Kõnniteede hoolduskohustus on jagunenud linna lepingupartnerite ja kinnistuomanike vahel.  
Lumekoristuse kaardil on näha kõik kõnni- ja rattateed, mida linn (Kadrioru park) lumest puhastab.  
Tallinna linn teeb tänavu lumetõrjet senisest suuremas mahus kesklinna ja Põhja-Tallinna kõnniteedel, mujal linnaosades tavapärases mahus.  Eelkõige koristab linn selliseid kõnniteid, mida kasutatakse rohkem ja mille koristus on hädavajalik, kuna sõiduteel pole turvaline kõndida.  
Tallinna linn teeb koos lumekoristusega ka libedusetõrjet. 

Vähese liiklusega vaiksete tänavate ääres olevaid kõnniteid linn ei korista.  
Osadel kõnniteedel koristatakse lund vaid ühelt poolt, kuna teisel pool teed asuv kõnnitee on liiga kitsas ning seal ei ole võimalik lund sahaga lükata.  

Piiratud eelarve juures leidsime, et otstarbekam ehk säästlikum ja mõistlikum on keskenduda enim kasutatavate linnaosade kõnniteedele. Kesklinna ja Põhja-Tallinna sõiduteedel on sagedasem liiklus, mistõttu sealsed kõnniteed on suurima kasutajakoormusega. 
Linn koristab ka teistes linnaosades magistraalteede äärde jäävaid kõnniteid. Kui 2025. aasta eelarve võimaldab, plaanime järgmisel aastal koristada lumest ka teiste linnaosade väiksemate tänavate kõnniteed.  

Kui 2025. aasta eelarve võimaldab, plaanime järgmisel aastal koristada lumest ka teiste linnaosade väiksemate tänavate kõnniteed. Seda otsustab Tallinna Linnavalitsus. 

Piiratud ressursside olemasolu juures leidsime, et otstarbekam ehk säästlikum ja mõistlikum on keskenduda teistele piirkondadele. Vanalinn on jalakäijatele mõeldud õueala, kus autoga saab liigelda jalakäija kiirusel. Kuna kohalikud elanikud, koolilapsed ja turistid võivad liikuda jalgsi või rattaga kogu tänava peal, ei ole linn käesoleval talvel Vanalinnas kõnniteedelt lumekoristust suurendanud.

Kitsastelt rattaradadelt, mida ei pääse mehhanismidega puhastama, on üldjuhul tähispostid eemaldatud.   Postide eemaldamine tagab võimaluse rattarajalt sahata lund, teostada libedustõrjet ja lund välja vedada vastavalt seisundinõuete määruses kirjeldatud kvaliteedile ja tähtaegadele. 
Rattaradadelt tuleb lumi eemaldada 24h jooksul alates lumesaju algusest. 

Lume väljavedu on aja- kui rahakulukas protsess, mistõttu ladustatakse eanamasti lund parkimiskohtadel. Siiski on olemas ka lumeladustamise platsid, kuhu vajadusel lumi viia. Loodame kõigi linlaste mõistmisele, et lund on vaja kuskil hoiustada ning kõige raha- ja keskkonnasäästlikum on seda teha sealsamas läheduses, kus lumi koristati. 

Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusest nr 92 Tee seisundinõuded lisa 10 kohaselt on kõnniteedele talveperioodiks kehtestatud seisund: pressitud lumi või jäätunud tee, teepind on piisavate haardeliste omadustega ja võimaldab ohutult liigelda. Vaba liikumisruum peab olema tagatud tee laiuses, juhul, kui teele paigutatakse lumi, siis vähemalt 1,20 m. Lume- või jääkihis ei tohi olla ohtlikke ja liiklust häirivaid ebatasasusi.
Kõnniteedel lubatud koheva lume paksus on 6 cm, sulalume ja lörtsi paksus 3 cm. 

Tallinna linn teeb koos lumekoristusega ka libedusetõrjet. Kõige rohkem kasutame ohutu liikumise tagamiseks libedusetõrje vahendina graniitsõelmeid käidavates kohtades, nt ühistranspordi peatuste, haiglate, lasteaedade, koolide jmt juures.
Libedatõrjel segatakse ka väikeses koguses soola graniitsõelmete hulka, et vältida nende paakumist. 
Kõva ja libeda jää asemel puutub looma käpp sel juhul kokku külma killustiku ja sulaveega, mis on soojale käpal ebameeldiv ja võib olla ka osadele tõugudele valulik. Seetõttu soovitame koeraga jalutades vältida ühistranspordipeatuste ootealasid jm sarnaseid kohti, kus inimeste ohutuse tagamiseks tehakse enim libedusetõrjet.  Lumepudruseid kõnniteid põhjustab öisele lumesajule järgnenud temperatuuri tõus, mille tagajärjel tekib kinni tallatud lumes läbivajumisi. 

Kuna tegemist on erinevate teerajatistega, siis toimub ka nende talihooldustööde tegemine erinevalt.  Peamagistraalidel, mida hooldab ameti lepingupartner, toimub libedusetõrje peamiselt kloriididega. Juba enne prognoositavaid lumesadusid alustab lepingupartner sõiduteede ennetava puistamisega vältimaks lume kinnisõitmist ja seetõttu libeduse tekkimist. Kloriidide mõju on sõiduteedel sõitva transpordi tõttu efektiivne ning seetõttu on sõiduteed lume- ja jäävabad.  Tallinna linna heakorraeeskiri lubab kõnniteedel libedusetõrje vahendina kasutadagraniitsõelmeid. Seega kuna kõnniteede hooldusel ei kasutata kloriide, vaid tehakse libedusetõrjet sõlmetega, siis päris lumevabaks kõnniteid ei saagi.  Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusest nr 92 Tee seisundinõuded lisa 10 kohaselt on kõnniteedele talveperioodiks kehtestatud seisund: pressitud lumi või jäätunud tee, teepind on piisavate haardeliste omadustega ja võimaldab ohutult liigelda. Vaba liikumisruum peab olema tagatud tee laiuses, juhul, kui teele paigutatakse lumi, siis vähemalt 1,20 m. Lume- või jääkihis ei tohi olla ohtlikke ja liiklust häirivaid ebatasasusi. Kõnniteedel lubatud koheva lume paksus on 6cm, sulalume ja lörtsi paksus 3cm. 

Selline kohustus tuleneb Ehitusseadustiku §-st 97, mis ütleb, et linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. 

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti lepingupartnerite hoolduses on ligikaudu 6,5 miljonit ruutmeetrit teid ja teerajatisi (sh sõiduteed, parklad, jalg- ja jalgrattateed, sillad, viaduktid, tõusud jms), u 1000 ühistranspordipeatust ja üle 3 miljoni ruutmeetri teemaa haljasalasid. 
Kõrvaltänavate ja kvartalisiseste teede ja teerajatiste hooldust korraldavad linnaosavalitsused, kellel on samuti sõlmitud hooldustööde teostamiseks lepingud. Linnaosade lepingupartnerite hoolduses on u 4,2 miljonit ruutmeetrit teid ja teerajatisi ning u 2,3 miljonit ruutmeetrit haljasalasid. 
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti partneritel ja linnaosavalitsuste lepingupartneritel on kokku ligi 200 talihooldustehnika ühikut, mida kasutatakse teede hooldusel seisundinõuete tagamiseks.