Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Keeleõppemetoodikad Hamburgi lasteaias töös muukeelsete lastega

Keeleõppemetoodikad Hamburgi lasteaias töös muukeelsete lastega

Erasmus Antud sisserännet on ajalooliselt tuues sisse võõrtööjõudu poliitika ka soosinud, samuti on riik võrreldes teiste Euroopa riikidega väga avatud ja solidaarne, mis on sisserändajate arvu aina suurendanud. Hetkeolukorras on  aastal 2024 migrantide arv Saksamaal ohjeldamatult suur, antud teema on aktuaalne juba aastaid nii kodanike kui ka valitsuse seas.
Antud tagajärjed kajastuvad ka hariduses. Lasteaedades käib palju lapsi, kes ei valda riigikeelt, samuti peab lasteaias töötav personal arvestama ka nende vanematega, kes samuti ei pruugi saksa keelest aru saada. Siinkohal oleks vähe efektiivne rääkida nendega ainult saksa keeles lootes, et nad kuidagimoodi juba aru saavad. Integratsiooni raskendavad lisaks ka juba aastakümneid loodud kogukonnad ja linnaosad, milles elades saab hästi ka teiste keeltega hakkama ilma vajaduseta, õppida ära riigikeel. Saksamaa paneb integratsioonile palju rõhku, pakkudes selleks rikkalike võimalusi ja tuge neile, kes seda soovivad. Saksamaa lasteaed on koht, kus mitte ainult hoolitsetakse laste eest, vaid see on üks hariduse etappidest. Saksa lasteaedades konkreetse õpptegevuse asemel eelistatakse mängutegevust. Võrreldes meile harjumuspärane lasteaia range päevakavaga toimub laste kasvatamine Saksamaal vähem piiritletult, samas saksa keelt õpitakse tavaliselt läbi suhtluse ja mängu teiste laste ja täiskasvanutega
 
Seoses Eesti üleminekuga lühikese etteteatamisega aja jooksul täielikult eestikeelsele haridusele, soovisime õppida Erasmus+ õpirände jooksul oma välismaa kolleegidelt, kuidas töötavad nemad lastega, kes ei valda riigikeelt. Selgeks on saanud, et nii Eestis sündinud ja eesti keelt emakeelena mittekõnelevate laste, kuid ka meie riiki koos vanematega saabunud laste keeleline sotsialiseerimine on muutunud esmaseks prioriteediks. Inimene, kes oskab riigi keelt, milles ta elab, on võimeline end ühiskonda integreerima ja suhtlema seal elavate inimestega. Sellega seoses tundus meile loogiline, et migratsioonitaustaga laste mitmeaastane integreerimise kogemus võiks olla meile kasulik ja selles meie ei eksinud!  Saksamaa kolleegidelt on võimalus õppida läbi nende mitmekultuurilise rühmade loomise kogemuse, kus juba ümbruskond aitab keele omandamisel kaasa, kuna selleks et piisavalt tublist keelt vallata ongi vaja omada võimalusi antud keelt erinevates olukordades kasutada.
 
Kuna mõnes linnaosas ei valda suur osa vanematest saksa keelt, põhinevad õpetajate ja vanemate vahelised suhted koostööl. Suhtluse optimeerimiseks kasutavad Saksamaa kolleegid selleks erinevaid meetodeid.
Üheks meetodiks on spetsiaalselt ettenähtud „Metacom“ sümbolkaardid, tänu millele nii vanemad, kui ka lapsed saavad aru:
* millised käitumisreeglid on rühmas aktsepteeritud;
* milliseid riideid on vaja lapsele kaasa võtta vastavalt ilmastikuoludele;
* milliseid kappe, riiuleid jne. võib laps võib oma tegevustes rühmaruumis kasutada ning millised on mõeldud ainult õpetajatele ja vastavalt sellele on piiratud juurdepääsuga;
* millised tegevused on planeeritud igaks nädalapäevaks;
* milliseid roogasid sisaldab menüü ja isegi on kaartidega välja toodud nimekiri toiduainetest, millest üks või teine roog on tehtud.
 
Lisaks kaartidele on lasteaedades kasutusel lihtsustatud viiped. Iga kuu tutvustatakse kõikidele lastele ja ka vanematele hetkel õpitavat viibet nagu näiteks „tere“, „stopp“, „vabandust“, „päike“ jne. Aktuaalne viibe on nähtav nii koridoris kõikidele lasteaeda sisenejatele kui ka tutvustatakse seda igapäevategevuste käigus rühmas lastele. Seeläbi õpivad lapsed end ka ilma sõnadeta väljendama ning antud meetod lihtsustab olukordi, kus mõni laps ei julge või oska veel rääkida.
 
Antud sümbolkaardid oleme ka meie juba oma lasteaeda soetanud ja lamineerinud. Hetkel oleme aktiivse kasutamise algusfaasis. Oleme välja valinud teemad, milles esialgu alustame sümbolkaartide rakendamist, valisime välja meile sobivad sümbolid teemadel “käitumisreeglid”, “toit”, “allergia/toidutalumatus”, “joogivesi” ja ”ilm”. Järgmiste sammudena viime läbi ühise sümbolkaartide kasutuse tutvustuse õpetajatele, tutvustame neid järgmistel koosolekutel ka lapsevanematele ning võtame nad aktiivselt kasutusse rühmadesse k.a hommikuringi.
Kevadel peale esimest etappi tutvustame sümbolkaarte ja jagame oma kasutamiskogemust ka teiste Tallinna lasteaedadega.