Tallinna lasteaed Sipsik õppekava koostamise aluseks on koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava  ja igakülgset tervisedendamist toetava kasvatuse põhimõtted.
Tervisekasvatuses tähtsustame lapse füüsilise, vaimse ja tundekasvatuse tasakaalustatust individuaalsetest vajadustest lähtudes.
Õppekava on lasteaia õppe- ja kasvatussüsteemi eesmärgistamise ja organiseerimise alusdokumendiks.

I Lasteasutuse liik ja eripära
Tallinna Lasteaed Sipsik on 6-rühmaline munitsipaallasteaed ja kuulub Tervist Edendavate Lasteaeda võrgustikku alates detsembrist 2005.

II Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid
Õppe-ja kasvatustegevuse üldeesmärgiks on toetada laste igakülgset terviklikku arengut keskkonnas, mis soodustab laste kasvamist terveteks, elujaatavateks, loovateks ja otsustusvõimelisteks inimesteks.
Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et Sipsiku lasteaia lõpetanud laps:

• tunneb liikumisrõõmu ja teab, kuidas käituda tervislikult
• saab hakkama enese valitsemisega, käitub sõbralikult ja viisakalt
• tunneb häid käitumistavasid ja mõistab nende vajalikkust
• huvitub ümbritsevast maailmast, tahab kogeda uusi väljakutseid õppimisel
• tuleb toime koolis ja igapäevaelus
• käitub ohutult igapäevaelus ja liikluses
• on loov, oskab nautida ja väärtustada kunsti- ja muusikategevusi
• hoolib loodusest ja keskkonnast, mõistab inimese sõltuvust loodusest
• tutvub koduloo ja rahvakultuuriga, omab tugevat keele- ja kultuuriidentiteeti
• mõistab võrdõiguslikkust ja iga inimese erilisust
• oskab teha valikuid ja väärtustab enda ning teiste tööd

III Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted

• loome turvalise, rõõmsameelse, arendava ja mängulise õpikeskkonna
• oleme avatud peredele koostööks ja ühisteks tegevusteks
• oleme paindlikud laste erinevatest võimetest ja vajadustest lähtuvalt
• kujundame toimetulekuoskusi ja tervislikku eluhoiakut läbi erinevate tegevuste
• tutvustame Eesti rahvapärimust ja traditsioone ning teiste rahvaste kultuuri
• kujundame suhtumist elada ja tegutseda loodust ja keskkonda hoidvalt
• tekitame huvi õpitava vastu läbi lapse isikupäraga arvestamise
• uurime maailma koos lapsega - katsetades, avastades ja lahendusi leides
• arendame last läbi igakülgse mängulise tegevuse
• suuname last märkama ilu meie ümber tutvustades erinevaid kunstiliike
• kujundame hoiakuid, mis väärtustavad elu, inimsuhteid ja vabadust

IV Õpikäsitus

• Koolieelses eas õpib laps aktiivse tegutsemise, mängu, vaatlemise, uurimise, katsetamise, kaaslaste ja täiskasvanud inimestega suhtlemise ja ümbruses toimuva matkimise kaudu.
• Õppe- ja kasvatusprotsessis luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust rakendada õpitut edaspidises elus.
• Õppe- ja kasvatusprotsessi kujundamisel lähtub pedagoog lapse eripärast – võimed, vanus, sugu, tervis, keeleline ja kultuuriline taust.
• Lasteasutus loob koostöös lastevanematega lapse arengut ja õppimist soodustava keskkonna.

V Lapse arengu eeldatavad üldoskused õppekava läbimisel

Õppekavas eristatakse nelja üldoskuste rühma:
1. mänguoskused
2. tunnetus- ja õpioskused
3. sotsiaalsed oskused
4. enesekohased oskused

Üldoskuste kujunemist toetatakse kõigi õppe- ja kasvatustegevuste kaudu, erinevate valdkondade sisusid lõimides.

Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
1) tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma;
2) rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;
3) algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;
4) täidab mängudes erinevaid rolle;
5) järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;
6) suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;
7) tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus;
8) kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.

Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse – taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni. Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
1) saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna;
2) mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi;
3) tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi;
4) kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni;
5) tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi;
6) suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada;
7) rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel;
8) kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist.

Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
1) püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises ja vestluses;
2) tahab ja julgeb suhelda – huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu;
3) hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise;
4) osaleb rühma reeglite kujundamisel;
5) oskab teistega arvestada ja teha koostööd;
6) loob sõprussuhteid;
7) saab aru oma-võõras-ühine tähendusest;
8) teeb vahet hea ja halva käitumise vahel;
9) mõistab, et inimesed võivad olla erinevad;
10) järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme;
11) selgitab oma seisukohti.

Enesekohaste oskuste all mõistetakse lapse suutlikkust eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps:
1) suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone, nt rõõmu, viha, sobival viisil väljendada;
2) kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi;
3) oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist vastavalt tagasisidele;
4) algatab mänge ja tegevusi;
5) tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest;
6) teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda;
7) saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused;
8) kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt.

Valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu ning lapse arengu eeldatavad tulemused on esitatud Tallinna Lasteaed Sipsik õppekavas, millega saab tutvuda lasteaias kohapeal.

VI Lapse arengu hindamine

Õppekava eesmärgiks on kindlustada laste areng selliselt, et lõpptulemuseks oleksid lastel teadmised ja oskused, mis tagaksid eduka toimetuleku koolis. Iga lapse areng on individuaalne nii tempos kui teatavate tasemete saavutamises.

Iga last vaadeldakse ning tema teadmisi ja oskusi analüüsitakse õppeaasta jooksul. Iga õppeaasta algul ja lõpul hinnatakse lapse arengut, et vajadusel planeerida kindlasuunalisi arendavaid tegevusi.

Lapse arengu jälgimise ja analüüsimise üldeesmärk on koguda informatsiooni, mida saab jagada vanematega ja teiste lapsega tegelevate pedagoogidega ning mida saab kasutada arendavate tegevuste planeerimisel, arvestades laste individuaalseid vajadusi.

Arengu hindamise meetodid:

• vaatlus
• intervjuu
• fotod
• jooksvad märkmed
• vestlused, tähelepanekud
• laste joonistused
• küsitlused

Lapse arengu hindamise põhimõtted:

• laste individuaalsete erisuste märkamine
• laste kasvukeskkonnaga arvestamine
• lapse jälgimine mängudes, tegevustes, igapäevases suhtlemises
• saavutatu väärtustamine
• lapse positiivse huvi  ja toimetuleku väärtustamine
• lapse arengu kirjeldamine konkreetsest lapsest lähtuvalt
• lapse arengu analüüsimine lähtuvalt lapse individuaalsusest  toetudes riiklikus õppekavas  antud arengu hindamise aspektidele

Lapse arengu jälgimise ülestähendamine

Lapse arengu nähtavaks muutmiseks kasutatakse lasteaias kasvumappi, mis rõhutab lähtumist lapsest, isetegemist ja individuaalsust. Kasvumapp annab võimaluse lapse õppimine ja areng teha nähtavaks eelkõige lapsele endale, lapsevanematele ning samuti täiskasvanutele, kes lapsega lasteaias tegelevad.

Kasvumapi materjalidele toetudes on võimalik analüüsida lapse arengut ja kasutada neid materjale vestlustes lapse arengut puudutavatel teemadel.

Kasvumapp sisaldab:

• dokumente lapse tööde ja tegevuste kohta sh. lapse enda poolt valitud joonistusi ja iseseisvaid ülesandeid (õpetajal on suunav roll)
• tähelepanekuid lapse tegevuste kohta, märkmeid, kokkuvõtteid küsitlustest, vestlustest ja lapsevanemate poolt edastatud infot laste kohta  ning arengutabeleid.

Lapse arengu hindamise tabelid on osa kasvumapimaterjalidest. Tabelite täitmise eesmärgiks on ülevaate saamine oskustest ja teadmistest, mis on lapsel juba olemas, millised vajavad veel harjutamist ja milliseid tuleb lähiajal õppima asuda. Lapse arengu jälgimise tabelites kajastub iga lapse individuaalne areng. Vaatluse all on füüsiline (üld- ja peenmotoorika), vaimne (keelelis-kognitiivne), sotsiaalne ja eneseteenindamise oskuste areng. Arengutabeleid täidetakse kaks korda aastas (sügisel ja kevadel). Lapse arengu andmed on konfidentsiaalsed.

Tagasiside lapsevanematele

• õppeaasta algul tutvustatakse lapsevanematele arengu jälgimise ja hindamise meetodeid
• toimuvad igapäevased vestlused lapsevanemate soovil
• vanemad tutvuvad kasvumapi materjalide kaudu lapse osalemisega õppetegevustes, mängudes jne
• kasvumapi materjalidega  on lapsevanematel võimalus tutvuda iga päev
• üks kord õppeaastas toimuvad lapse arengu vestlused, et koos planeerida tegevused lapse arengu  toetamiseks, selgitada välja lapsevanemate ootused jne

VII Lapsevanematega koostöö

Lasteaia kasvatuse eesmärk on pere toetamine laste kasvatamisel ja õpetamisel.

Koostöö eeldused:

• Lapsevanemate ja õpetajate vastastikune usaldus ning üksteisemõistmine
• Pere eelistuste, huvide, murede ja traditsioonide tundmaõppimine
• Avatus koostööks ja vahetu suhtlemine
• Pidev infovahetus
• Perede kasvatuspõhimõtete tundmaõppimine ja ühtsete nõudmiste esitamine lastele  kodus ja lasteaias
• Mõlemapoolne positiivne hoiak koostöö suhtes (lasteaia töötajate lugupidav suhtumine lastesse ja nende vanematesse ning vastupidi)

Koostöö vormid

• Esimene lasteaia külastamine
• Ankeedid ja küsimustikud
• Suhtlemine laste toomise ja viimise ajal
• Perevestlused
• Koosolekud
• Kirjalikud teated, telefonivestlused
• Teadete tahvlid ja stendid
• Materjalide kättesaadavu
• Ettepanekute kastid
• Suunamine erinevate lektorite loengutele
• Ühisüritused – peod, perepäevad
• Talgud, lastevanemate abi
• Hoolekogu töö
• Perede osavõtt rühmategevustest
• Tänukirjad

Lapsevanemate nõustamine

Nõustamine on vajalik, kui igapäevases õppe-ja kasvatusprotsessis on kerkinud probleeme, mille lahendamine igapäevase vestluse tasandil pole osutunud võimalikuks või kui lapsevanem on pöördunud õpetaja poole pikemat arutelu vajavate küsimustega.

Nõustamisse on vajadusel kaasatud erinevad inimesed:

• rühma õpetajad
• muusika ja liikumisõpetaja
• õppealajuhataja
• logopeed
• psühholoog jt erispetsialistid
• lasteaia direktor

Täiendavalt soovitatakse:

Loenguid lastevanemaid huvitavatel ja  toetavatel teemadel
Võimalust viia aruteludeks läbi koosolekuid
Probleeme käsitletavat kirjandust jm materjale (teadetetahvlil, interneti aadressid, jne.)
Haridusliku erivajadusega laste suunamist nõustamiskomisjonidesse

Nõustamise korraldamine:

• arutelu vajava küsimuse puhul lepitakse kokku vestluse aeg ja koht
• vajadusel viiakse eelnevalt läbi arutele rühma õpetajate, kõikide lapsega kokku puutuvate õpetajate, juhataja asetäitja ja lasteaia juhataja vahel
• õpetajate, lapsevanemate ja õpetajate või lapsevanemate soovil erispetsialistide kaasamine vestlusesse
• vestluse ( nõustamise) toimumine eelnevalt kokku lepitud inimeste osalusel
• vajadusel lapse suunamine erispetsialistide poole
• nõustamise järgselt vajalike last toetavate tegevuste planeerimine kõikide lapsega kokku puutuvate inimeste koostöös

Koostöö tulemusena:

• Laps kogeb  kodus ja lasteaias positiivset suhtumist endasse sellisena nagu ta on
• Laps teab, et temaga koos tehtud ja  temasse puutuvad otsused kehtivad mõlemas keskkonnas
• Laps kogeb, et pere ja lasteaiatöötajate kohtumised on sõbralikud ja turvalised
• Vanemad tunnevad lapse lasteaia töötajaid
• Vanemad tunnevad, et neid võetakse kuulda ja nad võivad mõjutada lapse kasvatustegevusi ning osaleda vastavalt oma huvidele lasteaia tegevustes
• Vanemad tunnevad, et nad võivad lasteaia personali usaldada
• Vanemad saavad kogu neid huvitava info oma lapse kohta
• Õpetaja tunneb, et tema suhe peresse on usalduslik ja arutlev
• Õpetaja tegevus lapsega põhineb perega koos tehtud arendusplaanil
• Õpetaja tunneb end suheldes vanemaga võrdväärse partnerina, lapse erikasvatusküsimustes asjatundjana
• Õpetaja tunneb, et ta võib tekkinud probleemidest usalduslikult ja arutlevalt vestelda