Praegune Sinilinnu lasteaed valmis eriprojektina A.H. Tammsaare tee vahetus läheduses  ning ametlikult avati 8. märtsil 1969  kingituseks emadele. 
Valminud lasteaia hoone oli esimene, mis valmis 2-korruselise munitsipaallasteasutusena 240 lapsele tüüpprojekti järgi.
Ametlikuks nimeks Tallinna 129. Lastepäevakodu ja tööd alustati 12 rühmaga (4 sõime- ja 8 aiarühma). Õppe- ja kasvatustegevus toimus eesti keeles.
1989-1990. aastatel laste sündivus vähenes ning eesti õppekeelega rühmade kõrvalekomplekteeriti soome perede lastele eestikeelne rühm.
1993. aastal vähenes laste arv veelgi. Selle tulemusena toodi Tallinna 44. Keskkoolist lastepäevakodu ruumidesse kolm esimest klassi. Ruume kasutati 1995. aasta juunini.
1994/95. õppeaastal komplekteeriti vene keelt kõnelevatele lastele rühm, kus õppetöö toimus eesti keeles.
5. detsembril 1997 nimetati Tallinna 129. Lastepäevakodu ümber Tallinna Lastepäevakoduks Sinilind.
9. detsembril 1999 muudeti kõik lastepäevakodud lasteaedadeks  ning sellest ajast peale on ametlik nimi Tallinna Lasteaed Sinilind.

Lasteaia kui organisatsiooni kultuurisümbolid on lasteaia logo, lipp ja laul, tänukirjad  ning pikaajalised traditsioonid. Igal rühmal on oma nimi ja vastav logo.
Looduslik õueala võimaldab õuesõppena õpetada looduse tundmist ja keskkonnakasvatust. Suur õueala on haljastatud erinevate puude ja hekkidega.
Rühmade mänguväljakud on varustatud liivakastide ja erinevate mängu- ja sprodivahenditega, mille rajamisel on saadud abi Tallinna linnalt, Haridusametilt, Hasartmängumaksu nõukogult, Haridusministeeriumilt.
2005. aastal rajati 190 m pikkune tervise- ja spordirada koos kelgumäega.
2006. aasta ehitati välja Teadus- ja harisdusministeeriumi abiga spordikompleks, mille hulka kuuluvad jalgpalliväljak, jooksurada, kaugushüppekast ja palliviskeala.

Väärtushinnangu ja keskkonnasõbralikkuse kujundamiseks istutavad alates 2000. aastast lõpurühma lapsed, nende vanemad ja personal mälestuseks puu.
2004. aastast on lasteaia prioriteet keskkonnakasvatus, eesmärgiga säilitada ja arendada lasteaiapere keskkonnateadlikkust, mõjutada suundumust keskkonnasõbralikule eluviisile.

Sinilinnu tuntuimad vilistlased:
Pirjo Levandi, Tarmo ja Margus Uba, Meelis Kompus, Maret Maripuu, Urmas Reinsalu