Ühel päeval ilmusid lasteaia ühe rühma ukse taha pisikesed saapakesed koos kirjakesega. Kirjas paluti kõikide abi päkapiku leidmisel.

Nimelt pidi meie lasteaias peitma end jõuluvana lähim abiline päkapikk, kes vaikselt majas ringi hiilib ja jõuluvanale ette kannab, mida lapsed teevad. Kõik pidid saapaid jalga proovima, et välja selgitada, kes on see päkapikk. Enamusele olid saapad muidugi väikesed, Tibukestele liiga suured, Leevikese rühmas on vist üks päkapikk, sest temale olid saapad peaaegu parajad. Tore otsimine oli see igal juhul, meenutas natuke Tuhkatriinu lugu, kus oli vaja kristallkinga proovida, et printsile mehele saada. Eks paitsab, millal see päkapikk siis välja ilmub ja oma saapad kätte saab.
Seniks aga laenas neid saapaid Sipsik-päkapikk, kes laulis ikka veel kadrisandi häälega: Sipsiku varbad külmetavad, kaske-kaske, päkapikul tulla laske, laske-laske...