Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on vajalik lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuste kavandamiseks koostöös lapsevanematega.
Hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Pedagoogid viivad vaatlusi läbi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka suunatud tegevustes.
Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused. Lapse arengu eeldatavaid tulemusi ei käsitata kõigile kohustuslikuna, need on teatud üldtuntud tähised, mis aitavad kavandada lapse arenguks vajalikke tegevusi.
Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi.
Lasteaia pedagoogiline nõukogu otsustab, milliseid meetodeid kasutatakse lapse arengu hindamisel. Igal sügisel tutvustavad õpetajad lapsevanematele lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust.
Igal lapsel on kasvumapp, kuhu kogutakse andmeid lapse arengu kohta alates lapse lasteaeda tulekust kuni kooli minekuni. Kasvumapp on abiks arenguvestluse läbiviimisel lapsevanemaga.
 Arenguvestlused lapsevanematega toimuvad üks kord õppeaastas, tavaliselt kevadel, koolieelikute rühmas talvel. Arenguvestluste käigus antakse tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest ning selgitatakse välja lapsevanema seisukohad ja ootused. Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse "Isikuandmete kaitse seaduses" sätestatud tingimustel.