Sellel aastal tegi  ilmataat  ninanipsu ja sulatas vastlapäevaks lasteaia õueala peaaegu lumetuks. Vastlapäeva tähistamist see õnneks ei seganud, sest on terve hulk vastlamänge, mida saab mängida ka ilma lumeta. Üritust alustati regilauluga, saateks vurisemas seakondist vastlavurr ning sekka räägiti ka rahvakommetest. Lastel olid juba suurepärased teadmised vastlapäeva tähistamisest, eriti toitudest, sest kes siis ei teaks, et vastlapäeval süüakse hernesuppi ja vastlakukleid. Tuttav oli ka liulaskmise komme, aga uut saadi teada vana aja liulaskmise vahendite kohta. Siis kui veel plastmasskelke ja kilekotte ei olnud, kasutati liulaskmiseks hoopis regesid, kuuseoksi, pinke või lasti liugu lihtsalt tagumiku peal. Viimast moodust said kõik lapsed ürituse lõpus ka katsetada nende üksikute lumemägede peal, mis hoovis veel alles on. Pärast vastlalaulu laulmist said kõik rühmad endale teekonnalehed, millel olevad värvilised vastlakuklid juhatasid neid erinevate tegevuste juurde. Kollase vastlakukli juures mängisid vanemad rühmad võistkonniti sabapallidega ja proovisid neid võimalikult palju oma ala pealt vastase alale visata. Nooremad rühmad harjutasid lihtsalt sabapallide viskamist, mis tuulise ilmaga polnudki nii väga lihtne. Rohelise vastlakukli juures valmistati "hernesuppi". Selleks viidi ükshaaval värvilisi palle ehk herneid supi sisse ning hiljem loendati need üle.  Sinise vastlakukli juures sai liugu lasta, aga mitte lumemäel, vaid liumäel. Punase vastlakukli juures toimus kada ehk halbade asjade-mõtete äraajamine ning seda tehti hokikeppide abil. Üritus oli meeleolukas ja laadis kõik osalejad positiivset energiat täis. Tunnustuseks said kõik rühmad diplomi.
Ka lumeta võib vastlapäevast rõõmu tunda, hõissaa vastlad!

Pildid: Merilin Poks, Eike Abel