Erivajadustega lasteks nimetatakse lapsi, kes erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt sedavõrd, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks keskkonna ümberkorraldamist (kohandatud õpikeskkond).

Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks. Arenguline erivajadus võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest (arengupuue) kui ka andekus mingis arenguvaldkonnas. Mõlemal juhul on vajalik lisatöö õpetajate, spetsialistide ja lapsevanema  poolt, et luua võimetele vastavad keskkonna tingimused.

Erivajadusega lapse koolieelse arengu toetamiseks toimub tihe koostöö perekonna, lasteasutuse ja vajadusel eriala spetsialistide vahel.

Erineva kultuuritaustaga lapsevanematel (usk, teine rahvus) soovitavad õpetajad  tutvustada oma pere eelistusi ja kombeid.

Teise emakeelega lastele eesti keele õpetamiseks kasutatakse keelekümbluse põhimõtteid.

Erivajadusega lapse arengu toetamise põhimõtted

1. Erivajadustega lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö.
2. Lapsevanem annab lasteaia personalile teada oma lapse erivajadustest ja koos personaliga leitakse lapsele sobiv rühm ja edasine tegevusplaan.
3. Erivajadustega laps võtab osa rühma ja lasteasutuse ühistest ettevõtmistest vastavalt oma tasemele. Teadmisi omandab laps vastavalt tema arengutasemele ja kiirusele.
   • Lapsel, kellel on raskendatud maailma mõistmine, tajumine, liigendamine, peame õpetama ja teadvustama MIS juhtub, KUS toimub.
   • Küsimused millele laps peab saama vastuse:
     • • MIDA ma pean tegema?
       • KUS ma seda teen?
       • MISMOODI ma seda teen?
       • KUI KAUA tegevus kestab?
       • MIS toimub järgnevalt?

1. Rühmaõpetaja koostab koostöös liikumis- ja muusikaõpetajaga, logopeedi ja eripedagoogiga lapsele individuaalse arenduskava arenguliste erivajaduste rahuldamiseks:

• neis valdkondades milles laps abi vajab;
• kavade koostamisel arvestatakse lapse arenguanalüüsi.

7.Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arengukava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning edasistest arenguvajadustest.

8. Töö erivajadustega lastega toimub koostöös lastevanematega. Lasteaia päevakavas leida selleks aeg enamasti hommikusel ja õhtusel ajal.

9. Koolipikenduse küsimustes nõustab rühmaõpetaja lapsevanemat. Vastavalt Rajaleidja koolivälise nõustamismeeskonna otsusele saavad lapsed vajadusel aastast koolipikendust.
 

Lehekülge haldab:
​​​​​​​
Carmen Kallas
õppealajuhataja
Tel 670 24 86