Eestis elades oleme tutvunud süsteemiga, kus lasteaed on Haridusameti poolt hallatav asutus ja viimasele kuulub ka kohustus kontrollida lasteaia tegevus. Tallinnas käivatele laste vanemad on kohustatud maksma lasteaiatasu ja osa toidukuludest, millest riik osa ise kompenseerib. Enamus Tallinna lasteaedadest on munitsipaallasteaiad, mille kõrval tegutsevad eralasteaiad ja lastehoiud. Lasteaeda külastavate laste vanus jääb vahemikku 1,5-7 aastat. Lasteaias on määruse kohaselt kindlaks määratud päeva- ja tegevuskava. Koolieelse lasteasutuse seaduse punkti nr. 3, § 16. Õppekavale vastavalt on:
  (1) Lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale.
(2) Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Nimetatud määrusega kehtestatakse:
1) lasteasutuse õppekava koostamise põhimõtted;
2) õppe- ja kasvatustegevuse korraldus;
3) kuue- kuni seitsmeaastase lapse eeldatavad üldoskused;
4) valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning kuue- kuni seitsmeaastase lapse arengu eeldatavad tulemused;
5) lapse arengu hindamise põhimõtted.
 
Hamburgis leidub samuti nii riiklikke lasteaedu kui ka eralasteaedu, on ka suuremaid lasteaiaühinguid, kelle alla kuulub näiteks 150 lasteaeda kõikides linnaosades. Hamburgi linnas võib lasteaeda külastada laps ainult viis tundi päevas tasuta. Vanemad, kes töötavad, saavad lisatasu eest last ka kauemaks lasteaeda jätta. Antud olukorras arvutatakse lasteaiale makstav määr välja arvestades lisatundide vajadust ja mõlema lapsevanema palga suurust. Samuti pered, kelle suurem vajadus on põhjendatud. Kokkuvõtvalt öeldes võib iga laps käia viis tundi päevas tasuta lasteaias ning lastel, kelle vanemad töötavad on võimalus viibida lasteaias lisatasu eest kauem.
Lasteaias käivate laste vanus võib varieeruda alates 8st elunädalast. Koolikohustus algab Saksamaal alates kuuendast eluaastast. Hamburgi linn on välja andnud haridussoovitused, mis hõlmavad enda alla pedagoogilist tööd lastega ja Eestile sarnaselt erinevaid haridusvaldkondi. Järelvalvet lasteaedade pedagoogilise töö kohta linn ega riik ei teosta, vaid hoopis lasteaiaühingud ja juhatus vastutavad töö eest ise. Erinevaid lasteaedu külastades saime teada, et lasteaia põhieesmärk on laste sotsialiseerimine ühiskonda. Võttes arvesse erinevaid linnaosi ja nendes elavaid peresid, on tihtipeale lasteaia töö edukas kui laps õpib lasteaias sööma, kõndima ja suhtlema ning veedab viis tundi päevas lapsele sobivas keskkonnas. Paremal järjel olevate linnaosade lapsed õpivad ka pliiatsiga mööda joont järge pidama ja loendama. Võrreldes Eestiga ei panda rõhku ei arvutamisele, lugemisele ega ka muusikalisele või füüsilisele haridusele. Samas pannakse suurt rõhku laste iseseisvusele ja seda noorest vanusest peale. Meile suureks üllatuseks nägime, kuidas kahe aastased lapsed tõstsid endale ise toitu taldriku peale, tühjendasid ise toidujäägid selleks ettenähtud kohta, valasid klaaskannust endale ise vett.
Valisime Erasmus+ õpirändeks 4 erinevat lasteaeda, kes kõik kuuluvad riikliku ühingu Elbkinder Vereinigung Hamburger Kitas gGmbH (edaspidi Elbkinder) alla. Ühingule kuuluvad üle 150 lasteaia terves Hamburgi linnas. Mõni linnaosas, kus elas suur osa sotsiaalse taustaga peredest, teine hoopiski meditsiinilise ülikoolilinnaku kõrval, mida külastasid enamjaolt arstide lapsed. Nii saime näha ja tutvuda samade töömetoodikatega, mis on Elbkinder ühingu lasteaedades kasutusel, aga erineva taustaga lastega.