Miks vanemate kaasamine on meie jaoks tähtis
 

Alates meie esimesest kontaktist 2007 aasta oktoobris Esslingenis, Saksamaal, oli kõikidel projektiga ühinenud partneritel selge arusaam, et toetamaks laste õppe- ja kasvatustegevust lasteaias on esmane ja kõige tähtsam tegevus kaasata sellesse protsessi lastevanemad.

Kaasamine võib omada mitut erinevat lähenemist, aga meie otsustasime: et tuua välja selle tähendus erinevates partnerasutustes, on kõige õigem „ tuua (meelitada) vanemad oma paati" kohe päris algusest. Otsustasime läbi viia uurimuse vanemate seas nii kvalitatiivsete kui ka kvantitatiivsete näitajatega kõikides partnerasutustes. Olime veendumusel, et uurimus näitab meile kuidas leida parimat teed vanemate kaasamiseks ja koostöö arendamiseks.

Meie projekt läbis mitu erinevat astet. 
Projekti esimesel poolel koostasime kõigepealt vanematele ühise küsitluse  ja viisime selle läbi kõikides partnerasutustes. Küsitlus koosnes neljast küsimusest. Seejärel tõime välja nelja partnerkooli vanemate vastuste ühisosa- teemad, mis liidavad vanemaid olenemata rahvusest.

Teiseks, vanemate kaasamiseks läbi viidud kultuuriüritused („Euroopa Päev" jm) on õnnestunud väga hästi ja on tõestanud meile, et vanemate kaasamine läbi ühisürituste on peamiseks tööriistaks heade suhete hoidmisel peredega.
Ning lõpuks, külaskäigud partnerasutustesse, mida osa koostööpartneritest sai võimaldada ka lastevanematele (Eestis oli variant: pedagoog = lapsevanem, pedagoog = vanavanem), sidemete tugevdamiseks, ühised arutelud erinevatel teemadel: oma maa ja asutuse pedagoogilise töö tutvustamine; kuidas toetatakse vanemaid erinevates maades või kuidas toimib otsene õppe- ja kasvatusprotsess erinevas keskkonnas ja kultuuris.

Kultuuriürituste läbiviimine võimaldas tutvustada kõiki partnermaid ja –asutusi kõikidele peredele ja huvilistele. Projekti käigus suurenes isade kaasamine lastega tegelemises nii lasteasutuses kui ka kodus. Õpetajad on saanud palju hindamatuid kogemusi ja teadmisi, õppinud palju uut erinevate maade pedagoogilisest praktikast ning koostööst vanematega.

Koostööprojekti mõjud

Projekti teema oli väga tihedalt seotud meie lasteaia töö peaeesmärgiga -  kvaliteetne õppe- ja kasvatustegevus ja rahulolevad lapsevanemad. 

Projektil oli suur mõju kogu organisatsiooni arengule.

• Kuigi projektis osales aktiivselt 4 rühma, osalesid kõik rühmad küsitluse läbiviimisel vanematele, "Euroopa Päeva" perepeol, külaliste vastuvõtmisel. Lapsed omandasid esmaseid teadmisi partnerriikidest (asukoht, sümboolika, kultuur), arenesid eneseusaldus, loov eneseväljendus, sotsiaalsed oskused ja  laienes silmaring.
• Rühmade tegevuskavad täienesid uue temaatikaga: Euroopa raamatu koostamine, partnermaid tutvustavad pereüritused (n: Inglismaad tutvustav kellaviietee, Hispaania päev jm) , KUMU lasteprojektist osavõtt jne.
• Õpivarasse lisandus uusi kaasaegseid tehnilisi vahendeid
• Tihenes koostöö lasteaia õpetajate, töötajate ja juhtkonna vahel, sest lasteaia juhataja ning juhataja asetäitja õppe-ja kasvatustöö alal olid projektis aktiivsed osalejad, et täita etteseatud ootusi ning saavutada soovitud lõpptulemusi:
  • arendada edasi koostööd lastevanematega
  • saada läbi projekti rahvusvahelise koostöö kogemus
  • saada teadmisi partnermaadest ja õppida tundma partnerkoolide parimat pedagoogilist praktikat
• Tugevnes koostöö vanemate, hoolekogu ja lasteaia sihtasutusega. Lisaks ühisele nelja maa küsitlusele vanemate hulgas viidi seoses ühisraamatu koostamisega läbi ka küsitlus "Rahvuslikud traditsioonid tänapäeva kodus" ning hulgaliselt ühisüritusi. Hoolekogu liikmed osalesid külaliste vastuvõtul. Sihtasutus aitas kanda kulutusi külaliste vastuvõtuks.
• Kogu lasteaia personal ja vanemad olid projekti käigu ja partnermaadega tuttavad läbi Comeniuse stendi, reisimuljete kuulamise, fotode, Comeniuse materjalide kohvri ja lasteaia kodulehe ning seal oleva fotogalerii.
• Arenesid edasi kontaktid erinevate organisatsioonide, firmade ja projekti käiku ühiskondlikel alustel toetanud üksikisikutega.

Meie projekti käigust huvitusid mitmete lasteaedade pedagoogid nii Kristiine Linnaosas kui ka mujalt Tallinast ja Eestist. Lasteaia juhataja tutvustas projekti koostööpartnerile Soomest. Kristiine LO vanem M. Korb osales projektiüritusel, olles varem projekti käiguga kursis. Tallinna Haridusamet tellis projektitulemustest lühiülevaate koostatavasse aastaraamatusse 2009/2010

Kõige suurem mõju koostööprojektis osalejatele oli inglise keele ja IKT oskuste arendamine läbi vahetu suhtluse, ettekannete ja projekti raamatu "Traditions, Recipes and Stories from Four Countries" koostamise ning CD ja DVD valmistamise.

Arvame, et meie projekti teema oli väga huvitav, kuid samas ka väga suuri väljakutseid pakkuv rahvusvaheliseks koostööks. Usume, et kõik neli väga erinevat partnerkooli said palju uusi ja väärtuslikke ideid, kuidas elavdada ja täiustada koostööd lastevanematega parimate tulemuste saavutamiseks õppe- ja kasvatustegevuses. 


KOKKUVÕTE  LASTEVANEMATE  KÜSITLUSEST 
 
1.    MIDA SOOVID TULEVIKUKS OMA LAPSELE?

1. POSITIIVNE ELLUSUHTUMINE (s.t.Turvaline tulevik, meeldiv ja tasuv töökoht, edukust, materiaalset kindlustatust, turvalist elu)
2. ISESEISVUS ehk. TOIMETULEKUOSKUS (s.t. oskus probleeme lahendada, kohaneda, teha vahet heal ja halval, laia silmaringi, võõrkeelte oskust, teistest hoolimist, empaatiat, looduse säästmist)
3. RAHULOLU ENDAGA (s.t. tunda õnne ja rõõmu, omada huvi ja uudishimu, meelepärast hobi, unistuste täitumist)
4. KOOLIHARIDUS

2. MILLISED ON SINU SOOVID JA OOTUSED KOOSTÖÖS LASTEAIAGA?

1. KOOLIKS ETTEVALMISTUS (s.t käelise  tegevuse arendamist, eesti k.õpet, igakülgset eakohast arendamist, tugevat õppeprogrammi, sots.suhete õpetamist, sportimisvõimalusi, teatri külastusi, positiivse ja eluterve suhtumise kasvatamist)
2. TAGASISIDE SAAMINE (s.t soovitused , mida lapse arendamiseks teha, infot rühmakaaslaste tervislikust seisundist, avatust, üksteisemõistmist koostööd)
3. LAST ÜMBRITSEV KESKKOND (s.t pädevat personali, eeskujulikku keskkonda, õppevahendeid, mänguasju)

3. MIDA PEAKS TEGEMA LASTEAED?

1. LAPSE  IGAKÜLGNE ARENDAMINE ( s.t. lapse igakülgne arendamine läbi õppetöö ja mängu s.h.  sots. suhete õp, korraarmastuse ja viisakuse õpet.individuaalne lähenemine, huviringide pakkumine, väljasõidud ja ühisüritused)
2. MEELDIV KESKKOND ( s.t looma meeldiva ja turvalise keskkonna kuhu laps tahab minna, s. h. muretsema vajalikke tarbeesemeid, pakkuma tervislikku toitu, omama pädevat ja lapsesõbralikku personali, hoolitsema õueala turvalisuse eest)
3. TAGASISIDE SAAMINE (s.t suhtlema lapsevanemaga, andma tagasisidet lapse arengu kohta)

4. MIDA OLED VALMIS TEGEMA ISE?

1. LAPSEGA TEGELEMA (s.t lugema, joonistama, mängima, väärtushinnanguid kujundama, tutvustama loodust jne.)
2. KOOSTÖÖD LASTEAIAGA (toetama materiaalselt projekte ja üritusi, osalema ja abistama väljasõitudel, arenguvestlustel , koosolekutel, hoolekogus)
3. ARVESTAMA ÕPETAJA SOOVITUSI LAPSE ARENDAMISE EESMÄRGIL (arutlema probleeme, andma infot lapse kohta)

Lehekülge haldab:

Tiiu Parbus, direktor
tel 6566424; 5115321, e-post:[email protected]