Maamaks

Maa korralised hindamised

Hindamistulemused avalikustatakse 31.10.2022. Peale seda on võimalik kõigil hindamistulemustega tutvuda ja anda tagasisidet Maa-ametile näiteks selle kohta, kui kasutatud algandmetes on mõni viga. Võimalikud vead andmetes parandatakse ja arvutatakse uus väärtus. 2022. aasta hindamistulemused võetakse kasutusele alates 1. jaanuarist 2024. Täpsem info on leitav Maa-ameti kodulehel.

Vaata Maa-ameti tehtud selgitavat videot maa korraliste hindamiste kohta: 

Hetkel kehtivad 2001. a maa korralise hindamise tulemused:

• Maa korralise hindamise tulemuste kehtestamine (2001. aasta korralise hindamise tulemused Eestis)
• Maa maksustamishinna arvutamise kord (hetkel kehtiv maa maksustamishinna arvutamise kord)
• Hinnatsoonide skeem (*.pdf) (2001. aasta korralise hindamise kinnitatud hinnatsoonide skeem)
• Maa väärtuste loetelu Tallinnas (2001. aasta Tallinna maa väärtuste tabel sihtotstarvete kaupa)

---

Maamaksuvabastused

Koduomaniku maamaksust vabastamise tingimused

• Maamaksust vabastatakse maa omanik ja maa kasutaja sh korteriomanik ja hoonestusõiguse ning kasutusvalduse omanik.
• Isiku elukoht peab asuma sellel maal asuvas hoones vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga.
• Maksuvabastus määratakse elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas tiheasustusega aladel kuni 1500 m² ulatuses ja hajaasustusega aladel kuni 2 ha ulatuses.

Hooneühistu maamaksuvabastus

• Maamaksu tasumisest on vabastatud hooneühistu elamumaa füüsilisest isikust hooneühistu liikmete osamaksude proportsiooni osas.
• Hooneühistu liikme elukoht peab olema sellel maal asuvas hoones vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.
• Iga nimetatud tunnustele vastav hooneühistu liige on maamaksust vabastatud 0,15 ha ulatuses linnas ning 2,0 ha ulatuses mujal.

Maksuvabastus kaasomandi korral

• Kaasomanikud on maamaksust vabastatud 1500 m² ulatuses tiheasustusega aladel ja 2 ha ulatuses hajaasustusega aladel maatüki kohta kokku.
• Kui tiheasustusega alal asuv maatükk on suurem kui 1500 m², siis sõltub maksuvabastuse suurus maatükki omavate kaasomanike arvust.
• Näiteks kui 3000 m² suurusel maatükil on kaks kaasomanikku, on maksust vabastatud 1500 m² suurune osa maast ja ülejäänud osa eest tuleb maksta.

 Korteriomandi omaniku maksuvabastus

• Korteriomandite omanikud on maamaksust vabastatud 1500 m² ulatuses tiheasustusega aladel ja 2 ha ulatuses hajaasustusega aladel isiku kohta.
• Seega on iga korteriomandi omanik maksust vabastatud 1500 m² ulatuses isiku kohta erinevalt kaasomandist.

Korduma kippuvad küsimused koduomanikele

Millised eeldused peavad olema täidetud, et saaksin kodualuse maa maksuvabastust?

Maamaksu tasumisest vabastatakse maa omanik, hoonestaja, kasutusvaldaja ja hooneühistu liige ühelt elamumaa sihtotstarbega maatükilt, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.

Kas kodualuse maa maksuvabastuse saamiseks tuleb esitada avaldus?

Avaldust ei pea esitama, maamaksust vabastatakse automaatselt.

Mis seisuga maksuvabastus määratakse?

Maamaksuvabastus määratakse 1. jaanuari seisuga. Selleks kontrollitakse isikute andmeid kinnistusraamatu ja rahvastikuregistri kannete alusel.

Kas ma saan maksuvabastuse, kui olen oma elukoha andmeid muutnud peale 1. jaanuari?

Isik võib esitada elukohateatega uue elukoha andmed tagasiulatuva kuupäevaga kuni 14 päeva elukohateate kohaliku omavalitsuse üksusesse saabumise kuupäevast arvates. See tähendab, et kui elukohateade saabub kohaliku omavalitsuse üksusesse hiljemalt 15. jaanuariks ning isik on määranud elukohateates kuupäevaks 1. jaanuar või varem, siis on õigus saada maksuvabastust. 16. jaanuarist alates esitatud elukohateated võetakse arvesse alles järgmisel aastal ning maksuvabastust käesoleva aasta eest ei määrata.

Kuidas ma saan kontrollida, kas minu esitatud andmed on korrektsed rahvastikuregistris?

Seda saab teha kodanikuportaalis eesti.ee veebiteenuse kaudu esitades päringu enda andmete kohta. Samuti saate seda teha elukohajärgses linnaosa valituses.

Kus saab muuta elukoha andmeid?

Rahvastikuregistri andmeid saab muuta elukohajärgses linnaosavalituses või riigiportaalis eesti.ee Rahvastikuregistri e-teenuse kaudu elukoha andmeid esitades kontrollige kindlasti, et esitamise toimingud on lõpuni tehtud (allkirjastatud).

Millises ulatuses on kodualuse maa maamaksust vabastatud maa ühis- ja kaasomanikud?

Kui maa on isikute ühis- või kaasomandis kehtib maksuvabastus linnas sõltumata ühis- või kaasomanike arvust kokku 1500 m² ulatuses. Maamaksu tasumisest on vabastatud üksnes maa ühis- või kaasomanikud, kelle elukoht on vastavalt rahvastikuregistri andmetele maal asuvas hoones. Maa ühis- või kaasomanikud on maamaksu tasumisest vabastatud proportsionaalselt oma omandiosa suurusele maatükist, kuna asjaõigusseaduse kohaselt jagunevad ühise asjaga seotud õigused ja kohustused ühis- ja kaasomanike vahel proportsionaalselt vastavalt nende omandiosa suurusele.

Kui 1500 m² suurune hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maatükk kuulub võrdsetes osades kahe isiku kaasomandisse ja vaid ühe kaasomaniku elukoht on maatükil asuvas hoones, siis millises ulatuses saab maksuvabastuse?

Kui 1500 m² suurune hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maatükk kuulub võrdsetes osades kahe isiku kaasomandisse ja vaid ühe kaasomaniku elukoht on maatükil asuvas hoones, siis on maamaksu tasumisest vabastatud vaid hoones oma elukoha registreerinud kaasomanik 750 m² ulatuses.

Kui 3000 m² suurune hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maatükk kuulub võrdsetes osades kahe isiku kaasomandisse ja mõlema kaasomaniku elukoht on maatükil asuvas hoones, siis millises ulatuses saab maksuvabastuse?

Kui linnas asuv 3000 m² suurune hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maatükk kuulub võrdsetes osades kahe isiku kaasomandisse ja mõlema kaasomaniku elukoht on maatükil asuvas hoones, siis on maamaksu tasumisest vabastatud kaasomanikud kokku 1500 m² ulatuses. Mõlemad kaasomanikud saavad isikuliselt maksuvabastuse 750 m² ulatuses ning ülejäänud 1500 m² eest tuleb maksta maamaksu.

Millises ulatuses saavad korteriomandi omanikud maksuvabastuse?

Korteriomandite omanikele sätestab seadus erandi. Seaduse tingimustele vastav iga korteriomandi omanik on vabastatud maamaksu tasumisest kuni 1500 m² ulatuses.

Millises ulatuses on maamaksust vabastatud korteriomandi omanikud, kes elavad hoones, kus asuvad lisaks eluruumidele ka äripinnad?

Maa omanikud, kellele kuuluva maa sihtotstarve on osaliselt elamumaa ja osaliselt ärimaa, omavad kaasomandina nii elamise otstarbeks ette nähtud maad kui ka ärilisel eesmärgil kasutatavat maad. Tulenevalt korteriomandi- ja korteriühistuseadusest ning asjaõigusseaduse kaasomandi valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivatest sätetest, peab isik maksma vastavalt temale kuuluva osa suurusele kaasomandil lasuvaid makse ning maamaksuseadusest tulenevalt maamaksu proportsionaalselt korteriomandi suurusega nii elamumaa kui ka ärimaa eest. Kui elamumaalt on korteriomanik maamaksu tasumisest vabastatud, siis temale kaasomanikuna kuuluva ärimaa osa eest tuleb korteriomanikul tasuda ka edaspidi maamaksu proportsionaalselt korteriomandi suurusega.

Kui isikule kuulub ühes kortermajas mitu korteriomandit, siis millisel neist saab rakendada kodualust maamaksusoodustust?

Kui isiku elukohaks on vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andemetele kortermajas asuv üks korteriomanditest, siis on isik vabastatud maamaksu tasumise kohustusest üksnes tema elukohaks oleva korteriomandi juurde kuuluva maa osas. Näiteks kui majas, kus isikul on korter, on veel garaažiboks ja panipaik (kõik kolm on eraldi korteriomandid), siis saab maksuvabastuse üksnes tema elukohaks oleva korteriomandi juurde kuuluva maa osas. Garaažiboksi ja panipaiga eest tuleb maksta maamaksu.

Kuidas rakendub maksuvabastus kui mitu korteriomandit on kokku ehitatud?

Kui korteriomandi omanik on mitu korteriomandit kokku ehitanud üheks korteriks, siis on oluline, et korteriomandite ühendamine kajastuks ka kinnistusraamatus. Kui kinnistusraamatu andmetel pole korteriomandid liidetud, siis saab isik maksuvabastuse üksnes ühe korteriomandi osas. Korteriomandite liitmiseks tuleb pöörduda Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusosakonna poole.

Kas liisinguga koduomanik saab maksuvabastuse?

Ei, kuna liisija ei ole maamaksu subjekt maamaksuseaduse mõistes. Liising tuleks ümber vormistada eluasemelaenuks ning liisija kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kanda.

Kas isikliku kasutusõiguse omanik saab maksuvabastuse?

Ei, kuna isikliku kasutusõiguse omanik ei ole maamaksu subjekt maamaksuseaduse mõistes. Maksuvabastuse saavad kasutusvalduse ja hoonestusõiguse omanikud.

Mis on maa maksustamishinna akt?

Maatüki maksustamishinna akt võimaldab tutvuda maksustamishinna ja maatüki alusandmetega. Maatüki maksustamishinna akt koostatakse Tallinna kinnisvara omanikule selleks, et teavitada isikut kui suur on tema omandi või omandiosa maksustamishind. Akt tehakse teatavaks kirja või e-kirjaga.

Kas maa maksustamishinna aktil toodud summa kuulub tasumisele?

Teile saadetud akt on oma olemuselt informatiivne ning näidatud maksustamishinda ei pea tasuma. Akti andmete alusel arvutab Maksu- ja Tolliamet isikule maamaksu.

Kuidas maksustatakse maakatastrisse kandmata reformimata maa ja kas sellele määratakse maksuvabastus?

Maakatastris registreerimata maa maamaks arvutatakse sihtotstarbeta maa maksustamishinna alusel. Sihtotstarbeta maaüksusel asuva hoone omanikku ei ole võimalik enne maa sihtotstarbe fikseerimist maamaksu tasumisest vabastada.

---

Maamaksu arvutamine ja oma andmete kontrollimine

Tallinna Linnavaraamet arvutab kehtivate maa korralise hindamise tulemuste alusel maatükkidele maksustamishinnad ja koostab maatüki maksustamishinna aktid, mis kinnitatakse ameti juhataja käskkirjaga ja tehakse teatavaks maamaksu kohuslastele.

Maamaksuandmed infosüsteemis 

Maatüki maksustamishinna aktidega tutvumiseks sisene Tallinna e-teenindusse. Sisselogituna leiad maa maksustamishinna aktid menüüst "Minu arved ja andmed" alt. 

Kuidas arvutatakse maamaksu? 

• Maatüki maksustamishinna arvutamiseks leitakse hinnatsoonide kaardilt hinnatsoon, kuhu maatükk kuulub ning maa väärtuste loetelust hinnatsoonile vastavate ja maatükil esinevate maakasutuse sihtotstarbe liikide väärtused, arvestades maatüki suurusest tulenevaid erisusi. 
• Maatüki maksustamishind leitakse maatükile vastava hinnatsooni väärtuse ja maatüki pindala korrutamise teel. Saadud tulemus ümardatakse kümne euro täpsuseni. 
• Maamaks arvutatakse maa maksustamishinna ja maamaksu määra korrutisena. 2023. aastal on Tallinna linnas kehtiv maamaksu määr 2,5% ja seega maamaksu summa on 2,5% maa maksustamishinnast aastas. 

Täpsem arvutusvalem on leitav siit.
 

Maamaksu määrad Tallinnas aastate lõikes

Aasta	Maamaksu määr*	Alusdokument
2022	2,5%	Tvk 16.06.2011 määrus nr 23
2021	2,5%	Tvk 16.06.2011 määrus nr 23
2020	2,5%	Tvk 16.06.2011 määrus nr 23
2019	2,5%	Tvk 16.06.2011 määrus nr 23
2018	2,5%	Tvk 16.06.2011 määrus nr 23
2017	2,5%	Tvk 16.06.2011 määrus nr 23
2016	2,5%	Tvk 16.06.2011 määrus nr 23
2015	2,5%	Tvk 16.06.2011 määrus nr 23
2014	2,5%	Tvk 16.06.2011 määrus nr 23
2013	2,5%	Tvk 16.06.2011 määrus nr 23
2012	2,5%	Tvk 16.06.2011 määrus nr 23
2011	1,5%	Tvk 13.12.2007 määrus nr 46
2010	1,5%	Tvk 13.12.2007 määrus nr 46
2009	1,5%	Tvk 13.12.2007 määrus nr 46
2008	1,5%	Tvk 13.12.2007 määrus nr 46
2007	0,6%	Tvk 23.03.2006 määrus nr 20
2006	0,6%	Tvk 10.01.2002 määrus nr 3
2005	0,6%	Tvk 10.01.2002 määrus nr 3
2004	0,6%	Tvk 10.01.2002 määrus nr 3
2003	0,6%	Tvk 10.01.2002 määrus nr 3
2002	0,6%	Tvk 10.01.2002 määrus nr 3
2001	1,2%	Tvk 21.12.2000 määrus nr 63
2000	1,2%	Tvk 02.12.1999 määrus nr 39
1999	0,8%	Tvk 27.12.1996 määrus nr 33
1998	0,8%	Tvk 27.12.1996 määrus nr 33
1997	0,8%	Tvk 27.12.1996 määrus nr 33
1996	1,2%	Tvk 28.12.1995 määrus nr 25
1995	1%	Tvk 15.12.1994 määrus nr 20
1994	1%	Tvk 20.08.1993 määrus nr 300
1993	1%	Tvk 20.08.1993 määrus nr 300
1992	30 kop. - 3 rubla / m2	Tlv 22.02.1991 määrus nr 51
1991	30 kop. - 3 rubla / m2	Tlv 22.02.1991 määrus nr 51

Maatüki maksustamishinna akte kinnitavad Tallinna Linnavaraameti juhataja käskkirjad

Käskkirja kuupäev ja nr	Aktide numbrivahemik	Aktide arv
26. jaanuar 2023 nr T-12-1/23/10 (*pdf)	1-4236	4236
24. jaanuar 2022 nr T-12-1/22/4 (*pdf)	1-8533	8533
25. jaanuar 2021 nr T-12-1/21/8 (*pdf)	1-6474	6474
14. veebruar 2020 nr 1-1/63 (*pdf)	3767 - 3772	6
28. jaanuar 2020 nr 1-1/38 (*pdf)	1 - 3766	3766
19. märts 2019 kk nr 1.-1/24 (*.pdf)	43544, 43545	2
31. jaanuar 2019 kk nr 1.-1/7 (*.pdf)	1 - 43543	43543
17. jaanuar 2018 kk nr 1.-1/4 (*.pdf)	1 - 2683	2683
17. jaanuar 2017 kk nr 1.-1/2 (*.pdf)	1- 1559	1559
20. jaanuar 2016 kk nr 1.-1/3 (*.pdf)	1 - 1757	1757
22. jaanuar 2015 kk nr 1.-1/5 (*.pdf)	1 - 1376	1376
15. aprill 2014 kk nr 1.-1/24 (*.pdf)	738	1
31. jaanuar 2014 kk nr 1.-1/3 (*.pdf)	1 - 737	737
1.veebruar 2013 kk nr 1-1/4 (*.pdf)	1 - 14522	14522
1.veebruar 2012 kk nr 1-1/3 (*.pdf)	1 - 49989	49989
12.aprill 2011 kk nr 1-1/11 (*.pdf)	99406 - 99736	330
15.märts 2011 kk nr 1-1/8 (*.pdf)	96434 - 99405	2970
15.veebruar 2011 kk nr 1-1/5 (*.pdf)	1 - 96433	96433
12.aprill 2010 kk nr 1-1/9 (*.pdf)	10183 - 11992	1808
29.jaanuar 2010 kk nr 1-1/3 (*.pdf)	1 - 10181	10181
23.oktoober 2009 kk nr 1-1/235 (*.pdf)	22377 - 25079	2703
15.september 2009 kk nr 1-1/180 (*.pdf)	18821 - 22376	3556
26. mai 2009 kk nr 1-1/66 (*.pdf)	12280 - 18820	6540

Maatüki maksustamishinna akte kinnitavad Tallinna Maa-ameti juhataja käskkirjad

18. veebruar 2009 kk nr 1-10/9 (*.pdf)	1 - 12280	12280
16. juuni 2008 kk nr 1-10/69 (*.pdf)	12280 - 17910	5631
11. veebruar 2008 kk nr 1-10/14 (*.pdf)	1 - 12279	12279
08. juuni 2007 kk nr 1-10/97 (*.pdf)	12668 - 18913	6246
14. veebruar 2007 kk nr 1-10/36 (*.pdf)	1 - 12667	12667

---

Maamaksu tasumine

Kuni 64-eurone maamaks tasutakse Maksu- ja Tolliameti poolt saadetud maksuteate alusel 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.

---

Õigusaktid

Maamaksuga ja maa maksustamishinnaga seotud õigusaktid

Tallinna õigusaktid

Maamaksumäära kehtestamine
Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku maamaksust vabastamise kord
Tallinna maamaksu registri põhimäärus
Tallinna Linnavaraameti põhimäärus

 

Riiklikud õigusaktid

Maamaksuseadus
Maa hindamise seadus
Maareformi seadus
Looduskaitseseadus
Riikliku pensionikindlustuse seadus
Okupatsioonireþiimide poolt represseeritud isiku seadus Maksukorralduse seadus
Maakatastriseadus
Maamaksu arvutamise ja tasumise ning maksusoodustuse taotlemise kord
Maa korralise hindamise läbiviimine 2001. aastal
Maa korralise hindamise metoodika
Õigusvastaselt võõrandatud maa maksustamishinnad
Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri
Veeseadus