Laps tuleb lasteaeda
“KUI LAPS TULEB LASTEAEDA”
1.Kodune ettevalmistus
Lapsevanemal, kes soovib oma last lasteaeda tuua, oleks hea esmalt ise lasteaeda külastada ning seal oma lapse tulevaste õpetajatega vestelda. Soovitatav oleks teada saada lasteaia päevakava, et ka kodus last pisut harjutada päeva olulisi toiminguid umbes samal ajal tegema – millal on lasteaias hommiku- ja lõunasöögi ning õhtuoote aeg, mis kellast mis kellani lapsed päeval magavad. Hea oleks ka, kui väikelast harjutataks potil käima ja lihtsamaid eneseteeninduse toiminguid (riietumine, söömine) ise tegema või selles tähtsas töös algatust näitama. Laps, kes on mõnikord enne lasteaeda toomist olnud kas lapsehoidja või vanaema juures, kohaneb lasteaiaga lihtsamini – tal on juba olemas ema-äraoleku-kogemus.
2. Lasteaiaga kohanemine
Lapse lasteaiaga kohanemisel on hea, kui ema või isa tuleksid esmalt koos lapsega lasteaeda teiste laste juurde mängima. Siis näeb laps ka oma tulevasi mängukaaslasi ja tutvub õpetajatega. Igal lapsel on lasteaiaga kohanemisel erinev aeg. Mõni kohaneb kiiresti, teisel läheb mitu nädalat või isegi kuud, enne kui ta on nõus pikemat aega ilma emata olema. Alguses on soovitatav emal ainult korraks (1 tund) lapse juurest ära käia ja teda teistega koos mängima jätta. Kui laps on rahulik ja kõik tõrgeteta sujub, võib lapse juba terveks hommikupoolikuks lasteaeda jätta. Tõsine katsumus on lapse jaoks lasteaias ilma emata magamine. Seda võib proovima hakata alles siis, kui laps hommikupoolikul mängu ajal rõõmus ja rahulik on. Kui laps lõunauinakuga lasteaias ilusti hakkama saab, on soovitatav talle kohe peale magamist järgi tulla (umbes kella 15.00 paiku). Ja alles peale kõiki neid kohanemisi võib lapse “pikaks päevaks” lasteaeda jätta. Siinjuures tuleb siiski jälgida, et päev liiga pikaks ei kujuneks.
3. Laps käib lasteaias
Kui laps on juba lasteaiaeluga harjunud, toovad vanemad ta tavaliselt 5 päeval nädalas lasteaeda. Soovitatav oleks lapsele võimaluse korral üks päev nädalas “vabaks anda”. Lapse tundlik närvikava vajab samuti puhkust. Hea oleks ka, kui lapse päevad lasteaias ei kujuneks liiga pikaks (8-10 tundi). Nii võib laps muutuda nutuseks ja närviliseks, kergesti haigestuda. Säästkem lapsi!
4. Lapse riietusest lasteaias
Lasteaeda on soovitatav lapsele selga panna võimalikult naturaalsest materjalist riided, et ta keha saaks hingata. Teine oluline omadus lasteaialapse riietel on nende kergesti selgapandavus. Esialgu pole vaja nööpe, lukke, pandlaid! Nendega ei saa laps ise hakkama ja tal tekib riietumisega negatiivseid kogemusi. Samuti pole lasteaias soovitatavad väga tugevasti üle pea käivad pluusid-kampsunid. Nende selgapanek ja äravõtmine teevad lapsele haiget! Tark lapsevanem paneb lapsele selga lihtsalt üle pea käivad pluusid-kampsunid ja kummipaelaga ümber keha olevad seelikud-püksid. Nii saab laps ISE oma riietumisega hakkama ja see tegevus hakkab talle meeldima. Magamisriiete valik lasteaias sõltub magamisruumi temperatuurist ja aastaajast. Hea oleks siiski magamise ajaks mänguriided seljast võtta ja kasvõi T-särk selga panna. Lasteaia sisejalatsid olgu mugavad – lahtise varbaosa ja kinnise kannaga, soovitatavalt jalatalda toetavad. Nii saab jalg “hingata” ja kujuneval jalalabal on õige tugi olemas. Täiesti kinnised jalatsid on palavad ja umbsed (tennised). Õuejalanõud olgu ilmale vastavad. Ühine soovitus nii toa- kui õuejalatsitele on – jalanõu olgu lapsele PARAS. Mitte liiga suur ega liiga väike. Väikest saabast või kummikut on väga raske lapsele jalga aidata ja jälle jääb lapsel riietumisest negatiivne kogemus. Soovitatav oleks lapse riietusesemete sisepinnale teha märk (lapse nimi, nimetäht), mille järgi just oma lapse riided ära tunnete. Muidu on segiajamine täitsa võimalik, sest tihti on lastel seljas sarnased riided.
5. Kodused mänguasjad lasteaias
Koduste mänguasjade kaasavõtmine tuleks kindlasti oma lapse rühmaõpetajaga läbi arutada. Soovitav on lapsele kohanemise ajal lasteaeda kaasa anda tema lemmik kaisuloom, mis on lapsele emotsionaalseks toeks ja julgustuseks asendamatu.
6. Maiustused lasteaias
Iga lapsevanem soovib oma lapsele parimat. Tihti antakse lapsele lasteaeda kaasa maiustusi. Mõnikord ei raatsi laps neid teistega jagada ning sööb üksi või jagab 1-2 sõbraga, teised ümberringi kurvastamas. Kõik lapsed ei tohigi kõiki maiustusi allergia tõttu süüa. Nii teeb väike kommikarp lasteaias palju segadust. Soovitav on maiustuste toomine lasteaeda eelnevalt rühmaõpetajaga kokku leppida.
Lasteaias on veel palju erinevaid traditsioone ja soovitusi, millega lapsevanematel on hea tutvuda. Iga laps on erinev—selleks suhelge julgelt rühmaõpetajatega igapäevaselt. Tore lisavõimalus avatud suhtlemiseks on arenguvestlused talvisel perioodil.
Meeldivat koostööd ja toredat algavat lasteaiaaega!
1.Kodune ettevalmistus
Lapsevanemal, kes soovib oma last lasteaeda tuua, oleks hea esmalt ise lasteaeda külastada ning seal oma lapse tulevaste õpetajatega vestelda. Soovitatav oleks teada saada lasteaia päevakava, et ka kodus last pisut harjutada päeva olulisi toiminguid umbes samal ajal tegema – millal on lasteaias hommiku- ja lõunasöögi ning õhtuoote aeg, mis kellast mis kellani lapsed päeval magavad. Hea oleks ka, kui väikelast harjutataks potil käima ja lihtsamaid eneseteeninduse toiminguid (riietumine, söömine) ise tegema või selles tähtsas töös algatust näitama. Laps, kes on mõnikord enne lasteaeda toomist olnud kas lapsehoidja või vanaema juures, kohaneb lasteaiaga lihtsamini – tal on juba olemas ema-äraoleku-kogemus.
2. Lasteaiaga kohanemine
Lapse lasteaiaga kohanemisel on hea, kui ema või isa tuleksid esmalt koos lapsega lasteaeda teiste laste juurde mängima. Siis näeb laps ka oma tulevasi mängukaaslasi ja tutvub õpetajatega. Igal lapsel on lasteaiaga kohanemisel erinev aeg. Mõni kohaneb kiiresti, teisel läheb mitu nädalat või isegi kuud, enne kui ta on nõus pikemat aega ilma emata olema. Alguses on soovitatav emal ainult korraks (1 tund) lapse juurest ära käia ja teda teistega koos mängima jätta. Kui laps on rahulik ja kõik tõrgeteta sujub, võib lapse juba terveks hommikupoolikuks lasteaeda jätta. Tõsine katsumus on lapse jaoks lasteaias ilma emata magamine. Seda võib proovima hakata alles siis, kui laps hommikupoolikul mängu ajal rõõmus ja rahulik on. Kui laps lõunauinakuga lasteaias ilusti hakkama saab, on soovitatav talle kohe peale magamist järgi tulla (umbes kella 15.00 paiku). Ja alles peale kõiki neid kohanemisi võib lapse “pikaks päevaks” lasteaeda jätta. Siinjuures tuleb siiski jälgida, et päev liiga pikaks ei kujuneks.
3. Laps käib lasteaias
Kui laps on juba lasteaiaeluga harjunud, toovad vanemad ta tavaliselt 5 päeval nädalas lasteaeda. Soovitatav oleks lapsele võimaluse korral üks päev nädalas “vabaks anda”. Lapse tundlik närvikava vajab samuti puhkust. Hea oleks ka, kui lapse päevad lasteaias ei kujuneks liiga pikaks (8-10 tundi). Nii võib laps muutuda nutuseks ja närviliseks, kergesti haigestuda. Säästkem lapsi!
4. Lapse riietusest lasteaias
Lasteaeda on soovitatav lapsele selga panna võimalikult naturaalsest materjalist riided, et ta keha saaks hingata. Teine oluline omadus lasteaialapse riietel on nende kergesti selgapandavus. Esialgu pole vaja nööpe, lukke, pandlaid! Nendega ei saa laps ise hakkama ja tal tekib riietumisega negatiivseid kogemusi. Samuti pole lasteaias soovitatavad väga tugevasti üle pea käivad pluusid-kampsunid. Nende selgapanek ja äravõtmine teevad lapsele haiget! Tark lapsevanem paneb lapsele selga lihtsalt üle pea käivad pluusid-kampsunid ja kummipaelaga ümber keha olevad seelikud-püksid. Nii saab laps ISE oma riietumisega hakkama ja see tegevus hakkab talle meeldima. Magamisriiete valik lasteaias sõltub magamisruumi temperatuurist ja aastaajast. Hea oleks siiski magamise ajaks mänguriided seljast võtta ja kasvõi T-särk selga panna. Lasteaia sisejalatsid olgu mugavad – lahtise varbaosa ja kinnise kannaga, soovitatavalt jalatalda toetavad. Nii saab jalg “hingata” ja kujuneval jalalabal on õige tugi olemas. Täiesti kinnised jalatsid on palavad ja umbsed (tennised). Õuejalanõud olgu ilmale vastavad. Ühine soovitus nii toa- kui õuejalatsitele on – jalanõu olgu lapsele PARAS. Mitte liiga suur ega liiga väike. Väikest saabast või kummikut on väga raske lapsele jalga aidata ja jälle jääb lapsel riietumisest negatiivne kogemus. Soovitatav oleks lapse riietusesemete sisepinnale teha märk (lapse nimi, nimetäht), mille järgi just oma lapse riided ära tunnete. Muidu on segiajamine täitsa võimalik, sest tihti on lastel seljas sarnased riided.
5. Kodused mänguasjad lasteaias
Koduste mänguasjade kaasavõtmine tuleks kindlasti oma lapse rühmaõpetajaga läbi arutada. Soovitav on lapsele kohanemise ajal lasteaeda kaasa anda tema lemmik kaisuloom, mis on lapsele emotsionaalseks toeks ja julgustuseks asendamatu.
6. Maiustused lasteaias
Iga lapsevanem soovib oma lapsele parimat. Tihti antakse lapsele lasteaeda kaasa maiustusi. Mõnikord ei raatsi laps neid teistega jagada ning sööb üksi või jagab 1-2 sõbraga, teised ümberringi kurvastamas. Kõik lapsed ei tohigi kõiki maiustusi allergia tõttu süüa. Nii teeb väike kommikarp lasteaias palju segadust. Soovitav on maiustuste toomine lasteaeda eelnevalt rühmaõpetajaga kokku leppida.
Lasteaias on veel palju erinevaid traditsioone ja soovitusi, millega lapsevanematel on hea tutvuda. Iga laps on erinev—selleks suhelge julgelt rühmaõpetajatega igapäevaselt. Tore lisavõimalus avatud suhtlemiseks on arenguvestlused talvisel perioodil.
Meeldivat koostööd ja toredat algavat lasteaiaaega!