Õppe- ja kasvatustöö
Teema aasta: „Keele ja kultuuri teema-aasta“
Eesmärgid:
- Lapsele on loodud turvaline, avatud, mitmekülgne ning innustav eestikeelne õpikeskkond (toas ja õues), kus laps omandab uusi teadmisi ning kogemusi uurides ja katsetades.
- Lasteaia ja pere koostöös tugevnevad ühised väärtused, mille toel laps hoolib ümbritsevast keskkonnast (eesti keelt, kultuuri ja traditsioone hoidvaid tegevusi väärtustav laps).
Õppetöö korraldus
Õppeaasta aktiivne periood kestab 1. septembrist kuni 31. maini. Vastavalt pedagoogilise nõukogu 10.06.2014 koosoleku protokolli nr. 4 otsusele nr. 11, ei toimu lasteaias aktiivset õppetöö planeerimist (ei koostata nädalaplaane) koolivaheaegadel. Nendel perioodidel on põhirõhk mängul, individuaalsel tööl lastega, õpitu kordamisel ja kinnistamisel, õuetegevustel, korrastatakse/täiendatakse laste arengumappe.Õppe- ja kasvatustegevus toimub rühma päevakava alusel, mis määrab laste eale vastava päevarütmi, une- ja ärkvelolekuaja, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng ja vabategevus ning õpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevus.
Rühma õppe- ja kasvatustööd korraldavad kaks rühmaõpetajat, keda abistab õpetaja abi. Muusika- ja liikumistegevusi korraldab muusika- ja liikumisõpetaja.
Õpetaja kavandab õppe- ja kasvatustegevuse lähtudes lasteaia jooksva õppeaasta eesmärkidest, põhiülesannetest, lasteaia arengukavast ja tegevuskavast, rühma tegevuskavast ja lasteaia õppekavas sisalduvatest ainekavadest. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused esitatakse kuues valdkonnas: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika, liikumisõpetus.
Õppe – ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab õpetaja laste arengutaset, vanust ja huve. Õppesisu valikul lähtutakse põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale. Laste vanusest lähtuvalt on õpetaja kavandatud lõimitud õppe- ja kasvatustegevuse kestus 1-3 aastastel lastel 10-15 minutit, 3-5 aastastel 25 minutit ning 6-7 aastastel 35 minutit.
Õppetegevusplaan koostatakse nädalate kaupa, muusika- ja liikumisõpetaja koostab kuuplaani. Õppetegevusplaan peab endas sisaldama kavandatava perioodi eesmärke, temaatikat, õppesisu ja õppetegevusi. Õppetegevuse planeerimine on paindlik ja annab võimaluse teha vastavalt olukorrale ning vajadusele muudatusi, mis kajastuvad rühma õppe- ja kasvatustöö päevikus.
Rühma õppe– ja kasvatustegevuse päevikut täidetakse vastavuses isikuandmete kaitse seadusega. Päevikut täidetakse elektrooniliselt. Päevikusse fikseeritakse igapäevaselt toimunud õppetegevus ja kinnitatakse see allkirjaga.
Tallinna Liivalossi õppekava on hetkel uuendamisel.
Õppe- ja kasvatustegevuse sisu on esitatud järgnevates valdkondades:
- Üldoskused
- Mina ja keskkond
- Keel ja kõne
- Eesti keel kui teine keel
- Matemaatika
- Kunst
- Muusika
- Liikumine
Lapse arengu jälgimise ja hindamise põhimõtted
Lapse arengu jälgimise, dokumenteerimise, analüüsimise ja hindamise eesmärk on koguda lapse kohta informatsiooni mida saab kasutada lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, arengu toetamiseks, õppe- ja kasvatustegevuste kavandamiseks ning tagasiside andmiseks lapsevanemale. Lapse arengu hindamine lasteaias on järjepidev protsess, mis koosneb info kogumisest, dokumenteerimisest, info analüüsimisest ning edaspidiste tegevuste planeerimisest.
Lapse arengu info kogumine, dokumenteerimine ja analüüsimine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Õpetajad viivad arengu analüüsi läbi kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka õpetaja suunatud tegevustes. Lapse arengu hindamise aluseks on lapse individuaalne areng, eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused. Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi. Rühmaõpetaja tutvustab lapsevanemale lapse arengu hindamise põhimõtteid ja korraldust.
Igapäevast õppe- ja kasvatustegevust analüüsib õpetaja õppe- ja kasvatustegevuse päevikus, mis on nähtav üksnes rühmaõpetajatele, juhtkonnale ja teistele lapsega tegelevatele õpetajatele. Info kogumiseks kasutatakse erinevaid vaatluseid, tegevuskirjeldusi, arenguvaatlustabeleid, video- ja audiosalvestusi, intervjuusid, töölehti, teste, kunstitöid ja fotosid laste töödest. Lapse arengu dokumenteerimiseks koostatakse igale lapsele arengumapp, kuhu kogutud materjal annab ülevaate lapse saavutustest ja arengust pikema perioodi jooksul. Info kogumine ja arengumapi sisu lähtub rühma eripäradest ning on täpsemalt lahti seletatud rühma õppeaasta tegevuskavas. Arengumapp on nähtav rühmaõpetajatele, juhtkonnale, teistele lapsega tegelevatele õpetajatele, lapsele ja tema vanematele. Lasteaiast lahkudes saab laps oma arengumapi kaasa.
Üks kord õppeaastas viivad õpetajad läbi lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks lapsevanemaga läbi arenguvestluse, mis annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest, selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes. Lapse arengu hindamise ja arenguvestluse tulemus dokumenteeritakse «Isikuandmete kaitse seaduses» sätestatud tingimustel.
Tugiteenused
✨ Logopeediline ja eripedagoogiline nõustamine
Laste arenguliste ja hariduslike erivajaduste varajase märkamise ning individuaalse arengu toetamiseks teeb Tallinna Liivalossi Lasteaed koostööd Tallinna õppenõustamiskeskusega. Erivajadustega laste toetamine toimub vastavalt lasteaia õppekavale arvestades lapse eripärasid ning mille aluseks on hea koostöö koduga.
Kust leida logopeedi?
- Tallinna Õppenõustamiskeskus - Registreerimine: http://tonkeskus.ee/registreeru/
- Eralogopeedid Tallinnas - http://www.elu.ee/erapedagoogide-kontaktid/tallinnas/
Veel infot: