Linn ühendab mitu Tallinna linna hallatavat asutust ning pakutavat teenust. Konsolideerimise eesmärk on tagada ühtsetel alustel toimiv kvaliteetne teenuste süsteem, optimeerides samal ajal juhtimiskulusid.
 

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet

Linn ühendab mitu Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti hallatavat asutust ning pakutavat teenust. Konsolideerimise eesmärk on tagada ühtsetel alustel toimiv kvaliteetne sotsiaalteenuste süsteem, optimeerides samal ajal juhtimiskulusid.

Käo Tugikeskuse, Tallinna Tugikeskuse Juks, Tallinna Vaimse Tervise Keskuse ja Tallinna Lastekodu erihoolekande üksuse liitmine Tallinna Erihoolekande- ja Rehabilitatsiooniteenuste Keskuseks

Miks ühendatakse seni tegutsenud keskused üheks asutuseks?

Linn soovib koondada linna hallatavad asutused funktsioonipõhiselt, et vähendada sarnaste tegevuste killustatust erinevate asutuste vahel. Selle muudatusega soovitakse parandada juhtimiskvaliteeti ja vähendada igapäevaseid kulusid.

Käo Tugikeskus, Tallinna Tugikeskus Juks, Tallinna Vaimse Tervise Keskus ja Tallinna Lastekodu erihoolekande üksus osutavad erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuseid erivajadusega inimestele, nende klientideks on psüühilise erivajadusega lapsed, noored ja täisealised. Asutuste liitmisel alustab Tallinnas tööd valdkonna kompetentsikeskus ehk Tallinna Erihoolekande- ja Rehabilitatsiooniteenuste Keskus, kuhu koonduvad kõigi teadmised ja parimad praktikad, millele tuginedes on võimalik luua sujuvalt toimiv ja terviklik tugisüsteem.

Millist kasu saavad asutuste kliendid liitmisest?

Keskus koondab eri asutuste kompetentsid, sealsed praktikad ja teadmised, mis võimaldab ühtselt arendada teenuste kvaliteeti ning parandada nende kättesaadavust. Ühises asutuses tegutsemine loob head eeldused spetsialistide omavaheliseks koostööks ja kogemuste vahetamiseks, pakkudes seejuures ka üksteisele täiendavat tuge.

Teenusekasutajatele tähendab muudatus seda, et kõik meie teenused on hea ja ühtlase kvaliteediga, meie spetsialistid on pädevad ja toetatud ning kõik meie tegevused on suunatud teenusekasutaja parima elukvaliteedi saavutamiseks.

Kas teenuse saajatele muutub muudatuse tulemusel midagi?

Asutuste ühendamisega teenuse kasutajate jaoks sisulisi muutusi ei kaasne ja teenuste osutamine jätkub nende jaoks tavapärasel viisil.

Olgu lisatud, et kompetentsikeskus on ka tööturul konkurentsivõimelisem, aidates leida parimaid spetsialiste. Uues keskuses on võimalik erinevate üksuste vahel kasutada efektiivsemalt eriteadmistega spetsialiste, näiteks füsioterapeute, meditsiiniõdesid, loovterapeute jne.

Kas teenuse saajad peavad seoses liitmisega midagi tegema?

Teenuse saajad midagi eraldi tegema ei pea, teenuse osutamine jätkub vastavalt kehtivale Sotsiaalkindlustusameti või Eesti Töötukassa suunamisotsusele ja Tallinna linna eelarves planeeritud vahenditele. Kõik kokkulepped, mis olid asutusega varasemalt sõlmitud, jäävad kehtima. Teenuse osutamise protsess teenuse saajale ei muutu, alustatud koostöö kindla spetsialisti või terapeudiga jätkub samadel alustel.

Millal muudatus toimub?

Tallinna Erihoolekande- ja Rehabilitatsiooniteenuste Keskus alustab tööd 1. jaanuaril 2025. a.

Paljassaare sotsiaalmajas, Kristiine Tegevuskeskuses ja Nõmme sotsiaalmajas osutatava eluruumi tagamise teenuse liitmine Tallinna Sotsiaaltöö Keskusega

Miks on muudatus vajalik?

Nõmme Sotsiaalmajas, Kristiine Tegevuskeskuses ja Paljassaare Sotsiaalmajas osutatakse praegu läbi vastavate linnaosavalitsuste eluruumi tagamise teenust, kuid erinevalt teistest eluruumi tagamise teenuse eluruumidest Tallinna linnas, on eelnimetatutes kohapeal personal, kes toetab teenuse saajaid eluga toimetulekul.
Tallinna Sotsiaaltöö Keskus osutab omakorda üheksas sotsiaalmajutusüksuses resotsialiseerimisteenust, mis samuti koosneb majutusest ja igakülgsest abist, mida teenuse kasutajad vajavad.

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet plaanib 2025. aasta teisel poolel resotsialiseerimisteenuse arendamise käigus ümber korraldada teenuse pakkumise mudeli, luues uuendatud komponendipõhise sotsiaal- ja majutusteenuse. Uus teenusekontseptsioon ühendab majutus- ja muu toetava komponendiga teenused tagades nende toimimise ühtsetel alustel. Nii saab tuua mõlemad teenused ühtsesse süsteemi, parandades teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Ühendamise kaudu kaotatakse dubleerivad teenused, et ressursse tõhusamalt kasutada. Ühtne juhtimine aitab vältida tööülesannete kattumist, et suunata vahendid sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse.

Mis muutub sotsiaaleluruumi teenuse kasutajate jaoks muudatuse tulemusel?

Linnaosa halduses olnud sotsiaaleluruumi kasutajate jaoks jätkub eluruumi tagamise teenus senisel viisil. Ka edaspidi on majades kohapeal personal, kes toetab teenuse saajaid igapäevaeluga toimetulekul.

Kas sotsiaaleluruumi teenuse kasutaja peab midagi tegema seoses muudatusega?

Ei pea.

Millal muudatus toimub?

Muudatus jõustub  1. jaanuaril 2025. a.

Nõmme Sotsiaalmajas tegutsev üldhooldusteenust osutav pansionaat liidetakse Iru Hooldekoduga

Miks on muudatus vajalik?

Iru Hooldekodu pakub ööpäevaringset üldhooldusteenust kuni 326 kliendile. Sama teenust pakub ka Nõmme pansionaat, kuid seda vaid kuni 20 kliendile. Mõlemas asutuses pakutavate teenuste mõistlikumaks korralduseks on kõige parem lahendus asutused liita ja ühtse juhtimise alla tuua. Nii on võimalik ressursse ja tööprotsesse tõhusamalt vastavalt vajadusele jaotada, et igas olukorras oleks tagatud kvaliteetne, paindlik ja järjepidev hooldusteenus. Ühtlasi saab linn läbi liitmise üldhooldusteenuse korraldust paremini suunata, vastates vananeva elanikkonna vajadustele.

Mis muutub klientide jaoks?

Mõlema asutuse klientidele osutatakse teenust tavapärasel viisil edasi ning nende jaoks muudatusi ei tule.

Mis saab töökohtadest?

Üldhooldusteenuse osutamisega seotud töökohti ei koondata ning need viiakse üle Iru Hooldekodu koosseisu.

Millal muudatus toimub?

Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuse ja Mustamäe Päevakeskuse mäluhäiretega inimeste päevahoiuteenuse viimine Iru Hooldekodu koosseisu

Miks on muudatus vajalik?

Linn soovib teenuste ühtse juhtimise alla viimisega arendada mäluhäiretega inimestele suunatud teenuseid terviklikult ning vähendada sarnaste tegevuste killustatust eri asutuste vahel. Samuti võimaldab teenuste ühendamine paindlikumalt planeerida ja kasutada selle osutamiseks vajalikke ressursse ning ühtlustada saadava toe kvaliteeti. 

Mis muutub klientide jaoks?

Mõlema asutuse klientidele osutatakse teenust tavapärasel viisil edasi ning nende jaoks muudatusi ei tule.

Mis saab töökohtadest?

Linnaosade valitsuste hallatavate asutuste koosseisust viiakse teenuse osutamisega seotud töökohad üle Iru Hooldekodu koosseisu. 

Millal muudatus toimub?

Linnavalitsuse ettepaneku peab heaks kiitma linnavolikogu. Linnavalitsuse ettepaneku järgi jõustub muudatus 1. mail 2025. a. 

Tallinna Koduteenuse Keskuse loomine

Miks on muudatus vajalik?

Muudatus aitab pakkuda töötajatele paindlikumat tuge, kaasaegseid töövahendeid ja -tingimusi. Koduteenuste Keskuse loomisega tekib Tallinnas võimalus ühtlasemalt jaotada hooldustöötajate töökoormust ning tagada teenuste ühetaoline kvaliteet.

Mis muutub klientide jaoks?

Asutuste ühendamine ei too esialgu teenuse saajatele kaasa muudatusi ja teenuse osutamine jätkub tavapärasel viisil.

Mis saab töökohtadest?

Linnaosade valitsuste hallatavate asutuste koduteenuse osutamisega seotud töökohtade ressurss viiakse üle loodavasse asutusse olemasoleva eelarve piires, sh tugipersonal.

Millal muudatus toimub?

Linnavalitsuse ettepaneku peab heaks kiitma linnavolikogu. Linnavalitsuse ettepaneku järgi jõustub muudatus 1. mail 2025. a. 

 

Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet

Tallinna linnavalitsus tegi linnavolikogule ettepaneku ühendada alates uuest aastast seitse linna spordikeskust üheks asutuseks. Kokku enam kui 20 spordihoonet haldavad keskused ühendatakse Tallinna Spordihalli baasil, mis nimetatakse ümber Tallinna Spordikeskuseks. Konsolideerimise eesmärk on muuta linna sporditaristu juhtimine ja majandamine selgemaks ja läbipaistvamaks ning olla parem teenusepakkuja spordikeskuste klientidele ja partneritele.

Tallinna Spordikeskuseks on kavas liita Tallinna Spordihall, Kristiine Sport, Nõmme Spordikeskus, Pirita Spordikeskus, Kadrioru Staadion, Tondiraba Spordikeskus ja Lasnamäe Spordikompleks.

Kuidas on spordiasutuste haldamine korraldatud praegu? 

Seitsmel spordiasutusel kokku on 23 hallatavat üksust ning ligi 250 ametikohta. Kõigi asutuste tegevuse eesmärgid on suures plaanis samad: luua tingimused ja võimalused tervise-, harrastus- ja võistlusspordiga tegelemiseks ning anda taristut kasutusse spordi- ja kultuuriürituste tarbeks.

• Tallinna Spordihall, mille baasil Tallinna Spordikeskus luuakse, haldab praegu kuut üksust: Tallinna kergejõustikuhall, Inglise kolledži spordihoone, Kalevi spordihall, Lasnamäe kergejõustikuhall, Nõmme ujula ja Õismäe ujula. Tegeleda saab seal mitmete spordialadega, alates kaljuronimisest ja kergejõustikust ning lõpetades pallitreeningute ja ujumisega. 
• Kristiine Spordi alla kuuluvad Sõle spordikeskus, Kristiine spordihall, Õismäe sportmängude hall, Kadaka spordihall ja Harku sõudebaas. Keskustes saab harrastada erinevaid pallimänge, vehklemist, ronimist ja sõudmist.
• Nõmme Spordikeskusel on kaks filiaali: Nõmme spordikeskus ja terviserajad ning Vana-Mustamäe suusahüppebaas, kus pakutakse nii suvel kui ka talvel mitmeid sportimisvõimalusi – suusatamine, jalgrattasõit, ujumine ja pallimängud, samuti ekstreemsemaid talispordialasid.
• Pirita Spordikeskusel on kaheksa üksust: Pirita velodroom, Pirita tervisespordimaja, Kristiine spordimaja, Paul Kerese malemaja, Lasnamäe sportmängude maja, Kopli spordihoone, Põhja spordihoone ja Lasnamäe sulgpallihall. Seal pakutakse spordialasid nagu jalgrattasõit, jalgpall, tennis ja male, lisaks tervisespordivõimalused valgustatud radadel. 
• Tondiraba Spordikeskus keskendub iluuisutamisele, jäähokile ja curling'ule.
• Kadrioru Staadion haldab Eesti esindusstaadioni, kus toimuvad rahvusvahelised ja üleriigilised võistlused, peamiselt jalgpalli- ja kergejõustikutreeningud. Kadrioru staadionil on Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu II klassi sertifikaat. 
• Lasnamäe Spordikompleks pakub erinevaid pallimänge ja maadluse võimalusi ning Pae gümnaasiumi õpilased kasutavad kõrval asuvat staadionit. 

Miks on spordikeskuste ühendamine vajalik?

Ühelt poolt otsib linn muudatusega võimalust linna sporditaristut tõhusamalt majandada, kuid sellest olulisemgi on spordikeskuste klientide mugavus ja teenuste kvaliteet. 
Ühtse juhtimise all on võimalik arendada teenuseid eri keskustes samadel standarditel ja parandada seeläbi kõigi tallinlaste sportimisvõimaluste kättesaadavust. Liitmine lihtsustab ka spetsialistide koostööd ja töökorralduse paindlikkust üksuste vahel. Ühtse asutuse puhul saab luua selgema tulevikupildi linnale kuuluvast sporditaristust ja selle arendamisest ning paremini planeerida nii lühi- kui ka pikaajalisi investeeringuid.
Tallinna Spordikeskus oma tervikliku taristu, teenuste ja ühtse juhtimisega on oluline partner Eesti Olümpiakomitee ja SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskusele, samuti spordivaldkonna alaliitudele ja klubidele. 

Millist kasu saavad asutuste kliendid liitmisest?

Näiteks on võimalik pakkuda regulaarsetele klientidele kümne korra pileteid, mida ta saab kasutada mitte vaid ühes ujulas või spordisaalis, vaid erinevates Tallinna Spordikeskuse üksustes. Teenuse kasutamise mugavust suurendaks ka üks keskne veebileht ja broneerimissüsteem, mis annaksid ülevaate kõigist pakutavatest teenustest, mis hetkel on eri keskkondades laiali.    

Millal muudatus toimub?

Uus asutus Tallinna Spordikeskus alustab tegevust 1. jaanuaril 2025. Pärast otsuse vastuvõtmist linnavolikogu poolt koostatakse Tallinna Spordikeskuste põhimäärus. 1. jaanuaril 2025 asub Tallinna Spordikeskuseid juhtima avaliku konkursiga leitud direktor või Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti juhataja määratud direktori kohusetäitja.