KES ON PSÜHHOLOOG?
Meil töötab psühholoog Ülle Laidvee
Kontakt: [email protected].

Psühholoogi töö eesmärgiks on laste arengu toetamine koostöös lapsevanemate ja haridustöötajatega, kaasates vajadusel teiste erialade spetsialiste. Psühholoog hindab lapse psühholoogilist arengut ja toimetulekut (psüühilisi protsesse, isiksuse omadusi, emotsionaalset seisundit, vaimse tervise probleeme, suhtlemis- ja käitumisoskusi) vaatluste, tegeluste ja vestluste kaudu. Vajadusel kavandab ja viib läbi sekkumisi, mis vastavad lapse vajadustele ning hindamistulemustele, tehes sealjuures koostööd kõigi osapooltega.
Lapsevanemate nõustamine toimub eelneval kokkuleppel ja abi saamiseks võib pöörduda otse psühholoogi poole.

KES ON ERIPEDAGOOG? 
Meil töötab eripedagoog Tatiana Peelo-Ermakova
Kontakt: [email protected] ( vene emakeelega lastele)

Eripedagoogi eesmärgiks on lasteaias erivajadustega laste väljaselgitamine, järjepideva arendava töö tegemine lastega ning vajadusel õpetajate ning lastevanemate nõustamine. 
Eripedagoog toetab lapse arengut igakülgselt: loovuse, taju, mälu, tähelepanu treening, peenmotoorika arendamine, mängu ja sotsiaalsete oskuste kujundamine, kõne arendamine. Lapse arengu toetamise eesmärgiks on psüühiliste protsesside ja isiksuse eakohane areng. 
Õppeaasta algab septembris laste vaatlemisega ning iseloomustuste kirjutamisega. Seejärel on võimalik paika panna edasine tööplaan. Põhiline arendustöö viiakse läbi lapsega individuaalselt või väikeses grupis ning tunni kestvus on olenevalt lapse vanusest ja jõudlusest 15-30 minutit. Vajadusel edastab eripedagoog lapsevanemale harjutusvara koduseks lapsega tegelemiseks. 

MIDA TEEB LOGOPEED?

Tavaarusaam logopeedi tööst kipub olema järgmine. Logopeed on inimene, kes õpetab mõnda tähte ütlema, kui keegi seda ei oska; koolis võib ta õpetada ka lugemist ja kirjutamist.
Tegelikult on logopeed pigem kommunikatsioonipuuete spetsialist, kes toetab selle valdkonna probleemidega inimesi kogu elukaare ulatuses. Imikute puhul oskab logopeed hinnata kõne-eelset kommunikatsiooni, kujundada neelamis-, imemis- jt söömisoskusi, suudab kujundada kõne arengu eeldusi (s.o lapse tajude ja motoorset arengut).
Lasteaiaeas on osa logopeedi tööst häälduspuuete kõrvaldamine, kuid hoopis suurem töö on toetada lapse suhtlemisoskuse arengut, s.o kujundada kõnest arusaamist ja kõne kasutamisoskust. Kirjaliku kõne oskuste arengu toetamine koolis on selle töö loomulik jätk.

KES ON MÄNGUTERAPEUT?
Meil töötab mänguterapeut Eve Laiverik
Kontakt: [email protected]

Mänguteraapia on nagu tee, mida mööda liikudes kohtub laps oma tunnete, mõtete, soovide, vajadustega. Ta valib mänguteele kaasa teda julgustavad tegevused, esemed, inimesed ning viibib toetavas keskkonnas, kus võib kriitikavabalt tegutseda.
Kui loovus on lahti, avanevad lapse sisemised ja varjatud võimalused leida lahendusi ning areneda.

Meetod

• mille eesmärk on leevendada lapse psühholoogilisi ja emotsionaalseid seisundeid, mis põhjustavad käitumisprobleeme;
• mis kasutab laia valikut kunsti- ja mängulisi võtteid;
• mis pakub lapsele võimaluse väljendada oma tundeid ja kogemusi turvalises ja toetavas õhkkonnas;
• mis toetab lapse vaimset heaolu;
• mis erineb tavamängust selle poolest, et terapeut aitab lapsel läbi mängu lahendada lapse jaoks üles kerkinud probleeme.

Sihtgrupp on lapsed vanuses  3-12 aastat.

Miks mäng?

Sest

• mäng on olulisel kohal lapse arengus, see on lapse loomulik õppimise viis;
• läbi mängu peegeldab laps oma sisemaailma, ideid ja tundeid ning saab teadmisi maailmast;
• mäng toetab lapse eneseväljendust, eneseteadlikkust, enesehinnangut;
• laps saab mängu abil võimaluse väljendada oma mõtteid ja tundeid viisil, mis ei eelda sõnastamist;
• mänguteraapias on mänguasjad lapse sõnad ja mäng lapse keel;
• mänguteraapias on mäng teraapia.

Mis kasu in mänguteraapiast?

Selle abil:

• arendab laps oma suhtlemisoskust, õpib väljendama tundeid ning lahendama probleeme, kohandama käitumist;
• saab last toetada erinevate stressi tekitavate sündmuste ja kogemuste läbitöötamisel nagu vanemate lahutus, pereprobleemid, haigused, surm, kolimine, haigestumine, koolikiusamine,  vägivallajuhtumid;
• saab last õpetada vihaga toimetuleku, käitumis- ja õpiprobleemide puhul;
• saab toetada lapse enesehinnangut ning arendada empaatiat, st võimet tajuda teiste inimeste tundeid, emotsioone ja vajadusi.

Kuidas mänguteraapia toimub?

• seanss kestab 35-45 minutit ning toimub 1 kord nädalas;
• laps vajab keskmiselt 10-20 teraapia seanssi, varieerudes probleemi olemusest ja lapsest;
• lapsevanem või hooldaja peab andma nõusoleku protsessi toimumiseks;
• laps peab andma nõusoleku protsessis osalemiseks;
• terapeut selgitab välja, kas see meetod on lapsele parim või vajab laps mõnda teist tüüpi sekkumist.

Kuidas pere on kaasatud?

• pere ja lähedaste toetus mängib lapse tervenemisprotsessis olulist rolli;
• terapeut hoiab vanemaid / hooldajaid mänguteraapia protsessiga kursis, annab nõuandeid toimetulekuks ning vajadusel kaasab neid;
• konfidentsiaalsus on väga oluline, et laps saaks terapeuti usaldada ja protsess oleks edukas. Seetõttu on oluline arvestada, et terapeut ei jaga detailset informatsiooni seanssidel toimuva kohta, ent hoiab alati vanemaid toimuvaga kursis.

Kuidas on lasteaed kaasatud?

• laps viibib lasteasutuses suure osa päevast ning just sealses keskkonnas peab ta ise hakkama saama oma tunnete ja emotsioonidega ning kasutama toimivaid sotsiaalseid oskusi;
• grupi ja individuaalsetes tegevustes oskavad õpetajad esile tuua laste erinevaid suhtlemisoskusi;
• lasteaia, pere ja terapeudi kolmepoolne koostöö võimaldab parimal viisil lapse vaimset heaolu toetada.