Koolivalmidus on lapse valmisolek alustada õpitegevust, mis väljendub soovis õppida, omandada uusi teadmisi, jälgida täiskasvanu selgitusi ja täita korraldusi. Lisaks valmisolek suhelda ja tegutseda koos eakaaslastega.  Koolivalmiduse määratlemisel on olulised kolm aspekti: vaimne, sotsiaalne ja füüsiline.

Füüsiline aspekt - sellest oleneb lapse koormustaluvus ja töövõime:

• lapse tervislik üldseisund
• liikumisaktiivsus ja vastupidavus
• erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal
• oskus valitseda oma liigutusi ja liikumist
• motoorne areng - käelihaste areng, silma ja käe koostöö

Vaimne aspekt:

• vaatlusoskus - sihipärane tähelepanu koondamine, oskus võrrelda, tajuda tervikut ja asjade omavahelist seost
• kuulamisoskus - oskus kuulata ilma kõnelejat katkestamata; jälgida, tähele panna ja meeles pidada seletusi
• Võrdlemis-, järjestus-, mõõtmis-, loendamis- ja rühmitamisoskus
• Väljendusoskus - oskus kirjeldada, selgitada oma soove ja vajadusi, leida esemetele üldnimetus, jutustada kogemuse, pildi või sündmuse põhjal
• mudeldamis- ehk modelleerimisoskus - oskus mudeldada tuttavaid olukordi (nt poes käimine)
• kujutlus ruumist - tunneb sellega seotud põhimõisteid ja oskab neid praktikas rakendada
• eristusoskus - suutlikkus eristada olulisi tunnuseid ebaolulistest
• arusaam ajast - ajamõistete tundmine, oma sünnipäeva nimetamine
• suutlikkus koondada tähelepanu - koolieelikute planeeritud tegevused kestavad kuni 35 minutit

Sotsiaalne aspekt:

• soov õppida
• soov õppida koos täiskasvanuga
• soov tegutseda koos eakaaslastega - oskus tegutseda koos kaaslastega, neid kuulata ja vajadusel iseennast taandada
• soov lõpetada ettevõetud tegevus - püsivus, suutlikkus alustatu lõpule viia
• kohanemisvõime
• toimetulek eneseteenindamisega
• tahtelise käitumise elemendid - teadlik soov saavutada teatud eesmärk

Lapse koolivalmiduse kujunemist jälgitakse kogu koolieelse perioodi jooksul. Koolivalmiduse hindamine toimub arengu analüüsimise põhjal.

Koolivalmiduse hindamiseks kasutatakse järgmiseid materjale:

• "Arengu jälgimise mäng" ( J. Rebane, K. Kirbits, R. Varik)
• "Juhendatud  joonistamise vaatlus"  (E.Kikas), mis näitab:

1. lapse  kognitiivset arengut - sõnavara, sõnalisest juhendamisest arusaamine, mälu, matemaatiliste mõistete tundmine, kirjutamis- ja joonistamisoskus,  oskus töötada paberi ja pliiatsiga;
2. lapse sotsiaal-emotsionaalset arengut - käitumisreeglite tundmine, kohanemine uue keskkonna ja inimestega, grupis töötamise oskus, iseendaga toimetulek, tähelepanu- ja keskendumisvõime, korraldustest arusaamine ja oskus nende järgi tegutseda.

Hindamine viiakse läbi vastava juhendi alusel. Tulemused lisatakse lapse arengumappi ja neid tutvustatakse lapsevanematele arenguvestlusel.
Arenguvestlused koolieelikute lapsevanematega toimuvad sügisel/talvel. Arenguvestluse tulemused  dokumenteeritakse "Isikuandmete kaitse seaduses" sätestatud tingimustel.
Lapsevanemat nõustatakse koolipikenduse küsimustes. Koolipikendust saanud lastele töötakse vajadusel välja individuaalne arenduskava.
Lasteaia õppekava läbinule väljastab lasteaed tunnistuse õppekava läbimise kohta.