Skip to content
Tallinn.ee
Juurdepääsetavus
 °C

Keel ja kõne

Õppekava LOGO.jpg

Valdkond Keel ja kõne

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused.

Valdkonna Keel ja kõne sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine ja kuulamine; 3) lugemine ja kirjutamine, lastekirjandus.

Eesmärgid vanuseti:

Vanus

Suhtlemine

Grammatika

Sõnavara

Hääldamine

3 aastat

osaleb   dialoogis: esitab küsimusi, väljendab oma soove ja vajadusi, vastab vajaduse   korral rohkem kui ühe lausungiga

kasutab   erinevat intonatsiooni ja hääletugevust sõltuvalt suhtluseesmärgist

kommenteerib   enda ja/või kaaslase tegevust 1-2 lausungiga

mõistab   teksti, mis on seotud tema kogemuse ja tegevusega

loeb   peast või kordab järele 1-2-realist luuletust

mõistab   ja kasutab tuttavas tegevuses ja situatsioonis 3-5-sõnalisi lihtlauseid

kasutab kõnes õigesti enamikku käändevorme

kasutab kõnes õigesti tegusõna käskivat kõneiisi

kasutab kõnes õigesti tegusõna kindla kõneviisi olevikuvorme

kasutab   nimisõnu, mis väljendavad tajutavaid objekte, nähtusi

kasutab   tegusõnu. mis väljendavad tegevusi, millega ta ise on kokku puutunud

kasutab   kõnes värvust, suurust ja teisi hästi tajutavaid tunnuseid tähistavaid   omadussõnu

kasutab   kõnes mõningaid üldnimetusi

kasutab   tagasõnu ruumisuhete tähistamiseks

kasutab   oma kõnes tuttavaid 1-2-silbilisi sõnu õiges vältes ja silbistruktuuris

hääldab   õigesti enamikku häälikuid

 

Vanus

Kõne hääldamise kultuuri kasvatamine

Õigekirja õpetamine ja selle arendamine

Töö sõnavaraga

Ladusa  kõne arendamine

5 aastat

õigesti   ja selgelt hääldab kõiki täishäälikuid, kaashäälikuid m, b, p, t, d, n, k. g, h, f, v, l, s, z, sts

artikulatsiooni   aparaat on arenenud ja valmis sisehäälikute õigeks hääldamiseks

hääldab   sõnu selgelt, oskab kuulda sõnade kõla, kuulab üksikuid häälikuid sõnades

kuulamistaju   on arenenud

vastab   küllalt kõva häälega, ei kiirusta

kasutab   intonatsiooni õigesti, pikalt ja sujuvalt teostab väljahingamist läbi suu

saab   aru terminitest häälik, sõna

täpsustatud   ja kinnitatud lastel järgmiste häälikute õige hääldamine: s, z, sts, š, ž, tš, l, r

lapsel   kujuneb kõigi emakeele häälikute õige, diktsioon   on täiustatud, hääleaparaat arenenud,

laps   oskab kõne ajal õigesti hingata

laps   kasutab ülesannete täitmise ajal, kõne mängudes mõisteid sõna, häälik

lapsel   on selge, et sõnad koosnevad häälikutest, kõlavad erinevalt ja sarnaselt, et   häälikuid hääldatakse sõnades kindlaksmääratud järjekorras

laps   kuuleb ja pöörab tähelepanu sõnade häälduse pikkusele – lühikesed ja pikad

lapsel   kujuneb oskus eristada tugevaid ja nõrku kaashäälikuid kuulmise järgi

laps määrab   ja eraldi hääldab esimest häälikut sõnas, nimetab sõnu antud häälikuga

laps eraldab   häälikut sõnas hääldades: hääldab antud häälik pikalt, kõvemini, selgemalt,   kui teda hääldatakse tavaliselt, nimetab eraldi

laps   oskab hääldada sõnu hääldamisreeglite kohaselt

laps   oskab grammatiliselt õigesti muuta esemete ja mänguasjade nimetusi,   moodustades üksikuid raskete sõnade vorme (lindikesi, matrjoskat)

laps harjutab   sõnade hääldamist õiges ühildumises kasutades seda soo puhul, arvudes,   käändes

laps   saab aru eessõnadest ja kasutab neid

lapsel   kujuneb arusaamine ja vastastikune mõistmine: loomade ja nende poegade   nimetused mänguasjadega ja piltidega ainsuses ja mitmuses (part-pardid,   pardipoeg-pardipojad)

laps   kasutab igasuguste lausete tüüpe (lihtlaused, liitlaused)

muudab   sõnu grammatiliselt õigesti, moodustab mõned rasked vormid: nimisõnad   osastavas käändes mitmuses (sokke, viltsaapaid, kindaid), tegusõnade käskiv   kõneviis (joonista, laula), tegusõnade vormid (tahtma)

harjutab   sõnu õiges kooskõlas, ees- ja tagasõnadest arusaamises ja kasutamises

teab   mõnede loomade poegade nimetusi, esemete, nõude nimetusi ainsuses ja mitmuses

lapsel   hääldamise ja esemete näitamise baasil ja teadmiste laiendamise alusel   suureneb sõnavara

laste   sõnavaras on juurutatud sõnad, mis tähistavad esemete omadusi ja laadi   (suurus, värv)

maalide,   mänguasjade, kodutarvete vaatlemise ajal laps nimetab õigesti kõiki tegevusi,   esemeid, nähtusi, nende omadusi, kvaliteeti

kujuneb   liitsõnadest arusaamine ja nende kasutamine

laps   saab aru sõnadest õigesti

laieneb   aktiivne sõnavara

esemete   võrdlemises eraldab ja täpselt määrab olulisi tunnuseid, omadusi, tegevusi

kasutab   antonüüme suuruse, värvide  määramise   puhul (suur-väike, hele-tume)

laps   kuulab ja saab aru saama õpetaja kõnest, vastab tema küsimustele

laps   püüab jutustada hästi tuntud muinasjutte ja lühikesi jutukesi

vastab   küsimustele  maali sisu järgi ja   mänguasjade kirjeldamise järgi

koostab   lühikesi jutte nendest (2-3 lauset)

laps   koostab lühijutte maalide sisu järgi

laps   jutustab õpetaja abil  jutud isiku   kogemustest

koostab   jutukesi mänguasjast: kirjeldab mänguasja, tema omadusi, nimetades kõige   iseloomulikumaid tunnuseid (nuku välimus ja riie)

 

Vanus

Kõne hääldamise kultuuri kasvatamine

Grammatilise kõne korra kujundamine

Sõnadevara töö

7 aastat

lapsel   on kinnitatud kõikide emakeele häälikute õige hääldamine ja selge hääldusviis

laps   selgelt eristab järgmisi häälduse gruppe hääldamise ja kuulamise puhul: s-z, s-sts, š-ž, tš-štš, s-š, z-ž, tš-sts

laps   oskab reguleerida häälejõudu, kõne kiirust, kasutab õigelt intonatsiooni   vahendeid

lapsel   on arenenud ja täiustatud kõne kuulmine

lapsel   on arenenud oskus ladusalt, järjekindlalt ja väljendusrikkalt ümber jutustada   kirjandusteoseid (muinasjutte, jutte) ilma õpetaja küsimuste abita

laps   oskab iseloomustada personaaže

laps oskab   iseseisvalt lihtlauseid ja liitlauseid kasutada jutuviisides, grammatiliselt   õigesti muuta kõike sõnu, mis sisenevad aktiivsesse sõnavarasse

laps enamasti oskab   kasutada rasketes vormides sõnu

lapsel kujuned kriitiline   suhtumine grammatilisse vigadesse, püüdlemine kõne puhtuse ja õiguse poole

laps oskab kasutada   sõnade erivorme samasuguste objektide nimetuse puhul (jänes, jänku, jänesepoeg);   moodustab elukutsete nimetused (õpetaja, ehitaja)

lapsel areneb oskus   taipama võõraste sõnade tähendust

lapsel   laieneb sõnavara esemete, omaduste, tegevuste nimetustega

laps   oskab kasutada sobivaid sõnu esemete omaduste    tähistamises

lapsel   areneb oskus valida vastandliku tähendusega sõnu (antonüüme)

oskab   kasutada sõnu, tähistades materjale (puu, plastmass, klaas jne.)

saab   aru mõistatustest piltliku väljendamise kaudu, seletab vanasõnade mõisted

 

Vanus

Ladusa  kõne arendamine

Tutvustamine sõna ja lausega

Harjutused

7 aastat

laps koostab   iseseisvalt kirjeldus- või süžeejutte maali (maaliseeria) järgi, sündmuste   kirjeldamisel määrab tegevuse koht ja aeg, mõtleb välja sündmusi, mis   eelnevad ja järgnevad teemale

mänguasjadest   jutustades lapse areneb oskus koostada süžeejutte, muinasjutte, järgides   kompositsiooni ja esituse ilmekust, anda edasi muinasjutu või jutu tegelaste   kirjeldust ja iseloomustust

koostab   jutte isiklikust elukogemusest, andes edasi hästi tuntud sündmused ja muljed

lapsel   areneb seletamise oskus

mängude   korraldamisel (didaktilised, laua-trükilised, reeglitega) laps nimetab mängu   nimetust, mängu elemente, esemeid, mänguasju jne.,  kirjeldab neid

laps   seletab reegleid ja mängu tegevust, võidu või kaotuse tingimusi

laps   oskab teha analoogilisi seletusi erinevatel tegevustel

lapsel   kujuneb oskus mängukaaslaste seletusi hinnata sisustamise ja struktuuri järgi   (sisustuse edasi andmisel loogiline järjekindlus), ja samuti sõnade   vormistamise järgi

laps   otsib sõnu erineva pikkuse hääldamisega antud häälikuga

laps   teab mõistusi silp, rõhk.

laps silbitab   kahe-, kolmesilbilised sõnad, määrab rõhusilbi asupaika kahesilbilises sõnas (erinevuses   häälikust, silbist)

laps   on tutvunud mõistega lause

laps jagab   lause sõnade peale ja koostab lauseid eessõnadeta ja liitsõnadeta, koostab   lauseid eessõnadeta ja liitsõnadeta sõnareast

lapsel   on kinnitatud teadmised sellest, et häälikud ja silbid sõnas, sõnad lauses hääldatakse   määratud järjestikus

lapsel   kujunevad oskused teha erineva häälduse struktuuri sõnade analüüsi,   kvaliteetselt iseloomustada eraldatud häälikuid, määrata rõhu koht sõnades ja   õigesti kasutada vastavaid termineid

laps   oskab teostada kolme- ja neljahäälikute erineva kõne struktuuri sõnade   analüüsi, nimetab määratud häälikud sõnas nende vastavuses hääldamises,   eristab häälikuid: täishäälikud, tugevad kaashäälikud, pehmed kaashäälikud

kasutab   õigesti terminid: täishäälik, tugev   kaashäälik, pehme kaashäälik, sõna, häälik.

laps   nimetab sõnu antud häälikuga

eristab   sõna rõhku ja määrab tema asupaika sõna struktuuri analüüsimisel; hääldab   sõnu püsi- ja muutuva rõhuga

kasutab   õigesti termineid: rõhuline täishäälik,   mitterõhuline täishäälik

laps on tutvunud vihiku ja tööreaga

oskab   joonstada vertikaalseid ja horisontaalseid joone ja kombinatsioone nendest

vikerkaar:   soojad ja külmad värvid

kaldsirged   jooned ja kombinatsioonid   nendest

arvude   trükkimine ruutude peale

kaared, lainejooned, ringid,   ovaalid

tähtede   trükkimine ruutude peale

keeruliste   esemete vormide joonistamine ruutude peale

 

Lehekülge haldab:

Valeria Erm, Tallinna Linnamäe Lasteaia direktor
6372 984; direktor@linnamae.edu.ee

Viimati muudetud 03.06.2020