Skip to content
Tallinn.ee
Juurdepääsetavus
 °C

Lasteaia õppekava

Tallinna Linnamäe Lasteaed korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1. LOGO.jpgseptembril ning kestab 31. augustini.

Õppe- ja kasvatustöö toimub vastavalt lasteaia õppekavale, mis on koostatud lähtudes Koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast

Lasteaia õppekavas arvestatakse lasteaia liiki ja eripära, määratakse õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused õppekava läbimisel vanuseti; õppe- ja kasvatustegevuse korraldus, sealhulgas suveperioodil; lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted; erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted; koostöö lapsevanematega ning õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused esitatakse seitsmes valdkonnas:

1. mina ja keskkond
2. keel ja kõne
3. eesti keel kui teine keel
4. matemaatika
5. kunst
6. muusika
7. liikumine.

2021/2022 õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid

Laps areneb aktiivselt liikudes innustavas ja individuaalseid vajadusi toetavas keskkonnas ning:

  • saab teadmisi ja oskusi keskkonnahariduse valdkondadest:

          -   tervis ja heaolu;

          -   toit;

          -   lasteaiaõu;

  • omandab põhiteadmisi tervise hoidmisest ja tugevdamisest
  • omandab põhiteadmisi ümbritsevast maailmast, kasutades oskuslikult innovaatilisi IKT vahendeid
  • omandab eesti keelt läbi erinevate tegevuste, tunneb huvi Eesti rahvakultuuri ja tähtpäevade vastu.

Õppe- ja kasvatusprotsess toetab lapse tervislikku eluviisi, pakub laiemaid arenguvõimalusi ja on suunatud lapse koolivalmiduse kõrge taseme saavutamisele. Lasteaed on liitunud Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikuga TEL.

Terviseedendus

Keha karastamine

Spordiüritused (õues)

Peod (õues)

Liikumistegevused ning teised tegevused (õues)

Jalgpalli klubi tunnid (õues).

 

Lasteaias on hästi toimiv tugisüsteem, töötab 3 tasandusrühma. Tugisüsteemi töö tulemuseks võib nimetada laste head kooliks ettevalmistust ja tulemuslikku tööd erivajadustega lastega.

Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

Lasteasutuse õpetaja kavandab oma rühma õppe- ja kasvatustegevust nii, et tal oleks võimalik töötada lastega individuaalselt. Individuaalses töös arvestatakse laste iseloomu, võimeid, oskusi ja arengupotentsiaali.

Lapse igakülgse arengu soodustamiseks luuakse lasteasutuses turvaline keskkond. Lasteasutus on perekonnale avatud ja personal teeb tihedat koostööd lapsevanematega. Lasteasutuse pedagoogid nõustavad vajadusel lapsevanemaid ja abistavad õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel.

Eesti keele kui teise keele õpetamist käsitletakse lasteasutuses või rühmas, mille õppe- ja kasvatustegevus toimub mõnes teises keeles.

Üritused eesti keeles

Etlejate konkurss „Eesti keele kaunis kõla“

Тeatri etendused eesti keeles

Avatud tunnid lastevanematelea õppeaasta lõpus

Tutvumine Eesti traditsioonidega

Iseseisvuspäeva tähistamine

Esitlused eesti keeles

Ekskursiooonid Eesti taludesse ning muuseumidesse

 

Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust ning lapse huve. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul põhimõttest - lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale. Toimub mängu kaudu õppimine, rakendades üldõpetuslikku tööviisi, sest teadmiste, oskuste, vilumuste kujunemisel on asendamatu üldõpetuslik lähenemine. Mängu kaudu õppimine tähendab nii õppemängude kasutamist, kui ka sellise õpikeskkonna kujundamist, mis pakub lastele võimalusi vabamängu kaudu õppida. Mängides areneb mõtlemine, loomingulised võimed, kujutlused, arusaamad, mängimine aitab lastel omandada keelt ja arendada sotsiaalseid oskuseid, sealhulgas oskust teha koostööd teiste inimestega.

Kasvatus- ja arendustegevuses arvestatakse nii laste individuaalseid, vanuselisi, soolisi, kui rahvuslikke ja piirkondlikke iseärasusi, väärtustatakse eesti kultuuritraditsioone ning arvestatakse teistest rahvustest laste kultuuri eripära. Kasvatamine ja arendamine toetub lapse loomulikule huvile ümbritseva vastu, lähtub konkreetsest ning lapsele ajas ja ruumis tuttavast. Lapse kasvades ja arenedes liigutakse lähemalt kaugemale ning üksikult üldisemale. Võimalusel tutvutakse õpitavaga (nähtused jm) loomulikus keskkonnas.

Õppetöö korraldus

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestatakse laste eripära:

1. laste arenguvajadusi vastavalt vanusele:

- alla kolmeaastasele lapsele  võimaldatakse rohkem mänguaega;
- aiarühmades on suurem kaal õpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevustel;

2. lapse terviseseisundit:

- kui lasteaias käib tervisehäiretega laps, temale koostatakse individuaalse päevakava, arvestades lapse vaimse ja füüsilise koormuse taluvust;
tervisehäiretega lapsel võimaldatakse uneaega tema soovi põhjal;

Lapsi kaasatakse tegevuste kavandamisse:

  1. vestluste käigus selgitatakse välja mängud ja tegevused, mis lapsi huvitavad;
  2. küsitakse lastelt arvamusi õpitu kohta ning uuritakse, mida nad tahavad teada ja      osata;
  3. edaspidiste tegevuste kavandamisel arvestatakse laste soovidega ja huviga;
  4. arvestatakse samuti rühma soolise koosseisuga (pedagoogid võivad vajadusel kavandada      tegevused eraldi tüdrukutele ja poistele).

Pedagoogid võivad vahetada kavandatud teema arvestades laste soove või ühiskonnas toimunud muutusi.

Õppe- ja kasvatustegevused viiakse läbi lõimides tegevusi, valdkondi ja teemasid.

Arvestades laste keskendusvõimet ning tähelepanu lähtuvalt laste vanusest on õpetaja kavandatud lõimitud õppe- ja kasvatustegevuse kestus:

  1. 1,5-3.aastastel      lastel kuni 15 minutit;
  2. 3-6.aastastel      lastel kuni 25 minutit;
  3. 6-7.aastastel      lastel kuni 35 minutit.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise periood on nädal.

Nädalakava koostatakse jooksva nädala esmaspäevaks ja paigaldatakse lapsevanematele tutvumiseks lapsevanemate infotahvlile.

Nädalakavas kavandatud tegevused võivad operatiivselt muutuda arvestades ilmastiku, laste soove jm sõltumata sellest, mida oli algul kavandatud. Sellisel juhul õppe- ja kasvatustegevuse päevikus tehakse märge muudatuste kohta.

Suve kavandamine:

  1. enamasti korratakse õppe- ja kasvatustegevuste valdkondade sisu;
  2. suvisel perioodil rõhutakse mängulist tegevuse õues

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldust tutvustatakse lapsevanematele iga õppeaasta algul esimesel lapsevanemate koosolekul igas rühmas.

TEGEVUSTE KAVA

2021-2022.õ.a.

 

Esmaspäev

Teisipäev

Kolmapäev

Neljapäev

Reede

1.rühm

tasandusrühm

2-7.a.

Logopeediline tegevus  
  8.00-13.00

Integreeritud tegevus

Liikumine 10.10

Eesti keel 16.10

Logopeediline tegevus  
  8.00-13.00

Integreeritud tegevus

Muusika 10.15

Eesti keel 15.40

Integreeritud tegevus

Liikumine (õues)

Eesti keel 11.40

Logopeediline tegevus 15.00-17.00

Logopeediline tegevus  
  8.00-13.00

Integreeritud tegevus

Liikumine 10.10

Eesti keel 15.50

Logopeediline tegevus  
  8.00-13.00

Integreeritud tegevus

Muusika 10.15

2.rühm

aed,

6-7.a.

Integreeritud tegevus

Liikumine 9.10

Muusika 11.45

Integreeritud tegevus

Eesti keel 9.35 (1.alarühm)

Eesti keel 10.00 (2.alarühm)

Liikumine (õues)

Integreeritud tegevus

Eesti keel 9.35 

Liikumine 10.10  

Integreeritud tegevus

Muusika 11.45

Eesti keel 14.30

Integreeritud tegevus

Eesti keel 9.15 (1.alarühm)

Eesti keel 9.40 (2.alarühm)

Liikumine (õues)

3.rühm

aed,
3-6.a.

projekt "Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas."

Integreeritud tegevus (alagruppides)

Eesti keel (alagruppides)

Liikumine 9.35

Integreeritud tegevus (alagruppides)

Eesti keel (alagruppides)

Muusika 9.00

Integreeritud tegevus (alagruppides)

Eesti keel (alagruppides)

Liikumine 9.35

Integreeritud tegevus (alagruppides)

Eesti keel (alagruppides)

Liikumine (õues)

Integreeritud tegevus (alagruppides)

Eesti keel (alagruppides)

Muusika 9.00

Liikumine (õues)

4.rühm

aed,

6-7.a.

Integreeritud tegevus

Liikumine 9.40

Eesti keel 14.30

Integreeritud tegevus

Eesti keel 8.45 (1.alarühm)

Eesti keel 9.10 (2.alarühm)

Muusika 11.45

Integreeritud tegevus

Eesti keel 8.45 (1.alarühm)

Eesti keel 9.10 (2.alarühm)

Liikumine (õues)

Integreeritud tegevus

Liikumine 9.50

Eesti keel 15.00

Integreeritud tegevus

Eesti keel 8.45

Muusika 11.45

Liikumine (õues)

5.rühm

aed, 3-6.a.

 

Integreeritud tegevus

Muusika 9.00

Eesti keel 15.30

Integreeritud tegevus

Liikumine 9.30

Eesti keel 15.20

Integreeritud tegevus

Eesti keel 10.05

Liikumine (õues)

Integreeritud tegevus

Muusika 9.00

Eesti keel 15.30

Integreeritud tegevus

Liikumine 9.00

Eesti keel 10.05

6.rühm

sõim, kuni 3.a.

 

Integreeritud tegevus

Muusika 11.15

Integreeritud tegevus

Liikumine 9.20

Integreeritud tegevus

Integreeritud tegevus

Muusika 11.15

Integreeritud tegevus

Liikumine 9.20

7.rühm

aed, 3-6.a.

projekt "Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas."

Integreeritud tegevus (alagruppides)

Eesti keel (alagruppides)

Liikumine 9.30

Integreeritud tegevus (alagruppides)

Eesti keel (alagruppides)

Muusika  9.30

Integreeritud tegevus (alagruppides)

Eesti keel (alagruppides)

Liikumine 9.30

Integreeritud tegevus (alagruppides)

Eesti keel (alagruppides)

Liikumine (õues)

Integreeritud tegevus (alagruppides)

Eesti keel (alagruppides)

Muusika 9.30

8.rühm

aed, 3-6.a.

projekt "Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas."

Integreeritud tegevus (alagruppides)

Eesti keel (alagruppides)

Muusika 9.50

Liikumine (õues)

Integreeritud tegevus (alagruppides)

Eesti keel (alagruppides)

Liikumine 9.30

Integreeritud tegevus (alagruppides)

Eesti keel (alagruppides)

Liikumine (õues)

Integreeritud tegevus (alagruppides)

Eesti keel (alagruppides)

Muusika 9.50

Integreeritud tegevus (alagruppides)

Eesti keel (alagruppides)

Liikumine 9.30

9.rühm

sõim, kuni 3.a.

Integreeritud tegevus

Liikumine 9.20

Integreeritud   tegevus

Muusika 11.15

Integreeritud tegevus

Integreeritud tegevus

Liikumine 9.20

Integreeritud tegevus

Muusika 11.15

10.rühm

aed,
3-6.a.

projekt "Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas."

Integreeritud tegevus (alagruppides)

Eesti keel (alagruppides)

Muusika 9.25

Integreeritud tegevus (alagruppides)

Eesti keel (alagruppides)

Liikumine 9.30

Integreeritud tegevus (alagruppides)

Eesti keel (alagruppides)

Liikumine (õues)

Integreeritud tegevus (alagruppides)

Eesti keel (alagruppides)

Muusika 9.25

Integreeritud tegevus (alagruppides)

Eesti keel (alagruppides)

Liikumine 9.30

11.rühm

tasandusrühm

2-7.a.

Logopeediline tegevus  
  8.00-13.00

Integreeritud tegevus

Liikumine 10.15

Eesti   keel 15.50

Logopeediline tegevus  
  8.00-13.00

Integreeritud tegevus

Muusika 9.50

Eesti keel 15.00

Logopeediline tegevus  
  8.00-13.00

Integreeritud tegevus

Eesti keel 12.00

Liikumine  (õues)

Logopeediline tegevus  
  8.00-13.00

Integreeritud tegevus

Liikumine 10.15

Integreeritud tegevus

Muusika 9.50

Eesti keel 12.00

 

12.rühm

tasandusrühm

2-7.a.

Logopeediline tegevus  
  8.00-13.00

Integreeritud tegevus

Muusika 10.20

Liikumine (õues)

Logopeediline tegevus  
  8.00-13.00

Integreeritud tegevus

Eesti keel 10.25

Liikumine   15.15

Integreeritud tegevus

Eesti keel 10.25

Logopeediline tegevus   
15.00-17.00

Logopeediline tegevus  
  8.00-13.00

Integreeritud tegevus

Muusika10.20

Eesti keel 16.10

Logopeediline tegevus  
  8.00-13.00

Integreeritud tegevus

Eesti keel 11.40

Liikumine 15.15

                    

Lapse arengu jälgimise ja sellest lapsevanemale tagasiside andmise põhimõtted

Lapse arengu hindamine on järjepidev protsess. Lapse arengu analüüsimisel selgitakse välja lapse erinevused, õppimise ja õpetamise eripära.

Arengu hindamine annab võimalust määratleda lapse arengulised saavutused. Lapse arengu analüüsimine annab võimalust toetada lapse õpimist ja välja selgitada individuaalse õppekava vajaduse.

Lasteaias annavad lapse arengule hinnangu rühmaõpetajad, muusikaõpetaja, eesti keele õpetaja, logopeed.
Lasteaia pedagoogid jälgivad lapse üldoskusi (mängulised, tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed ja eakohased oskused) ja õppe- ja kasvatustegevusega seotud oskusi.

KORRALDUS

Arengu analüüsimisel võetakse aluseks järgmised vanuselised grupid: 1-2 aastat, 2-3 aastat, 3-4 aastat, 4-5 aastat, 5-6 aastat, 6-7 aastat.

Lapse arengut hinnatakse järgmistel meetoditel: lapse edusammude ja saavutuste jälgimine; vestlus lapsega; vajadusel intervjuu; lapse tehtud tööde (joonistuste, töövihikute jm.) analüüsimine.

Lapse arengut jälgitakse regulaarselt ja tulemused dokumenteeritakse kaks korda aastas: iga vanuselise gruppi jaoks on väljatöötatud tabel „Lapse arengu eeldatavad tulemused”, mis täidetakse 2 korda aastas (detsembris ja mais-juunis); koolivalmidust jälgitakse ja dokumenteeritakse 2 korda aastas (septembris ja mais).

lapse tööd kogutakse arengumappi, mis annab hea ülevaade lapse arengu dünaamikast ja kajastab sisuliselt lapse individuaalse arengu lugu, aidates ka lapsel ise enda arengut ja edasiminekut näha.

Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvana.

Individuaalne arenduskava koostatakse kui lapse kodune keel on mitte vene; laps on uusimmigrant; erivajadustega laps, sh andekas laps; tervisliku seisundi korral.

Lapse arengu hindamise tulemuste põhjal vähemalt 1 kord aastas viiakse läbi arenguvestlused perega. Arenguvestlused perega dokumenteeritakse (täidetakse tabel  „Arenguvestlus lapsevanematega”).

Kui lapse arengus või käitumises ilmnes tähtis muutus, sellest teavitakse lapsevanemale koheselt päeva lõpus suuliselt, et lapsevanem saaks kodus korrata lapsega ja täiendada omandatud oskusi.

Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtteid ja korraldust tutvustatakse lapsevanematele iga õppeaasta algul esimesel lapsevanemate koosolekul igas rühmas.

 

Lehekülge haldab:

Natalja Tihomirova,
Tallinna Linnamäe Lasteaia õppealajuhataja

6372 984; oppealajuhataja@linnamae.edu.ee

 

Viimati muudetud 25.11.2021