Skip to content
Juurdepääsetavus
 °C

Linnapea Mihhail Kõlvarti kommentaar Tallinna Haigla taasterahastust väljajätmise kohta

Vabariigi Valitsuse otsus Tallinna Haigla taasterahastust välja võtta on täiesti ootamatu, sest ministeeriumide poolt ei ole olnud ettevalmistustööle etteheiteid, kõigile küsimustele on linn vastanud ja ettevalmistustööd on toimunud vastavalt Euroopa Komisjoniga kokku lepitud graafikule. Alates esialgsest otsusest on linn tegutsenud väga tempokalt alates projekteerimishanke läbiviimisest ja lepingu sõlmimisest kuni detailse sisulise ettevalmistustööni haiglate personali abiga.

17. juunil 2021 kehtestas Tallinna volikogu Tallinna Haigla kinnistutele detailplaneeringu.
26. septembril 2021 andis Euroopa Komisjon põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sh Tallinna Haigla rajamise rahastamisele 280 miljoni euro ulatuses.
11. novembril 2021 sõlmis linn riigihanke tulemusel projekteerimislepingu rahvusvahelise ettevõttega TIproject srl ja 3TI Progetti, kellel on suured kogemused haiglakomplekside projekteerimisega. Eelprojekti valmimise tähtaeg on november 2022.
Alates 2021. aasta lõpust on tegutsenud 40 töögruppi kokku sadade ITK ja LTKH töötajatega, et anda sisendit haigla projekteerimisse nii ruumide planeerimise kui ka tööde sisulise kavandamise osas.
13. aprillil 2022 asutas linn Tallinna Haigla Arendamise Sihtasutuse haigla projekteerimise ja ehituse ettevalmistuseks. Praeguseks on moodustatud meeskond, kuhu kuuluvad meditsiinivaldkonna, sh meditsiinitehnoloogia eksperdid ja insenerid. Kümneliikmeline meeskond teeb igapäevast koostööd projekteerimispartneriga, et haigla projekt oleks kõrge kvaliteediga, vastaks haigla spetsiifilistele vajadustele ja valmiks õigel ajal.
29. juunil 2022 kiitis linnavalitsus heaks koostööleppe Sotsiaalministeeriumi ja Tallinna linna vahel taasterahastu toetuse kasutamiseks. Koostöölepe valmistati ette ministeeriumi ja linna koostöös.

Kõik tööd Tallinna Haigla ehituse ettevalmistamiseks on olnud kooskõlastatud Sotsiaalministeeriumiga ja kõikidele täpsustavatele küsimustele on linn alati vastanud. Vabariigi Valitsuse tänane otsus ei tuginenud tõrgetele ettevalmistustöös, linn sellistest tõrgetest teadlik ei ole. Loomulikult on ajakava pingeline, kuid alates taasterahastu tegevuskava kinnitamisest 2021. aasta sügisel on kõik osapooled ajakava ja selle täitmisega kursis olnud.

Rahandusminister heitis Tallinna Haiglale ette dubleerimist, see väide ei ole asjakohane. Tallinna Haigla kavandatavad teenused ja mahud on selged ning täpselt planeeritud Tallinna Haigla funktsionaalses arengukavas, mille kinnitas sotsiaalminister 2019. aastal. See dokument on olnud haigla planeerimise alusdokumendiks. Kahe keskhaigla liitmisel Tallinna Haiglaks on võimalik vältida dubleerimist ja üleinvesteerimist, suureneb efektiivsus ja on võimalik saavutada teatud kulude kokkuhoid.

Üllatav oli rahandusministri tänane väide, et Tallinn ei ole andnud siduvat kinnitus, et linn katab täielikult taasterahastu finantseerimisest puudujääva osa rahastamise. Rahandusministeerium ei ole Tallinnalt kunagi sellist kinnitust nõudnud. Arusaamatu on valitsuse esile toodud, et ehitushinna kallinemine mõjutab just Tallinna Haigla ehitust – kui ehitushinnad kallinevad, siis on mõju siiski kõigile ehitusobjektidele.

Kõige olulisem on küsimus, kuidas kavatseb riik lahendada olukorra, kus veerandit Eesti elanikkonda ravivad ITK ja LTKH tegutsevad amortiseerunud ja tänapäevase tervishoiu mõttes moraalselt vananenud hoonetes ja uue haiglakompleksi vajadust näeb ette ka haiglavõrgu arengukava. Tervishoiu korraldamine on riigi ülesanne, mitte kohaliku omavalitsuse vastutus ja nüüd ootame riigi seisukohta, millisel viisil kavatseb riik lahendada tervishoiuteenuse osutamise võimekuse vähemalt 600 000 inimesele. Kümne aasta pärast ei ole ITK ja LTKH senistes ruumides kvaliteetsete tervishoiuteenuste pakkumine enam võimalik.

 

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart