1. Õppe- ja kasvatustegevuse sisu
Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ning lapse arengu eeldatavad tulemused
õppekava läbimisel lasteaia õppekavas esitatakse vanuserühmiti seitsmes valdkonnas: 1) mina ja
keskkond; 2) keel ja kõne; 3) eesti keel kui teine keel; 4) matemaatika; 5) kunst; 6) muusika; 7)
liikumine.

2. Lasteaia õppeaasta
2.1 Lasteasutus korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1.septembril
ning kestab 31.augustini.
2.2 Ajavahemikul 15. maist kuni 15. septembrini on põhirõhk laste kohanemisel lasteaiaga,
viiakse läbi liikumis- ja muusikategevusi, individuaalset tööd lastega, mänge laste vabal valikul
ning korratakse ja kinnistatakse õpitut (võimalusel õues). 01. septembrist kuni 01.oktoobrini
keskenduvad õpetajad lapse arengu hetkeseisu väljaselgitamisele ja täidavad
LAPSE ARENGU ÜLDOSKUSTE JÄLGIMISE tabeli.
2.3 Koolivaheaegadel viiakse läbi liikumis- ja muusikategevusi, individuaalset tööd lastega,
mänge laste vabal valikul ning korratakse ja kinnistatakse õpitut (võimalusel õues).

3. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine
3.1 Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel lähtub pedagoog lapse huvidest, arengutasemest,
vanusest ning eripärast.
3.2 Õppe-ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse järgmisi tegevusi: mina
ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, muusika ja liikumine.
3.3 Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi – kuu
eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused. Valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja –tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi, sellest teavitatakse
ka lapsevanemaid.
3.4 Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest – lähemalt
kaugemale, üksikult üldisemale.
3.5 Õppe-ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev
temaatika. Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha, inimeste, looduse ja
asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas.
3.6 Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi -
eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused. Valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja –tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi, sellest teavitatakse ka lapsevanemaid.
3.7 Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja
ühistegevusi võimaldavas keskkonnas.
3.8 Õpetajad kaasavad lapsed planeerimisprotsessi – lapsi kaasatakse tegevuste kavandamisse,
suunatakse tegema valikuid, ise lahendusi leidma ning tehtut analüüsima.
3.9 Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse
eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist, valitakse tegevusteks vajalikud
vahendid ning kaasatakse vajadusel kolleege ja väliseksperte.
3.10 Üldoskuste kujunemist toetatakse kõigi õppe-ja kasvatustegevuste kaudu lõimides erinevate valdkondade sisusid.

4. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse projektiplaan
4.1 Õpetajad avavad/täidavad E-lasteaia keskkonnas rühmade uued projektiplaanid hiljemalt
kahe tööpäeva jooksul pärast vana projektiplaani lõppemist ja teevad selle lapsevanematele
nähtavaks.
4.2 Uue projektiplaani avamisel kannavad õpetajad dokumenti: teema; millest projekt sai alguse;
valdkondade eakohased eesmärgid; üldoskused; rahvakalendri tähtpäevad; traditsioonilised
üritused; kavandatavad muudatused rühmas; esialgsed tegevused ning Keele ja kõne lahtrisse - Projekti raamatud.
4.3 Muusika- ja liikumisõpetaja lisavad rühmade projektikavadesse liikumise- ja
muusikategevuste eesmärgid ja tegevused nende täitmiseks E-lasteaia keskkonnas hiljemalt
kahe tööpäeva jooksul pärast uue pojektiplaani avamist.
4.4 Muusika- ja liikumisõpetaja lõimivad muusika- ja liikumistegevused rühma projektikava
teemadega.
4.5 Õpetajatel on lõppenud projektiplaani lõplikuks täitmiseks ja ülevaatamiseks aega 3
tööpäeva. Seejärel kinnitab õppealajuhataja projektiplaani.
4.6 Projektiplaani sisu täiendavad õpetajad jooksvalt.
4.7 Koolivaheaegadel jätkavad õpetajad planeeritud tegevusi (va suuremad üritused ja
õppekäigud majast väljapoole, juhul kui lapsi on vähe rühmas).
4.8 Õpetajad teevad vahekokkuvõtte projekti teema edasisest käsitlemisest projektiplaani
kolmanda nädala alguses - see on nö murdepunkt, siis on võimalik näha kas teema on ennast
ammendanud või on esile kerkinud midagi uut ja põnevamat, mis lapsi köidab!
4.9 Juhul kui projektiplaani teemaga jätkatakse järgmisel kuul lisavad õpetajad E-lasteaia
keskkonnas vastava info teema jätkumise kohta projekti perioodi lahtrisse, samuti nii uued kui
ka eelmisel kuul täitmata jäänud tegevused ja kindlasti uued eesmärgid.

5. Rühma päevakava
5.1 Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale
päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogide
kavandatud lõimitud õppe- ja kasvatustegevused.
5.2 Õpetajad korrigeerivad rühmade tegevus- ja päevakavad vastavalt rühma laste vanusele
hiljemalt 31. augustiks lähtudes Koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast.
5.3 Õppealajuhataja poolt kooskõlastatud rühmade tegevus- ja päevakavad kinnitab käskkirjaga lasteasutuse direktor.

6. Lasteaia õppeaasta tegevuskava ja analüüs
6.1 Enne õppeaasta algust kinnitab direktor Lasteaia õppeaasta tegevuskava, mis lähtub lasteaia arengukavast, õppekavast ja eelmise õppeaasta sisehindamise tulemustest.
6.2 Lasteaia õppeaasta tegevuskava ja analüüs täitmise kindlustab lasteasutuse direktor.

7. Rühma õppeaasta tegevuskava ja analüüs
7.1 Doc Rühma õppeaasta tegevuskava ja analüüs koostatakse rühmaõpetajate poolt (kõiki
rühma tegevusvaldkondi kajastava ühtse vormi alusel) koostöös muusika-ja liikumisõpetaja,
laste ja lapsevanematega iga õa 01. septembriks.
7.2 Doc-i Rühma õppeaasta tegevuskava ja analüüs tutvustavad õpetajad vanematele sügisestel
lastevanemate koosolekutel ja küsivad vanematelt ettepanekuid tegevuskava täiendamiseks.
7.3 Lapsed ja lapsevanemad kaasatakse rühma/lasteaia tegevuste kavandamisse aastaringselt.
7.4 Õpetajad annavad lastevanematele koosolekutel (kevadel või/ja sügisel) tagasisidet ka
eelmise õppeaasta tegevuskava täitmise kohta.
7.5 Doc Rühma õppeaasta tegevuskava ja analüüs koostamisel lähtuvad õpetajad eelmise
õppeaasta Rühma õppeaasta tegevuskava tööanalüüsi järeldustest, Rühma lastevanemate
rahulolu küsitluse järeldustest, Rühma laste rahulolu küsitluste järeldustest, Rühma
õpikeskkonna täiendamise järeldustest, Rühma lapsevanematega arenguvestluste läbiviimise
kokkuvõttest , lasteasutuse sisehindamise parendustegevustest, lasteaia arengukavast ja
õppekavast ning uue õppeaasta üldeesmärkidest.

8.Rühma e-päevik
8.1 Õpetajad täidavad e-rühmapäevikuid elektroonilises keskkonnas. E-päevikute pidamise ja
nende nõuetekohase täitmise eest vastutab õppealajuhataja.
8.2 Rühma õpetajad ning muusika- ja liikumisõpetaja teevad läbiviidud õppe- ja
kasvatustegevuste kohta samal päeval e-päevikusse sissekande ning kinnitavad selle allkirjaga.
8.3 Rühma õpetaja kannab e-päevikusse: üldised andmed lapse ja tema vanemate (eestkostja)
kohta; õppeaasta õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted nende täitmiseks ja
andmed läbiviidud õppe-ja kasvatustegevuste kohta.
8.4 E-päeviku nõuetekohase täitmise eest vastutavad rühmade õpetajad, muusika-ja
liikumisõpetaja.
8.5 Suveperioodiks suletud rühmade õpetajad teevad rühma viimasel tööpäeval e-päevikusse
sissekande rühma sulgemise kohta.
8.6 Suveperioodil, kui rühmad on ühendatud täidavad õpetajad töötava rühma e-päevikut.
8.7 Suveperioodil töötava rühma õpetaja lisab lasteaeda tulnud teiste rühmade lapsed kohal
olnuks laste oma rühma e-päevikus. Samaaegselt täidetakse tabelit vigade vältimiseks ka
paberkandjal.

9. Õppe- ja kasvatustöö analüüs
9.1 Rühma õpetajad koostavad/esitavad soovi korral poolaasta vahekokkuvõtte õppe- ja
kasvatustööst jaanuari/veebruari ped. nõupidamisel.
9.2 Rühma õpetajad esitavad mai/juuni ped. nõupidamisel kindlaksmääratud vormi alusel
kokkuvõtte Rühma õppeaasta õppe- ja kasvatustööst ja tõstavad rühma aasta tööanalüüsi Luha
ühisserveri kausta 20../20… õa Rühmade tööanalüüsid.

10. Lapse arengu analüüsimine
10.1 Lapse arengu hindamise meetodid: vaatlus, laste joonistused, fotomaterjal, küsitlus ja Lapse arengu jälgimise mäng.
10.2 Lapse arengu hindamise põhimõtted: laste individuaalsete erisuste märkamine, laste
kasvukeskkonnaga arvestamine, lapse jälgimine mängudes, tegevustes, igapäevases suhtlemises, lapse positiivsete hoiakute ja huvi, saavutatu ja toimetuleku, väärtustamine.
10.3 Lapse arengu jälgimine, analüüsimine ja hindamine on oluline: lapse eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks, positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks ning õppe-ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.
10.4 Hinnangu aluseks lapse arengu kohta on õpetajate poolt koostatud/täidetud LAPSE
ARENGU ÜLDOSKUSTE JÄLGIMISE tabel (Lisa 7) ja (õpetajate poolt täiendatud J.Rebane, K. Kirbits, R. Varik 2011 „Arengu jälgimise mäng“) LAPSE ARENGU JÄLGIMISE MÄNGU tabel (Lisa 8) .
10.5 Rühmade õpetajad täidavad LAPSE ARENGU ÜLDOSKUSTE JÄLGIMISE tabelid
hiljemalt 01.oktoobriks. ja 31. maiks.
10.6 Hiljemalt 31. maiks täidavad õpetajad LAPSE ARENGU JÄLGIMISE MÄNGU tabeli.
Sõimerühma õpetajad lisavad lapse arengukirjelduse LAPSE ARENGU ÜLDOSKUSTE
JÄLGIMISE tabelisse.
10.7 Õpetajad panevad hiljemalt 31.maiks LAPSE ARENGU ÜLDOSKUSTE
JÄLGIMISE tabeli ja LAPSE ARENGU JÄLGIMISE MÄNGU tabeli lapse kasvumappi.
10.8 Lasteaeda tulles seavad õpetajaid igale lapsele sisse kasvumapi, milline on
arengu hindamise aluseks kuni lapse kooliminekuni.
10.9 Lasteasutuse õppekava läbinule koostavad õpetajad koolivalmiduskaardi, milles on
kirjeldatud lapse arengu tulemused. Koolieelikute rühma õpetajad koostavad
koolivalmiduskaardi kindlaksmääratud vormi alusel hiljemalt 31. maiks.
10.10 Koolivalmiduskaardi allkirjastavad selle koostamisel osalenud isikud, sh õpetaja,
tugispetsialist, vanem (eestkostja) ja lasteasutuse direktor või selleks volitatud isik.
10.11 Lasteasutuse õpetaja annab lapse arengust põhjaliku ülevaate üks kord õppeaastas -
arenguvestlusel lapsevanemaga. Arenguvestlus annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise
tulemustest ning selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes
10.12 3-6 a laste arenguvestlused viiakse läbi 01. jaanuarist kuni 30. veebruarini, koolieelikute arenguvestlused viiakse läbi 01.oktoobrist kuni 30. novembrini.
10.12 Õpetajad planeerivad RÜHMA ÕPPEAASTA TEGEVUSKAVAS
arenguvestluste läbiviimise ajavahemiku ja teavitavad sellest ka lapsevanemaid.
10.13 Arenguvestluse läbiviimisel lähtutakse Tallinna Luha Lasteaia LAPSEVANEMATEGA ARENGUVESTLUSE LÄBIVIIMISE  KORRAST. Arenguvestlusel allkirjastatakse õpetaja ja lapsevanema vaheline ARENGUVESTLUSE KOKKUVÕTE.
10.14 Rühma õpetajad esitavad hiljemalt 2 nädalat pärast arenguvestluste toimumist
direktorile õpetajate poolt allkirjastatud dokumendi RÜHMA KOKKUVÕTE
ARENGUVESTLUSTE LÄBIVIIMISEST 20../20… õa ja tõstavad selle ka Luha ühisserveri
kausta RÜHMADE KOKKUVÕTTED ARENGUVEST LUSTE LÄBIVIIMISEST 20../20…õa.
10.15 Õppealajuhataja teeb LASTEAIA 20../20… õa RÜHMADE ARENGUVESTLUSTE
LÄBIVIIMISE KOKKUVÕTTE, tõstab selle Luha ühisserveri õa kokkuvõtete kausta
ja annab sellest ülevaate hiljemalt õa viimasel pedagoogilisel nõupidamisel.
10.16 Meeskond kasutab kokkuvõtte järeldusi järgmise õppeaasta tegevuskavade koostamisel.
10.17 Rühmaõpetajad tutvustavad lapsevanematele lapse arengu hindamise põhimõtteid ja
korraldust sügisestel lapsevanemate koosolekutel.
10.18 Liikumis-ja muusikaõpetaja annavad õpetajatele lapse arengu kohta regulaarselt suulist
tagasisidet. Kokkuvõtva ülevaate lapse kehalisest ja muusikalisest arengust edastavad muusika-ja liikumisõpetaja rühma õpetajatele enne lapsevanemaga arenguvestluse läbiviimist.

11. Erivajadusega laps
11.1 Erivajadustega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas.
11.2 Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö.
11.3 Õpetaja selgitab välja oma rühmas erivajadustega laste olemasolu laste arengut ja käitumist jälgides. 26
11.4 Logopeed selgitab õppeaasta alguses välja alates neljandast eluaastast kõneravi vajavad lapsed ning koostab teatise lapse kõneuuringu tulemustest.
11.5 Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös spetsialistide ja lapsevanemaga ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.
11.6 Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.
11.7 Lapsi, kellel on nõustamiskomisjoni otsusega koolikohustuse täitmine edasi lükatud, toetatakse igapäevaste tegevuste kaudu ning tehakse lapsega täiendavalt individuaalset tööd.
11.8 Kui lapse areng ei ole eakohane, siis tegeleb temaga rühma õpetaja individuaalselt. Kui laps on andekas mõnes valdkonnas, siis tegeleb temaga täiendavalt rühma õpetaja.
11.9 Erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret toetatakse lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.
11.10 Eesti keelt emakeelena mittekõnelevad lapsed omandavad eesti keele igapäevaste tegevuste kaudu.

12. Eesti keele kui teise keele õpe
12.1 Juhul, kui lapse emakeel ei ole lasteasutuse õppe-ja kasvatustegevustes kasutatav keel, siis luuakse talle tingimused selle keele omandamiseks, aidates tal saavutada riiklikus õppekavas seatud eesmärgid.
12.2 Lasteasutuses või selle rühmas, kus õppe- ja kasvatustegevus toimub eesti keeles, omandavad kodukeelega lapsed eesti keele kas lõimitud tegevuste kaudu, millele võib lisanduda eesti keele tugiõpe;
12.3 Kui lapsel esineb logopeedilisi või muid tervislikust seisundist ja/või arengulistest eripäradest tulenevaid vastunäidustusi teise keele õppimiskes, võib lasteasutus loobuda talle eesti keele õpetamisest.
12.4 Eesti keele õppe eeldatavate tulemuste kavandamisel arvestatakse nii laste arengutaset, vanust kui ka eesti keele õppe mahtu ning metoodikat.
12.5 Erivajadustega lapsele koostatakse eesti keele kui teise keele õpetamiseks vajadusel individuaalne arenduskava. 

13. Koostöö lastevanematega
13.1 Lasteasutuse pedagoogid teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.
13.2 Pedagoog teavitab regulaarselt lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest. Pedagoog loob lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsimustes.
13.3 Lapsevanemal võimaldatakse osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning anda tagasisidet lasteasutuse tegevusele.
13.4 Koostöös lastevanematega lähtuvad pedagoogid LUHA LASTEAIA LAPSEVANEMATE NÕUSTAMISSÜSTEEMIST, LAPSEVANEMAGA ARENGUVESTLUSE LÄBIVIIMISE KORRAST ja LASTEAIA KODUKORRAST.