Skip to content
Tallinn.ee
Juurdepääsetavus
 °C

Matemaatika

Õppekava LOGO.jpg

Valdkond Matemaatika

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgiks on, et laps: 1) rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki; 2) järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuste põhjal; 3) tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi; 4) mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas; 5) mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid; 6) tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid; 7) näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes.

Valdkonna Matemaatika sisu: 1) hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine; 2) suurused ja mõõtmine; 3) geomeetrilised kujundid.

Eesmärgid vanuseti:

Vanus

Tegevused didaktiliste materjalidega

Tegevused didaktiliste mänguasjadega

3 aastat

laps on tutvunud esemete omadustega, värvidega, kasutab   esemeid, mis on värvitud ühega kuuest värvispektri värvist: punane, oranž,   kollane, roheline, sinine, lilla ning ka valge ja must

laps võrdleb esemeid suuruse ja kuju järgi (suur-väike,   nelinurk, ring), paigutab neid vastavatesse vormidesse

grupeerib erinevaid esemeid vastavalt vormile,   suurusele paigutades vastavatesse vormidesse (ümmargune, nelinurkne, ovaalne,   täisnurkne, kolmnurkne), oskab eristada esemeid kuju ja värvi järgi

grupeerib sarnaseid esemeid ühe tunnuse järgi: suuruse,   erineva kuju järgi   (ringjoon,   nelinurk, ovaal-kolmnurk jne.),    erinevate värvide järgi (punane-sinine, kollane-must, roheline-oranž,   valge-lilla)

lapsel areneb oskus grupeerida esemeid, mis on sarnase   vormi ja suurusega,  grupeerib esemeid   kahe erineva värviga: punane-sinine, valge-lilla, kollane-roheline

grupeerib neljas erinevates värvitoonides olevaid   esemeid: punane-oranž, kollane-oranž, sinine-lilla, kollane-valge.

laps teostab igasuguseid tegevusi esemetega: paigutab,   korjab kokku, võtab vormist välja, paneb sisse, paigutab pallikesi karpi,   ämbrisse, paneb ääreni täis, laotab laiali värvilisi torbikuid ja korjab   kokku, paneb pulga peale 3-5 sarnast rõngast, asetab suuruse järgi üksteise   sisse, katab ühe vormi esemeid teistega väiksem suuremaga (kuubikud,   koonused).

paneb kokku kaheosalisi mänguasju (matrjoskad,   tünnikesed)

lapsel kujuneb tähelepanu objektidele, mis on tehtud   erinevatest materjalidest (puu, polüetüleen, paber, metall); helitugevuse   tajumine: tasane, kõva (kelluke, käsitrumm, kuljus)

laps paneb kokku kaheosalisi geomeetrilisi   kujundeid-vahetükke (kuubikud, silindrid, koonused)

täiskasvanu abiga ehitab koonuse 2-3 erineva suurusega   rõngastest

lapsel kujuneb tähelepanu mänguasjadele, mis teevad   erineva kõlaga häält

valib esemed suuruse järgi: suur, väiksem, väike.   lapsel areneb sõrmede peenmotoorika, oskab kasutada väikesi vahetükke

lapsel areneb rütmitunne, teostab rütmilisi koputusi   käsitrummi ja kellukestega

valib vastava vormiga kaaned karpide jaoks (ümmargused,   ruudukujulised, kolmnurksed)

saab aru sõnadest suurem, väiksem

teostab ülesandeid erinevate esemetega, kus on erinev:   värv ja suurus, vorm ja suurus, vorm ja värv

Vanus

Mängud-tegevused esemete-vahenditega

Tegevused ehitusmaterjaliga

3 aastat

kasutab abivahendeid (paelad, lindid, peenikesed   nöörid), vahetab objekti asendit: tõmbab juurde,  vedab enda järel, tõmbab, segab (õhupall,   auto, käru, kelluke)

kasutab keppi asja kättesaamiseks, tõmbab välja   mänguasjad torukesest („Võta välja rõngake“, „Saluut“)

tegutseb keerulisemate esemete-vahenditega – kepikeste,   rõngaste, kahaga, kopsikutega („Nukk tuli    külla“, „Näkka, kalake“, mängud veega)

tagub vaiakesi niiske liiva ja töölaua aukude sisse   haamriga

kasutab labidakest, vormikesi, ämbreid

mängib liiva, vee ja lumega

asetab ehitusdetaile üksteise peale

ehitab ehitisi

mängib ehitistega

ehitab kujundite abil

kasutab erinevates suurustes ehitusdetaile (lauaul on   väikesed, keskmised, põrandal – suured)

 

Vanus

Kogus

Kogus ja loendus

Suurus

Geomeetrilised kujundid

Orienteerumine ruumis

Orienteerumine (aeg)

5 aastat

laps koostab   grupid erinevatest esemetest näidise järgi

eraldab   üks ese grupist

eraldab   palju, üks, leiab ümbritsevas palju, üks

eraldab   võrdus ja mitte võrdus erinevate esemete üksteisele pealepanemise teel

saab   aru ja kasutab sõnu: kui palju-mitu,   ühepalju, suurem, väikse,

saab   aru küsimusest mitu?

loendab   esemeid kolmeni õigeid võtteid kasutades

nimetab   arvsõnu järjest, näidates esemetele, mis on paigutatud ritta

ühildab   arvsõna  käändes nimesõnaga

ühendab   viimane kogu lausega (kokku kolm nukku)

lapsel   on tuttavad  numbrid kolmeni

kasutab   kahe grupi esemete

lisab   või võtab ära puuduv ese

paigutab   võrdselt gruppide vahel (3 oravakesi ja 3 jänkukest – ühepalju oravakesi ja   jänkukesi)

loendab   esemeid viie piirides

loendab   esemeid näidise järgi: loenda nii   palju, kui minul

võrdleb   suuruselt erinevaid ja sarnaseid esemeid suuruse, pikkuse ja laiuse järgi: pikem, lühem, ühesugused (võrdsed pikkuse   järgi), laiem, kitsam, ühesugused, võrdsed laiuse järgi

võrdleb   välimuselt erinevaid ja sarnaseid esemeid kõrguse ja paksuse järgi, märkides   tulemusi sõnadega: kõrgem, madalam,   ühesugused (võrdsed kõrguse järgi); paksem,   peenem, ühesugused (võrdsed paksuse järgi)

võrdleb,   kasutades pealepanemise ja kõrvalepanemise meetodeid

võrdleb   kujult ja suuruselt sarnaseid esemeid, kasutades sõnu: suurem, väiksem, ühesugused (võrdsed suuruse järgi)

võrdleb   mõõdiku abil

jaotab   esemeid koguse järgi

nimetab   ja eristab ringi ja ruutu

uurib   neid kompimise ja vaatlemise teel

nimetab   ja eristab kujult erinevat vormi  esemeid: ümmargused, nelinurksed,   kolmnurksed

teab   ristkülikukujulisi kujundeid

eristab   ja nimetab geomeetrilisi kujundeid: ristkülik, ruut, kolmnurk, ring

eristab   ja nimetab geomeetrilisi kehasid: kuup, kera, silinder

harjutab   nende vormide  vaatlemist

laps   teab, et geomeetrilised kujundid võivad olla erineva suurusega

eristab paremat ja   vasakut kätt, asetab esemeid parema käega vasakult paremale

määratleb suunda   endast: ette (ees), taha (tagant), paremale (paremalt), vasakule (vasakul),   ülesse (üles), alla (all)

nimetab ja määratleb sõnadega   seda või teist eset ruumis (ees – laud, taga – kapp)

liigub antud suunas   (paremale-vasakule, otse-taha, üles-alla).

eristab   ja nimetab: ööpäeva osi, öö, hommik, õhtu

eristab   mõisteid: eile, täna, homme, kasutab   neid sõnu õigesti

illustreerib   mõisteid konkreetsete näidetega kiiresti,   aeglaselt

 

Vanus

Kogus ja loendamine

Suurus

Vorm (kuju)

Orienteerumine ruumis

Orienteerumine (aeg)

7 aastat

teab   arvude 1-10 järjestust, nimetab arve antud arvust antud arvuni kümne piires

teeb   pilguga haaramise või loendamise teel kindlaks esemete arvu (kuni 4), vastab   küsimusele „Mitu on?”

liidab   ja lahutab viie piires

kujundatud   mõiste, et arv ei sõltu esemete suurusest ja kaugusest nende vahel, nende   asetusest ruumis ja loendamise suunast

loendab   kuulmise järgi, esemeid kompimise järgi, sooritab liigutusi ettenäidatud   arvude järgi

selgitatud   mõiste – täisarvu osadeks jagamine

jagab   ring, ruut 2, 4 osaks

võrdleb   täisarvu osadega

nimetab   kõrvuti olevad arvud, nimetab eelnevad ja järgnevad arvud,  saab aru mõistetest enne ja pärast

Määrab   hulga koosnevus üksikutest osadest, jagab hulk kaheks väiksemaks,   väiksematest koostada ühtne tervik (5 piires)

koostab   ja lahendab lihtsaid liitmise ja lahutamise ülesandeid näidise järgi

lahendamise   ajal arvutab, areneb loogiline mõtlemine

mõõdab   pikkust, laiust, kõrgust tingmõõdu abil, peegeldab kõnes (see on  pikem, see laiem, see on õhem)

areneb   silmamõõt, määrab kepi pikkust või laiust, riba, lindi laiust, aia, puu   kõrgust silma järgi – kõrvutab tuntud esemete tegevustega (sõrme paksus,   inimese kasv, kahe sammu pikkus jne.)

määrab   vedelate ja tahkete ainete maht tingmõõdu abil

areneb   silmamõõt, kontrollib seda  tingmõõdu   abil

areneb   taiplikkus, laps  modifitseerib   geomeetrilisi kujundeid, moodustades mitmest kolmnurgast nelinurki, viisnurki;   ringi osadest – täisringe jne

leiab   ümbritsevatest esemetest tuntud kujund (ring, ovaal, ristkülik, ruut, kera,   kuup, silinder)

eristab   ovaali ringist ning tunneb ära meid ümbritsevaid esemeid kuju järgi

määrab   sõnadega eseme asend enda suhtes (minu taga on aken, minu ees on diivan jne.)

orienteerub   ruumis, oskab muuta liikumise suunda käimise, jooksu, võimlemis-harjutuste   käigus

määrab   oma asend ümbritsevate esemete hulgas (ma seisan tooli ees, tooli kõrval,   Maša taga)

määrab   esemete asend ruumis, paberilehel

Oskab   kella järgi määrata aega täistundi des

oskab   nimetada nädalapäevi nende ajalises järgnevuses

määrab,   mis päev oli eile, mis päev on täna, homme

teostab   tegevust antud aja piires

oskab   nimetada aastaaegu ajalises järgnevuse

teab  kuid aasta lõikes

 

Lehekülge haldab:

Valeria Erm, Tallinna Linnamäe Lasteaia direktor
6372 984; direktor@linnamae.edu.ee

Viimati muudetud 03.06.2020