima;
• Mõistab korraldust grupile;
• Peab mängureeglitest kinni;
• Esitab osa jutustuses, näitleb ise või kasutab nukke;
• Jagab kaaslastega mänguasju, maiustusi jms.;
• Täidab mitmeosalise korralduse;
• Avaldab arvamust ja põhjendab;
• Seab endale eesmärke ja teeb alustatu lõpuni;
• On suuteline kestvaks tahtepingutuseks;
• Tajub ja mõistab teiste arvamusi;
• Küsib vajadusel abi täiskasvanult;
• Oskab kasutada telefoni;
• Mõtleb välja ja ehitab, kasutades lihtsaid vahendeid;
• Valib iseseisvalt mänguasju;
• Kasutab poemängus enamkasutatavaid rahaühikuid;
• Käitub üldtunnustatud normide kohaselt;
• Valib endale ise sõpru.

 Füüsiline areng:

•  Kõnnib pingil edaspidi, tagurpidi ja külg ees;
• Kontrollib oma kehaasendit liikumisel, istumisel, seismisel;
• Hoiab rütmi ja liikumisel kooskõlastab oma liigutusi kaaslastega;
• Oskab visata-püüda-lüüa palli, veeretada rõngast, tiirutada ja hüpata hüpitsaga;
• Traavib;
• Käsitleb õigesti pliiatsit, pintslit, kääre, naasklit, söögiriistu;
• Liigub ja liikleb ohutust arvestades;
• Värvimisel püsib joone sees;
• Põrgatab palli;
• Alustab ise kiikumist ja hoiab hoogu;
• Oskab välja lõigata pilte (eksib ainult poole cm-ga);
• Kasutab pliiatsiteritajat;
• Rebib paberist lihtsaid kujundeid;
• Murrab paberi diagonaalselt kokku;
• Valitseb oma liigutusi ja liikumist erinevates mängudes ja tegevustes nii ruumis kui ka tänaval;
• Tõstab eseme jooksult;
• Sõidab jalgrattaga;
• Hüppab 30cm. kõrguselt maandudes pehmelt ja kindlalt;
• Kirjutab oma nime joonele trükitähtedega;
• Pöörab ühel jalal hüpates.

 

Koostöö lastevanematega

•  Kord aastas sügiseti toimuvad rühmades lastevanemate koosolekud, kus antakse lastevanematele ülevaade eelseisva õppeaasta eesmärkidest ja planeeritavatest tegevustest ning lasteaia sisekorrast.
• Aasta jooksul toimuvad erinevad üritused, peod lastevanematele ja koos lastevanematega.
• Kevadeti toimuvad rühmaõpetaja ja lapsevanema vahel arenguvestlused, mille käigus antakse lapsevanemale ülevaade hetkeseisust ning pannakse paika plaanid edaspidiseks.
• Jooksvad küsimused lahendatakse lapsevanemaga hommikuti ja õhtuti vesteldes.

 

 Õppekava uuendamise ja täiendamise kord

 Tallinna Lasteaed Mudila õppekava uuendatakse vastavalt pedagoogide nõukogu koosolekutel tehtud ettepanekutele ja väljatoodud vajadustele.

 

 

 

Lehekülge haldab
Inga Kolk
Tallinna Lasteaed Mudila direktor
6414 315
[email protected]