Liigu sisu juurde
Juurdepääsetavus
 °C
Otsi informatsiooni, teenuseid jne

Lille lasteaia õppetöö korraldus ja õppekava

Lille lasteaia õppetöö korraldus ja õppekava

Lasteasutus korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1. septembril ning kestab 31. augustini.

Tallinna Lille Lasteaia õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on Tallinna Lille Lasteaia õppekava, mis on koostatud lähtuvalt lasteasutuse riiklikust õppekavast. Rühmade aasta tegevuskava koostatakse üheks õppeaastaks vastavalt lasteasutuse õppekavale, -aasta tegevuskavale ning lasteaia arengukavale.  Õppetöö ja üritused planeeritakse detailsemalt aasta tegevuskava alusel.  Kasutusel on erinevad planeerimise ja analüüsimise vormid (nädala- või kuuplaan, lühiprojektid).  Lapsevanemad saavad nendega tutvuda Eliis.ee kaudu.

Õpetajal on õigus vastavalt vajadusele teha muudatusi oma rühma kavandatud õppetegevuste plaanis. Rühmades on üldine õppe- ja kasvatustegevuste algusaeg 9.30, kuid õppetegevused ei pea toimuma kindlatel aegadel (v.a muusika- ja liikumistegevused), vaid õpetajal on õigus otsustada, millal on kõige sobivam hetke plaanitud õppetegevuste läbiviimiseks, lähtudes laste huvist ja valmisolekust ning lõimides erinevaid tegevusi ja valdkondi omavahel. Õppetegevust viiakse läbi õues, metsas, rannas vm. Lapsed viibivad õues iga päev, vastavalt aastaajale 1-2 korda päevas.

Läbiviidud õppetegevuste kohta teevad kõik õpetajad analüüsi rühma õppe- ja kasvatustegevuse päevikusse, mis asub https://www.eliis.ee/

Õppetegevuse korraldus suvel ja jõulude ajal

Lasteaias ei toimu aktiivset õppetöö planeerimist (ei koostata õppeplaane) suveperioodil (juuni-august) ja jõulude ajal (alates koolivaheaja algusest detsembris kuni koolivaheaja lõpuni jaanuari alguses). Nendel perioodidel pööratakse rohkem tähelepanu mängule ja individuaalsele tööle lastega, õpitu kordamisele ning viibimisele õues.

ÕPPEKAVA
Laste õpetamine ja arendamine toimub lasteaia ÕPPEKAVA alusel, lapse elu ja ümbritsevat keskkonda käsitlevate teemade kaudu.

Õppekava on dokument, mille alusel toimub laste õppe- ja kasvatustegevus, mis on koostatud lapsest lähtuvalt ja suunatud lapse arenemisele ja kasvamisele kui põhiprotsessile lasteaias. Õppekava alusel omandavad lapsed alushariduse- teadmised, oskused, vilumused ja käitumisnormid, mis loovad eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.

Lasteaia õppekava on aluseks õpetajatele rühma aasta tegevuskava koostamisel, õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel, laste arengu jälgimisel ja hindamisel ning lapsevanemate nõustamisel õppe- ja kasvatustegevuse küsimustes.


ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID

Tallinna Lille Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.

Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus

  • lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt,
  • ümbritseva keskkonna mõistmist, eetilist käitumist ja algatusvõimet,
  • esmaseid tööharjumusi, kehalist aktiivsust ja arusaamu tervise hoidmise tähtsusest ,
  • arenevaid mängu-, õpi-, sotsiaalseid ja enesekohaseid oskuseid.

ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED

Tallinna Lille Lasteaia õppekava koostamisel ja õppe-kasvatusprotsessi kavandamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:

  • Luua lastele lapsesõbraliku keskkonnaga sobivad mängu-, õppimise-ja arengutingimused
  • Tagada turvatunne ja eduelamused, toetada lapse loomulikku huvi ümbritseva elu ja maailma vastu
  • Toetada lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut
  • Tagada lapse õppimine läbi mängu
  • Arvestada lapse individuaalsuse ja ealiste iseärasustega
  • Õpetada last märkama enda kõrval teisi inimesi, neid austama, nendega arvestama ja vajadusel abistama
  • Suunata last eesti kultuuri juurde, sisendades rahvusväärikust, armastust oma pere, kodu, kodukoha, kodumaa ja rahvuslike traditsioonide vastu läbi rahvakalendri tähtpäevade tähistamise
  • Kujundada lapses keskkonnasõbralikku suhtumist ümbritsevasse ja õpetada keskkonnasäästlikku tarbimist
  • Luua lapse kehalist arengut soodustav keskkond ja mitmekesistada liikumisvõimalusi, tagada lapse tervise hoidmine ja edendamine
  • Toetada ja abistada lapsevanemaid õppe-ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel neid nõustades

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit.

Õppe- ja kasvatustegevust viiakse läbi alljärgnevates valdkondades:

  • mina ja keskkond
  • keel ja kõne
  • lugema ja kirjutama õpetamine
  • matemaatika
  • kunst
  • muusika
  • liikumine

MINA JA KESKKOND
Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:

  • märkab nähtusi ja muutusi looduses ning esitab küsimusi märgatu kohta;
  • väärtustab keskkonda hoidvat ja säästvat mõtteviisi;
  • omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas;
  • väärtustab eesti rahvakultuurile omased traditsioone; teab, et on olemas erinevad kombed ja traditsioonid;
  • väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ja ohutult;
  • mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult.

ÕPISISU

  • looduskeskkond: taime- ja loomariik, muutumine looduses, elukeskkond, inimese mõju loodusele;
  • tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, transpordivahendid, jäätmed, virtuaalkeskkond;
  • sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid, elukutsed, töö, kodumaa, teised maad ja rahvad, tähtpäevad, pühad, kombed, üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid, suhtumine erinevustesse;
  • tervis ja ohutus: tervise väärtustamine, hügieen, hammaste tervis, tervislik toitumine, inimkeha, ohutus ja turvalisus;
  • liiklus ja turvalisus: liikluskeskkond, jalakäija ohutu liiklemine, valgusfoor, sõidukid ja alarmsõidukid, liiklusmärgid, turvavarustus.


PÕHIMÕTTED ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMISEL JA KORRALDAMISEL :
1) valitakse valdkonna temaatika lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast, mis hõlmab sotsiaalset keskkonda, loodus- ja tehiskeskkonda, sealhulgas tervise- ja liikluskasvatust;
2) suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja igapäevatoimingute kaudu, võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte ning aistingute abil: vaadeldes, nuusutades ja maitstes, kompides, kuulates helisid;
3) lõimitakse erinevaid tegevusi: võrdlemist, modelleerimist, mõõtmist, arvutamist, vestlemist, ettelugemist, kehalist liikumist, kunstilist ja muusikalist tegevust;
4) suunatakse last mängudes, ümbritsevas looduses, liikluses, oma terviseseisundis jm märgatu kohta küsimusi esitama (probleemi püstitama), küsimustele vastuseid leidma (oletama ja oletusi kontrollima) ja märgatust ning kogetust järeldusi tegema;
5) suunatakse last materjale ja vahendeid säästlikult kasutama, hoolivalt ja heaperemehelikult käituma.

KEEL JA KÕNE
Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:

  • Tuleb toime igapäevases suhtlemises nii eakaaslaste kui täiskasvanutega;
  • Kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust;
  • Tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu;
  • Valdab lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi;
  • Saab  aru kuuldu sisust ja suudab sellele vastavalt reageerida;
  • Suudab igapäevavestlust nii algatada kui jätkata;
  • Oskab kõnes lühitekstiga oma mõtteid väljendada.

KEEL JA KÕNE ÕPISISU

  • KEELEKASUTUS: HÄÄLDAMINE, SÕNAVARA, GRAMMATIKA;
  • SUHTLEMINE, JUTUSTAMINE, KUULAMINE;
  • LUGEMINE JA KIRJUTAMINE;
  • LASTEKIRJANDUS

PÕHIMÕTTED ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMISEL JA KORRALDAMISEL :
1) lähtutakse põhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse eelkõige keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel;
 2) peetakse oluliseks, et lapse kõne arengut toetatakse kõikides tegevustes (mängimine, käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõnelda; laps õpib rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes koos täiskasvanuga;
3) suunatakse lapsi ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise, oma raamatute koostamise jm tegevuste kaudu kirjandust mõistma ja hindama; ettelugemiseks valitakse žanriliselt mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemishuvi, lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemist;
4) õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi (häälikupikkuse eristamine, sõnade häälimine jmt) mänguliselt ja igapäevategevustega seostatult;
5) mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi jmt.

MATEMAATIKA
Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:

  • Oskab rühmitada esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrrelda hulki;
  • Oskab järjestada esemeid suuruse ja asenditunnuse järgi;
  • Tunneb lihtsamaid ajamõisteid ning kirjeldab ja järjestab oma päevategevusi;
  • Mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas;
  • Mõistab olulisemate mõõtühikute tähendust ja mõõtmistegevust;
  • Suudab kirjeldada ümbritsevat ruumi kujundimõistete abil;
  • Oskab näha matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes

MATEMAATIKA ÕPISISU:
1. HULGAD, LOENDAMINE, ARVUD JA ARVUTAMINE
2. SUURUSED JA MÕÕTMINE
3. GEOMEETRILISED KUJUNDID
4. ORIENTEERUMINE AJAS
5. ORIENTEERUMINE RUUMIS

PÕHIMÕTTED ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMISEL JA KORRALDAMISEL :
1) suunatakse last nähtuste ja esemete maailma korrastama, kujundama, selles orienteeruma, mille tulemusel laps avastab esemetevahelisi seoseid, leiab esemete erinevusi ja sarnasusi, oskab esemeid järjestada, rühmitada ja loendada;
2) harjutatakse last määrama enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteeruma ajas ja kasutama vastavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks;
3) seostatakse mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga, suunates sealjuures last kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis-, nägemis-, haistmis- ning kompimisaistingut;
4) suunatakse last ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama (arvud, mõõtühikud, kujundite nimetused jm);
5) toetatakse üldistuseni jõudmist ja mõistete kujundamist – erinevates objektides sarnaste ning erinevate tunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudu

KUNST
Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:

  • Tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest;
  • Kujutab isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma;
  • Vaatleb, kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ja tarbeesemeid;
  • Kasutab õpitud voolimis-, joonistamis- ning maalimisvahendeid ja -võtteid;
  • Kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning sihipäraselt;
  • Vaatleb kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut.


KUNST ÕPISISU
1.Kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul;
2.Kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse andmine;
3.Tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine;
4.Kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest, kunstist.

PÕHIMÕTTED ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMISEL JA KORRALDAMISEL :
1) antakse lapsele võimalus saada elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning tal on võimalus väljendada oma maailmanägemist;
2) suunatakse last vaatlema ning voolides, joonistades, maalides ja meisterdades kasutab laps vaatlustel tehtud tähelepanekuid;
3) kasutatakse teemasse sisseelamiseks mängu, muusikat, lihtsat lavastust, jutu lugemist jne;
4) arvestatakse, et lapse jaoks on oluline loomiseks ja lahenduste leidmiseks teha katsetusi ning avastusi, otsida ja saada vastuseid tekkinud küsimustele, omandatud oskusi rakendada ja loovalt kombineerida;
5) julgustatakse last kasutama ja katsetama tema enda pakutud lahendusi töö mitmekesistamiseks ning ergutatakse lapse kujutlus- ja algatusvõimet, jälgides, et säiliks lapse isikupärane eneseväljendus;
6) viiakse kunstitegevusi läbi ka õues, samuti kasutatakse kunstitegevust teiste valdkondade õppe- ja kasvatustegevuste osana, joonistatakse nii paberile, kivile, puidule, liivale või kombineeritakse erinevaid materjale;
7) suunatakse last tehtut analüüsima, selgitama, miks ta kujutas esemeid, nähtusi just sellisel viisil, milliseid materjale ja tehnikaid kasutas ning kuidas tööga rahule jäi. Kaaslaste töödesse tolerantse suhtumise kujundamisele aitab kaasa, kui analüüsitakse nii laste töid kui ka kunstiteoseid ning põhjendatakse oma hinnangut.

LIIKUMINE
Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:

  • Tunneb huvi liikumise ja sportimise vastu;
  • Suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;
  • Tegutseb aktiivselt individuaalselt ja rühmas;
  • Mõistab sportliku tegevuse olulisust inimese tervisele;
  • Mõistab ja järgib elementaarseid hügieeni- ja ohutusnõudeid;
  • Matkib täiskasvanut harjutuste sooritamisel.

LIIKUMISÕPETUSE ÕPISISU:
1.PÕHILIIKUMISED
2.VÕIMLEMINE JA VAHENDITE KÄSITSEMINE
3.TANTS
4.RÜTMIKA
5.LIIKUMISMÄNGUD
6.TALVEALAD
7.LOODUSLIIKUMINE JA VABA AEG
8.KEHALISE KASVATUSE ALASED TEADMISED
(hügieeni, ohutuse ja enesekontrollist lähtuvalt)

PÕHIMÕTTED ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMISEL JA KORRALDAMISEL :
1) arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist: liigutusoskused, liikumisosavus ja teised liikumisvõimed (vastupidavus, jõud, kiirus, painduvus) kujunevad ja arenevad tegevuste regulaarsel kordamisel;
2) rikastatakse lapse liikumis- ja tegevusvõimalusi sportlik-arenduslike liikumisviisidega – jalgrattasõit, suusatamine, uisutamine;
3) peetakse oluliseks kõlbeliste põhimõtete ja enesekindluse kujundamist: regulaarsel tegelemisel kehaliste harjutustega kujunevad positiivsed iseloomuomadused;
4) suunatakse last oma oskusi, võimeid ja koostööd hindama, kaaslastega arvestama, oma emotsioone kontrollima ja valitsema; mõistma ühe või teise kehalise harjutuse vajalikkust;
5) mitmekesistatakse põhiliikumiste, koordinatsiooni, rühi, tasakaalu, liikumisvõime ja peenmotoorika (täpsus, näo- ja sõrmelihaste kontrollioskus) arendamist ja tagasiside andmist.

MUUSIKA
Muusika on meie elus kõikjal. Rütm ja helid kutsuvad lapsi ise muusikas osalema, mõjudes nii laste tunnetele ning luues võimaluse kujutluste ja kunstielamuse tekkeks. Muusika toetab laste sensoorset ja intellektuaalset arengut, samuti on oluline laste emotsionaalses ja esteetilises arengus.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps:

  • Suudab ennast muusikaliselt väljendada, tundes sellest rõõmu
  • Suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale
  • Suudab ennast loovalt laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu väljendada
  • Suudab musitseerida ja esineda nii grupis kui üksi

MUUSIKAÕPETUSE ÕPISISU
1.MUUSIKA KUULAMINE
2.LAULMINE
3.PILLIMÄNG
4.MUUSIKALIS-RÜTMILINE LIIKUMINE
5.HÄÄLETÄMBRIGA SEOSTUVAD MÕISTED
6.MUUSIKA PÕHIMÕISTED
7.LOOVVÕIMETE ARENDAMINE
8.HÄÄLE KASUTAMINE JA LAULUOSKUS
9.TEGEVUSE KORDINEERITUSE ARENDAMINE

PÕHIMÕTTED ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMISEL JA KORRALDAMISEL :
1) on esikohal emotsionaalne ja aktiivne muusikaalane tegevus;
2) kujundatakse ja arendatakse lapse muusikalis-loomingulisi võimeid, samuti kultuurilis-sotsiaalset aktiivsust ning väärtushinnanguid;
3) arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning toetutakse eduelamusele ja tunnustusele;
4) kasutatakse muusikat lõimiva tegevusena ka teistes õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades; muusika on igapäevaelu osa, nii argi- kui ka pidulike sündmuste puhul;
5) seostatakse üksteisega muusika kuulamine, laulmine, pillimäng, muusikalis-rütmiline liikumine, mängud ja tantsud;
6) muusikapalade (laulud, palad muusika kuulamiseks, tantsud ja mängud, pillilood) valikul arvestatakse laste huvidega ning ea- ja jõukohasusega.

ÜLDOSKUSED
Üldoskuste kujunemist toetatakse kõigi õppe- ja kasvatustegevuste kaudu, erinevate valdkondade sisusid lõimides.
1) mänguoskused
Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet,uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. 
2) tunnetus- ja õpioskused
Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse – taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni.
Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel.
3) sotsiaalsed oskused
Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest.
4) enesekohased oskused
Enesekohaste oskuste all mõistetakse lapse suutlikkust eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist. 

Eeldatavad tulemused erinevates ainevalkondades vanuseti VAATA SIIT

TEHNOLOOGIAHARIDUS
Lasteaias on tehnoloogiahariduse tutvustamiseks ja õppetegevuste läbiviimiseks kasutusel mitmed vahendid: lauaarvuti, projektor, tahvelarvutid, fotoaparaat, Bee-Bot / Blue –Bot programmeeritavad ja taaslaetavad põrandarobotid, Edison robotid, Ozobot robotid, Dash ja Dot Wonder robootikakomplekt, Qobo tigu, Sphero Bolt ja Sphero Mini robopallid ning erinevad LEGO Education komplektid. Uute vahendite lisandumisel täiendatakse dokumenti laste eeldatavate tegevuste osas vanuseti. Vahendeid kasutatakse õppeprotsessis huvi äratamiseks, õpitu kinnistamiseks, uue õppimiseks, õpitust ülevaate saamiseks. Pädevuste hindamist lasteaias ei toimu. Robootika õpetamise põhimõtted ühtivad riiklikus õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtetega. Robootika on mänguline õppevorm lasteaialastele. Digivahendid, robotid ja LEGO Education komplektid aitavad mänguliselt õppida igapäevaseid eneseväljendusoskusi, tähti, numbreid, kujundeid, arvutamist, uusi sõnu, lugusid jutustada ja palju muud igapäevase eluga seotut. Robootika-ja legodega tegeledes arenevad laste matemaatikaoskused, inseneri-, tehnoloogia- ja keeleoskused, peenmotoorika, loovus ning paraneb keskendumisvõime ja meeskonnatööoskus. Robootikat ja LEGO Education komplekte rakendatakse 2-3 korda kuus kõikides õppe-ja kasvatustegevuste valdkondades: mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst. Koostöö lapsevanematega on tähtsal kohal. (kaasamine õppeprotsessi ja tegevustesse). Lastele on loodud aiarühmades igapäevaselt vabamängus harjutada legodega konstrueerimist ja erinevate (põranda) robotitega  programmeerimist.

Õppeprotsessi  eesmärgiks on, et laps:

  • Tegutseb rõõmuga, uurib ja katsetab (saab eduelamuse)
  • Teeb koostööd kaaslasega, õpib suhtlema
  • Omandab ja kinnistab uut teavet, uusi oskusi
  • Peegeldab oma tundeid ja soove, ootusi
  • Omandab  käitumisreegleid
  • Teab digivahendite kasutamisega seotud riske

ÕPISISU
Bee - Bot, Blue –Bot on põrandarobot
Edisoni robot
Lego WeDo 2.0 robootikakomplekt
Ozobot
Qobo tigu
Sphero Bolt haridusrobot
Sphero Mini haridusrobot
Dash ja Dot Wonder robootikakomplekt

Lego educatoin komplektid (LEGO Education BricQ Motion Prime Learning Kit, LEGO Education Creative Lego Brick Set, LEGO Education Töömasinad, LEGO Education Torud, LEGO Education Kohvik+, LEGO Learn To Learn Õpime õppima, LEGO Education Coding Express)

Maastikurobot
mTiny avastaja komplekt
Robobloq rong

MakeyMakey
Robo Wunderkind

Robotkilpkonn
Intelino Nutirong J-1 stardikomplekt
TTS Easi-Scope Visual (mikroskoop)

TTS Easi-Scope (mikroskoop)
TTS Kõne salvestav taskutega seinamatt
Fotoaparaat/ tahvelarvuti

PÕHIMÕTTED ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMISEL JA KORRALDAMISEL:
1)Huvi  tekitamine mehhanismide ja tehnoloogia vastu
2)Digivahendid, robotid, Lego educatoin komplektid toetavad lapse õppimist, suhtlemist, koostööd, loovust, keelelist arengut ja loogilist mõtlemist ning analüüsioskust
3)Laste meeskonna/grupitöö oskuste arendamine
4)Tehnoloogiavahendite  kasutamine on eesmärgistatud ja täiskasvanu poolt juhendatud
5)Põhirõhk turvalisusel (digivahendite turvaline kasutamine) ja lapse heaolul (ekraani vaatamise aeg, patareid)

Viimati muudetud 04.09.2024