ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS
Erivajadustega on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas.

Eesmärk: Arengulise ja haridusliku erivajadusega lapse integreerimine tavalasteaia juurde arvestades lapse individuaalset eripära, et tagada lapse maksimaalne võimalik integratsioon tavaühiskonda.

Erivajadustega lapse märkamine
I Septembris – oktoobris selgitatakse välja uute laste erivajadused :
lastevanemate ankeetküsitlused „TERE, MINA SIIN!“ ;
lapse tegevuse vaatlus;
lapse arengu kirjalik fikseerimine;
lapsevanema teavitamine lapse vaatluse tulemustest vahetult ja plaanipäraselt arenguvestluse käigus.

II Tallinna Luha Lasteaias toetatakse erivajadustega lapsi:
muust keele ja kultuurikeskkonnast pärit lapsed;
andekad lapsed;
toitumisprobleemidega /allergilised lapsed;
logopeedilist abi vajavad lapsed.

1.Rühmades toimub õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles, eesti keelt emakeelena mittekõnelevad lapsed omandavad eesti keele lõimitud tegevuste ja individuaalse töö kaudu.
2.Õppe- ja kasvatustegevus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele eesti keele ja kultuuri tutvustamisel ning väärtustamisel. 
3.Andeka lapse arengu toetamine on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutavad lapsega tegelevad pedagoogid.
4.Koostöös peredega võimaldatakse toitumisprobleemidega/allergilistel lastel jätta menüüst välja sobimatud toiduained ja need asendada.
5.Tulemuste saavutamiseks on oluline koostöö nii meeskonnas, lasteaia spetsialistidega kui ka lastevanematega. Järgitakse isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid nõudeid.

III Vajadusel koostatakse lapsele individuaalsed arenduskavad erivajaduste rahuldamiseks
Arenduskavasse märgitakse: lapse nimi; vanus; erivajadus või probleem, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata; kuidas eelpoolnimetatud probleem väljendub; kui on, siis millised on kaasnevad probleemid; mida võetakse ette probleemi lahendamiseks/vähendamiseks õpetajate poolt, teiste spetsialistide poolt (kui selleks ilmneb vajadus); kas ja kuidas toimub koostöö eelpoolnimetatute vahel; kas ja kuidas mõjutab see probleem laste suhteid kaaslastega, täiskasvanutega.
Lapse erivajaduse rahuldamiseks tegutsetakse ühtse meeskonnana – rühma õpetajad, õpetaja-abi, lapsevanemad/hooldajad, liikumis- ja muusikaõpetaja, logopeed, kokk, tervishoiutöötaja, juhtkond.

IV Logopeed selgitab välja kõneravi vajavad lapsed ning tagab neile süstemaatilise korrektsioonitöö;
logopeedi tegevuskava õppeaasta ulatuses välja toodud aasta tegevuskavas ning tegevus lapsega individuaalses arenduskavas; rühmaõpetajad toetavad logopeedi tegevust järgides tema poolt antud juhiseid.
Koostöö lapsevanema(te)ga
tagasiside andmine lapse arengu ja toimetuleku kohta vajadusel anda soovitusi erialaspetsialisti konsultatsioonile minekuks vajadusel olla vanematele toeks erialaspetsialisti leidmisel ja vanema soovil osaleda konsultatsioonil.  tutvustada vanemat erialase kirjandusega, koolitusvõimalustega, mis aitavad vanemal lapsega paremini toime tulla. lapse individuaalse arenguplaani koostamine.
Koostöö kolleegidega informatsiooni jagamine lapse erivajaduse kohta (õpetaja-abid, kokk, jt.). sõltuvalt erivajadusele õigete töövõtete ja ruumide kindlustamine. töötajate väljaõpe (vajadusel). vajadusel koostada kolleegidega (ja spetsialistidega) individuaalne õppekava.
Koostöö erialaspetsialistidega (psühholoog, psühhiaater, eriarst jm)
lapse erivajaduste määramine. informatsiooni vahetamine lapse arengu kohta. abi palumine lapsevanema nõustamisel. vajadusel lapse individuaalse arenguplaani koostamine. jälgib õppeprotsessi käigus lapse arengut ja õppekava omandamist ning fikseerib kirjalikult. viib läbi individuaalseid tegevusi vastavalt lapse arengu tasemele.
5. Laste turvalisuse tagamine
turvalise arengukeskkonna loomine (ruum, mööbel). teiste laste heatahtlik suhtumine. erivajadusega lapse enda turvalisuse tagamine, et ta ei ohustaks end ettearvamatu käitumise tulemusena või ei võtaks endalt võimaluse teha õppetööd. teiste laste turvalisuse tagamine, et erivajadusega laps ei ohustaks teisi lapsi füüsilise või vaimse vägivalla kaudu või ei segaks teiste laste õppetööd. 

ERIVAJADUSEGA LAPSE ÕPETAMINE
Erivajadusega lapse edukaks õpetamiseks on oluline: võimalikult varane / õigeaegne probleemi väljaselgitamine; hälbinud arengust positiivsete külgede eristamine ja nende maksimaalne arendamine ning läbi nende ka teiste valdkondade mõjutamine; jõu- ja võimetekohaste arenduskavade koostamine; eakohase arenguga lastega suhtlemise võimaldamine ja suhtlema julgustamine; lapse ettevalmistamine jõu- ja võimetakohaseks õppimiseks koolis so. võimetekohase koolivalmiduse saavutamine.

Tasemeõpe
Tasemeõpe tagab õpiraskuste, vaimupuude ja kõrge üldandekusega laste maksimaalselt võimaliku arengu. Tasemeõppe eelduseks on mistahes teadmiste või oskuste omandamise eelnev alusteadmiste kontroll ning lähtumine saavutatud tasemest, sõltumata sellest, kas see tase on veidi või oluliselt alla või üle mingi vanuse õppekavanormatiividest (1). Tasemeõpe lähtub lapse: individuaalsest arengutempost; võimetest.

Levinumad erivajadused tavalasteaias, nende iseloomulikud tunnused: kergete kehapuuetega (ortopeediliste probleemidega) lapsed õpiraskustega lapsed hüperaktiivsed lapsed tähelepanuhäiretega lapsed emotsionaal- või käitumisraskustega lapsed andekad lapsed Kergete kehapuuetega lapsed Kergetele keha- ehk liikumispuuetele on iseloomulikud kergemad närvikahjustused ning selgroo, vaagna ja alajäsemete deformatsioonid (lampjalgsus, selgroo kõverdused jms). 
Kerge kehapuudega lapsi iseloomustavad ka järgmised näitajad: nad liiguvad iseseisvalt, ilmneb vaid mõningast kohmakust, aeglust, vahel ka abitust; enesehooldusega saavad hakkama, kuid kannatab liigutuste automatiseerumine, jõud, täpsus, koordinatsioon. Neil on nõrgalt arenenud peenmotoorika. kõne hilistus, kergemad häälduspuuded. Eelpool nimetatud põhjustel tekivad kerge kehapuudega lastel sagedamini ka õpiraskused.

Õpiraskustega lapsed
Õpiraskustega laste kõige iseloomulikumad iseärasused:
puudulik või nõrk koolivalmidus;
alakõne nähud, mistõttu on raskusi nii suulises kui kirjalikus eneseväljenduses;
sageli ilmnev vähene õpi- ja sotsiaalne kogemus, nõrk õpimotivatsioon;
egotsentriline, ebaküps käitumine ja/või koolihirm; puudulik info kogumise (eristava ja üldistava taju), omandamise, säilitamise ja reprodutseerimise oskus – tõsised mälu probleemid;
tähelepanu hajuvus, halb kontsentreerimisoskus;
madalad kognitiivsed võimed, mõttetegevuse passiivsus. (1)
Hüperaktiivsed lapsed
laps koogutab kehaga, kõigutab end, liigutab pidevalt käsi või jalgu;
laps tõuseb püsti olukorras, kus peab istuma;
laps jookseb sihitult ringi või üritab millegi otsa ronida olukorras, kus see pole sobiv;
laps ei suuda mängida või teha tööd vaikselt;
lapsest jääb mulje, et ta on aina kusagile minemas, nagu oleks ta üles keeratud;
laps räägib palju ja sageli teistele vahele;
laps vastab enne, kui on kuulanud küsimuse lõpuni;
lapsel on ilmseid raskusi oodata oma mis tahes järjekorda;
laps segab teisi oma sekkumise ja vahelerääkimisega.
Hüperaktiivsusega võib olla tegemist, kui neist üheksast kriteeriumist on poole aasta jooksul korduvalt olnud põhjust märkida vähemalt kuut.
Soovitav on pidada nõu lastepsühhiaatri või psühhoterapeudiga. (3) 

Tähelepanuhäiretega lapsed
laps ei pööra tähelepanu või ei märka detaile ja üksikasju ning teeb palju hooletusvigu; laps ei suuda kinnitada piisavalt tähelepanu oma tegevusele või mängule;
laps ei kuule, mida talle öeldakse;
laps ei järgi ülesande või tegevuse jaoks antud suulisi või kirjalikke juhiseid ega suuda seetõttu tööd lõpetada, kuid ei pöördu ka juhiste juurde tagasi;
laps ei saavuta oma tegevuses tulemusi, sest ei suuda oma tegevust ajaliselt või järjestikuliselt organiseerida;
laps väldib tegevusi, kus tuleb ennast mobiliseerida või keskenduda pikemaks ajaks; lapsel on pidevalt midagi vajalikku kadunud (mänguasjad, riided vms);
laps ärritub või laseb end segada välisärritajatest (hääled tänavalt, möödakäija, ootamatu heli);
laps on igapäevatoimingutes märgatavalt hajameelne (näib end unustanud või mõtetega mujal olevat).
Tähelepanuhäirega võib olla tegemist, kui neist üheksast kriteeriumist on poole aasta jooksul korduvalt olnud põhjust märkida vähemalt kuut.
Soovitav on pidada nõu lastepsühhiaatri või psühhoterapeudiga. (3)

Emotsionaal- või käitumisraskused (EKK)
Väljapoole suunatud EKK-d iseloomustab:
püsimatus;
vahelesegamine;
teiste tülitamine;
rusika või jalaga virutamine ja kaklemine;
õpetaja eiramine ja juhenditele mittereageerimine;
allumatus ja vihapursked;
tõrjutus kaaslaste poolt;
ülesannete täitmise poolelijätmine.

Sissepoole suunatud EKKd iseloomustab:
napp suhtlemine kaaslastega;
suhtlusoskuste puudulikkus;
eemaldumine oma mõttemaailma;
põhjuseta kartlikkus;
sagedased kaebused tervise üle;
kalduvus depressiooni. (1)

Andekad lapsed Iseloomulikud tunnused :
üle keskmise üldvõimed, eesmärgikindlus, loovus;
väga hea õpiedukus. (1)

V Kokkuvõtte tegemine
Õpetaja vormistab vajadusel lapsele individuaalse arenduskava kokkuvõtte ja annab sellest ülevaate lapsevanemale.