Kaasava hariduse rakendamine Hamburgis
Hamburgis Erasmus+ õpirändel käies kohtusime paljude lastega, kelle emakeeleks ei olnud saksa keel. Selleks, et ka neid lapsi kaasata, kes keelt ei oska või kelle on kaasamine sotsio-kultuurilise tausta pärast raskendatud, on lasteaedades palju metoodikaid kõikide laste kaasamiseks. Lisaks lastele on fookuses ka lapsevanematele informatsiooni edastamine viisil, et sellest saaksid aru ka need, kes on tulnud teisest kultuuriruumist ja riigist.
Kaasava hariduse alla antud kontekstis käivad nii lapsed, kelle emakeel on riigikeelest erinevad, aga ka lapsed kellel on kergemad erivajadused (käitumisraskused, kõneraskused etc).
Lasteaia personal koosneb kasvatajatest, mitte kõrgharidusega õpetajatest nagu oleme Eesti konteksti puhul harjunud ütlema. Kohtusime õpirändel käies paljude noorte töötajatega.
Neljas erinevas lasteaias, mida me külastasime esitatakse kogu info sümbolkaartidena (päevaplaan, toidukorrad, roogade nimetused), nii lastele kui ka täiskasvanutele. See muudab erineva kodukeele ja erivajadustega lastele ja täiskasvanutel teabest arusaamise ja õppimise lihtsamaks. Lisaks sümbolkaartidele kasutatakse integratsiooniks ja kaasamiseks lihtsustatud viipeid. Antud ja üldtuntud lihtsustatud viipeid õpivad kõik rühmad vaatamata nende koosseisule.
Kogu õppetegevus käib saksa keeles, see on lasteaedade põhiülesanne anda võõrale lapsele saksa keele põhitõed. Õpetajatel on aga lubatud ning soositud lapse kohanemisperioodi lihtsustamiseks ja usalduse tekkimiseks rääkida lapsega võimalusel tema emakeeles. Näiteks kui tuleb muu emakeelega laps lasteaeda ning lasteaia personali seas on töötaja, kes antud keelt valdab, saab antud töötajast tema usaldusisik.
Võrreldes Eestiga ei ole erivajadustega lastele eraldi rühmi, vaid nad käivad koos teiste lastega samas rühmas. Erivajadustega lastega töötamiseks peab õpetajal olema vastav kvalifikatsioon. Rühmas töötavad erivajadustega lastega lisaks õpetajale ka teised spetsialistid, näiteks saksa keele õpetaja, logopeed, tegevus ehk ergoterapeut (kes on spetsialiseerunud lapse taktilisele tundlikkus, nägemis- ja kuulmise arendamisele). Toimub ka sensoorne-motoorne korrektsioon. Spetsialistid töötavad erivajadustega lastega mitte ainult eraldi, vaid ka rühmaruumides ning on kasvatajatele abiks ka igapäevastes tegevustes.
Olenevalt lasteaia töötajate kvalifikatsioonidest on ka lasteaedu, millesse erivajadustega lapsi vastu ei võeta. Komisjoni otsusel suunatakse sellised lapsed erilasteaeda. Vestlustest tuli välja, et lasteaeda külastavad pigem ainult kergemate erivajadustega lapsed, komplekssemate erivajaduste puhul suunatakse laps ikkagi erilasteaeda.
Lasteaias on rühmad jagatud ruumide jaotuse järgi keskusteks. Ühes keskuses võib viibida korraga teatud arv lapsi, mis on neile arusaadavalt piltidega märgistatud ning igas keskuses viibib lastega koos ka õpetaja.
Igal rühmal on kasutuses eraldi on ruumid: ateljee, konstrueerimisruum, liikumisruum, avastuskeskus, toad eelkooliealistele lastele tundide läbiviimiseks ja spetsialistide ruumid. Lisaks eelpool nimetatutele kuulub olenevalt lasteaia suurusest ka lõõgastusruum, milles lapsed saavad soovi korral pikali heita või lihtsalt rahulikult puhata.
Saksamaal pööratake suurt tähelepanu lapse vabale valikule ja iseseisvale otsustamisele. Osades lasteaedades on korraldatud buffet-toidu süsteem, kus lapsed serveerivad ise toitu, valivad ise sööginõud ning viskavad toidujäägid selleks eraldatud spetsiaalsesse konteinerisse ära. Erivajadustega lastele on spetsiaalsed nõud, kus kõik toidud on eraldi välja pandud. Üldjuhul on alati fookuses lapse arvamus ning lapsi usaldatakse antud lasteaedades väga. Näiteks otsustab sõimerühma laps ise, kes tohib tema mähkmeid vahetada (milline töötaja ja mis soost) või mida ta oma taldrikule serveerib ning tema arvamusega arvestatakse ja seda aktsepteeritakse.. Olenevalt lasteaia juhatusest, lastest ja arvestades eelnevaid kokkuleppeid, lubatakse mõningatel lastel ka üksi või mitmekesi kõrvalruumis mängida ning mõnes lasteaias ka üksi õues või rõdul mängida. Arutades lasteaia juhatajaga õnnetuste teemal tõdesime, et kukkumised kuuluvad iseseisva õpiprotsessi juurde. Vanemad üldjuhul võtavad väiksemaid õnnetusi vastu rahulikult ega kirjuta otsekohe kaebekirju. Konfliktid ning arusaamatused lahendatakse rahulikult, kaasates sellesse vajadusel ka lasteaia juhatust. Samuti on lasteaiatöötaja ja lapse, aga ka vanemate vahel vastastikune usaldussuhe.
Lasteaia ja lapsevanemate vahel toimub tihe koostöö, toimuvad nii rühmasisesed ühisüritused, üritused, mis on mõeldud tervele lasteaiale ja lapsevanematele, kus grillitakse, tutvutakse erinevate kultuuridega või minna koos laternatega ringkäigule. Lapsevanemate koosolekul tutvustatakse ja räägitakse läbi lasteaia töö põhimõtted, väärtused, visioonid ning missioonid. Samuti viiakse lasteaia poolt läbi haridusliku eesmärgiga koolitavaid loenguid vanematele.
Lastaiatöö põhimõtted ja väärtused annab tööandja ette, kõik ülejäänud jääb lasteaia personali ja rühmatöötajate otsustada ehk kes, milliseid tegevusi läbi viib. Hamburgi linn on ette andnud 7 haridussoovitust (Hamburger Bildungsempfehlungen), mis hõlmab enda alla erinevaid haridusvaldkondi ning tegevusi, mis antud valdkondade alla kuuluvad. Puudub riigi- ja linnapoolne kontroll, tööandja vastab ise töökvaliteedi eest.
Palju tähelepanu pööratakse hommikuringile, sel ajal räägitakse läbi kõik lasteaia tegevused, söögid, õppetegevused ja jalutuskäigud. Iga roa koostisained vaadatakse koos visuaalsete piltidega läbi, et lapsed teaksid ja saaksid aru, mida nende toit sisaldab.
Lasteaias magavad ainult sõimerühma lapsed spetsiaalsetel madratsitel, mis asetatakse enne magamaminekut põrandale ning eemaldatakse pärast magamist. Lapsed, kes ei maga või seda ei soovi, on mängivad koos õpetajaga teises toas.
Lasteaia eesmärgiks on lapse sotsialiseerimine ühiskonda. Fookuses on suhtlemis- ja eneseteenindusoskuste õpetamine ning võimalikult iseseisev hakkamasaamine. Lasteaedades õpetatakse lastele sotsiaalseid oskusi, õpetatakse tundma maailma, kultuuri ja käitumisreegleid ühiskonnas. Eraldi muusika ega liikumistunde lasteaed ei paku. Igas lasteaias on hästi varustatud olenevalt aia suurusest kas suurem või väiksem liikumisruum, mille atraktsioone vahetatakse iga paari nädala tagant. Õpetavad viivad läbi vastavalt laste vajadustele ja iseenda ressurssidele ning eelistustele läbi antud tegevusi (muusika ja liikumine) iseseisvalt.
Päevakava näeb välja järgmine:
- Lapsed võetakse vastu hommikul. 6-8 on avatud valverühm, peale mida võtavad rühmaõpetajad lapsed rühma.
- Lasteaias süüakse kodust kaasa toodud hommikusööki.
- Tegevus rühmas. Üldjuhul pakuvad õpetajad mitmeid erinevaid tegevusi ning lapsed ise valivad, mida nad täna teha soovivad või mänguaeg õues. Õues käimine pole kohustuslik ning sõltub lasteaia töötajatest ja laste soovist.
- Alates 11.30 -13.00 on lõunasöök.
Sõltuvalt lasteaiast endast ja piirkonnast võib menüü veidi erineda, kuid üldiselt koosneb see tasakaalustatud ja tervislikest roogadest, liha süüakse väga vähe. Allergikute ja eridieeti vajavate laste vajadustega arvestatakse ning köök valmistab neile sobivat toitu.
Kohanemise hõlbustamiseks on mõningates lasteaedades loodud Vanema-lapse keskused (Eltern-Kind Zentrum), millesse saavad tulla lapsevanemad koos lastega, kes veel pole lasteaiaealised või vanemate otsusel seal veel ei käi. Kohapeal on vanematel võimalus sotsialiseeruda teiste vanematega. Vanema ja lapse keskused on üldjuhul lasteaia ruumides ning nendes töötavad lasteaiatöötajad. Keskust külastavad ka sotsiaaltöötajad, ämmaemandad, arstid, kes vajadusel nõusavad lapsevanemaid, mõningad keskused pakuvad ka beebimuusikat, beebimassaaži, taastustrenni emadele jne. Lapsed ja lapsevanemad saavad omavahel sotsialiseeruda, keele ja keskkonnaga harjuda ning väikese tasu eest ka lõunat süüa.