Iga koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis lähtub Koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast.

Lasteasutus korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1. septembril ning kestab 31. augustini.

Lasteasutus koostab riikliku õppekava alusel oma õppekava ning tegevuskava, arvestades lasteaia liiki ja eripära. Õppekavas määratakse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti; õppe- ja kasvatustegevuse korraldus, sealhulgas suveperioodil; lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted; erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted; koostöö lapsevanematega ning õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust ning lapse huve. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale. Toimub mängu kaudu õppimine, rakendades üldõpetuslikku tööviisi, sest teadmiste, oskuste, vilumuste kujunemisel on asendamatu üldõpetuslik lähenemine.

Mängu kaudu õppimine tähendab nii õppemängude kasutamist, kui ka sellise õpikeskkonna kujundamist, mis pakub lastele võimalusi vabamängu kaudu õppida. Mängides areneb mõtlemine, loomingulised võimed, kujutlused, arusaamad, mängimine aitab lastel omandada keelt ja arendada sotsiaalseid oskuseid, sealhulgas oskust teha koostööd teiste inimestega.

Kasvatus- ja arendustegevuses arvestatakse nii laste individuaalseid, vanuselisi, soolisi, kui rahvuslikke ja piirkondlikke iseärasusi, väärtustatakse eesti kultuuritraditsioone ning arvestatakse teistest rahvustest laste kultuuri eripära.

Kasvatamine ja arendamine toetub lapse loomulikule huvile ümbritseva vastu, lähtub konkreetsest ning lapsele ajas ja ruumis tuttavast. Lapse kasvades ja arenedes liigutakse lähemalt kaugemale ning üksikult üldisemale. Võimalusel tutvutakse õpitavaga (nähtused jm) loomulikus keskkonnas.

Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

Lasteasutuse õpetaja kavandab oma rühma õppe- ja kasvatustegevust nii, et tal oleks võimalik töötada lastega individuaalselt. Individuaalses töös arvestatakse laste iseloomu, võimeid, oskusi ja arengupotentsiaali.

Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas. Omavahel lõimitakse õppe- ja kasvatustegevusi, valdkondi ja teemasid. Õppimine toimub projektide kaupa, mille teemad on kavandatud laste- ja vanematega koostöös.

Õpetaja selgitab koos lastega välja lapsi huvitavad teemad, mille alusel koostatakse projektõppekava, mis võib kesta olenevalt laste huvidest ja lõimitud tegevustest ühest nädalast kuni mitme kuuni.

Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima.

Lapse igakülgse arengu soodustamiseks luuakse lasteasutuses turvaline keskkond.

Lasteasutus on perekonnale avatud ja personal teeb tihedat koostööd lapsevanematega. Lasteasutuse pedagoogid nõustavad vajadusel lapsevanemaid ja abistavad õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel.

Kogu õppeprotsess on nähtav Eliisis ja rühmade FB lehekülgedel.

Muutunud õpikäsitlus (MÕK).

Muutnud õpikäsitluse eesmärk on iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsituse rakendamine kõigil haridustasemetel ja -liikides.

Lepistiku lasteaias kasutatavad MÕKi viisid:

• Projektõpe - õppimine toimub laste huvidest lähtuvate projektide kaupa.
• Õuesõpe – igapäevased õppetegevused (vaatlemine, uurimine, katsetamine, kuulamine, meisterdamine), õppekäigud, õuesõppenädal.
• Avastusõpe – katsete tegemine (teaduspäev), taimede külvamine, õppekäigud, toidu valmistamine, looduses käimine.
• Koostöö erinevate rühmade ja lasteaedade vahel – sõbratunnid, ühisüritused, õppekäigud, väljasõidud teiste rühmadega, sõpruslasteaia külaskäik.
• Robootika võimaluste kasutamine – Beebot ja Ozobot robotid, robootika päev.
• IT vahendite kasutamine – arvuti, tahvelarvuti, telefoni, kaamera, fotoaparaadi, jutupliiatsi ja interaktiivse tahvli kasutamine.
• Muuseumide, teatrite külastamine– igakuised etendused lasteaias, õpekäigud kinno, teatrisse, muuseumidesse- erinevad haridusprogrammid.
• Projektiõpe – rühmasisesed projektid, „Kiusamisest vabaks“, „Persona Dolls“.
• Loodusega käsikäes kulgemine – vihmaussi komposter, lindude toitmine söögimajas, õppekäigud loodusesse ja loodusmajja, taimede istutamine ja külvamine.
• Lastevanemate kaasamine – üritused ja väljasõidud, ühisüritused (jõululaat, emadepäev, isadepäev), arenguvestlused, blogide pidamine, Facebooki grupp.
• Väärtuskasvatuse süstematiseerimine – rühmareeglitest kinnipidamine, väärtustepuu, rahvakalendri tähtpäevade tutvustamine ja tähistamine.
• Individuaalsete eripärade märkamine ja nendega arvestamine – individuaalne lähenemine, lapsevanematega koostöö.

Erivajadusega lapse arengu toetamise põhimõtted

Erivajadustega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas.

Töö põhimõtted:

• Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö.
•  Õpetaja selgitab välja oma rühmas erivajadustega laste olemasolu laste arengut ja käitumist jälgides.
• Õpetaja koostab vajadusel ja vastavate tingimuste olemasolul erivajadusega lapsele individuaaltöö plaani koostöös lapsevanemaga ja vajadusel erispetsialistidega, et aidata teda järgi mahajäämuse osas või annab täiendavaid teadmisi ja ülesandeid andekatele lastele, mis on heakskiidetud pedagoogilises nõukogus.
• Kui lapsel on kõnehäireid, soovitab õpetaja logopeedi konsultatsioonile minna. Üks kord aastas kontrollib logopeed kõiki lasteaia lapsi ning vajadusel annab soovitused ja suunamised spetsialistide poole pöördumiseks.
• Kui lapsel esineb mahajäämusi mõne õppeaine omandamisel, tegeleb temaga rühma õpetaja süvendatult vastavalt sellele lapsele koostatud individuaalõppe plaanile.
• Kui laps on musikaalne, teeb temaga süvendatud individuaalset tööd muusikaõpetaja.
•  Kui laps on andekas mõnes teises valdkonnas, siis tegeleb temaga rühma õpetaja.
• Lasteaias käivad erivajadusega lapsed, kes suudavad tegutseda rühmaliikmena ja käituvad üldkehtivate normide järgi, osaledes igapäevategevustes oma võimete kohaselt.
• Lapsele, kelle kodune keel ei ole eesti keel, tagatakse eesti keele kui teise keele õpe.
• Erivajadustega lapsele sobiva alushariduse omandamise võimaluse soovitab nõustamiskomisjon. Nõustamiskomisjoni suunamist reguleerib Haridus- ja teadusministri 25. augusti 2010 määrusega nr 50 kinnitatud Nõustamiskomisjonile taotluse esitamise tingimused ja kord.
• Vajadusel koostatakse lapsele individuaalse arengu kava.

 Lapse arengu hindamine

Lapse arengu analüüsimine ja hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.

Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Pedagoogid viivad vaatlusi läbi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka pedagoogi suunatud tegevustes. Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused. Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi.

Lasteasutuse pedagoogiline nõukogu otsustab, milliseid meetodeid kasutada lapse arengu hindamisel. Rühmaõpetaja tutvustab lapsevanemale lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust.

Vähemalt üks kord õppeaastas viib pedagoog lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks lapsevanemaga läbi arenguvestluse, mis: annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest; selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes. Arenguvestlus on lapsevanemale kohustuslik.