✅  Tallinna linnas kehtivad 2025. aastal alates 1. jaanuarist 2024 kehtima hakanud uued maksumäärad.

 ✅  Elamumaale ja maatulundusmaale kehtib maksumäär 0,5%, ülejäänud sihtotstarvetega maale 1% maa maksustamishinnast aastas.

 ✅  Uute maamaksumäärade kehtestamise vajadus tulenes viimasest maa korralisest hindamisest (2022) ja maamaksuseaduse muudatustest.

 ✅  Maamaks ei tõuse rohkem kui 50% võrreldes eelmise aastaga. Kui 50% on väiksem kui 20 eurot, suurendatakse maamaksu summat 20 euro võrra kuni maksimaalse maamaksu summa saavutamiseni.

 ✅  Ka 2025. aastal on Tallinna koduomanikud kuni 1500 m² ulatuses maamaksust vabastatud.

 ✅  Lisaks rakendatakse koduomaniku soodustust liitsihtotstarbega maadel elavatele koduomanikele. 

 ✅  2024. aastal vabastas Tallinna linn kodualuse maa maksust 172 500 koduomanikku.

 ✅  Maksuteade väljastatakse Maksu- ja Tolliameti poolt hiljemalt 15. veebruariks. 

 

---

Maamaksu tõusu hüvitamine

Toetuse eesmärk on leevendada Tallinnas asuvate kinnistute omanikele kaasnevat maamaksu tõusu 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga ning toetada maksukohustuslasi maksukohustuse täitmisel, andes neile maamaksu tõusuga kohanemiseks pikema üleminekuperioodi.

✅  Maamaksu tõusu hüvitamise toetus 

 

---

Maamaksu arvutamine

Maamaksu arvutab Maksu- ja Tolliamet järgmise lihtsustatud valemi alusel:
 

 

Maa väärtus ehk maa maksustamishind saadakse Maa- ja Ruumiametist.

Maamaksumäärad Tallinna linnas on kehtestatud vastavalt  maa sihtotstarbele:
1) elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule 0,5 %  maa maksustamishinnast aastas;
 2) maatulundusmaale (v.a õuemaa kõlvik) 0,5 % maa maksustamishinnast aastas;
 3) ülejäänud sihtotstarvetega maale 1,0 % maa maksustamishinnast aastas.

Kaitsemehhanism ehk maamaksu tõusu piirmäär

Maamaksu järsu tõusu vältimiseks on kehtestatud nn kaitsemehhanism – 50-protsendiline (või 20-eurone) piirmäär. See tähendab, et maamaks ei suurene eelmise aastaga võrreldes rohkem kui 50% aastas, kuni jõuab maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast lähtuva maamaksusummani.
Kui 50% on vähem kui 20 eurot, siis kasvab maamaks igal aastal 20 euro võrra.
 

Maamaksu määrad Tallinnas aastate lõikes

Aasta	Maamaksu määr*	Alusdokument
2025	0,5% või 1%	Tvk 01.06.2023 määrus nr 8
2024	0,5% või 1%	Tvk 01.06.2023 määrus nr 8
2023	2,5%	Tvk 16.06.2011 määrus nr 23
2022	2,5%	Tvk 16.06.2011 määrus nr 23
2021	2,5%	Tvk 16.06.2011 määrus nr 23
2020	2,5%	Tvk 16.06.2011 määrus nr 23
2019	2,5%	Tvk 16.06.2011 määrus nr 23
2018	2,5%	Tvk 16.06.2011 määrus nr 23
2017	2,5%	Tvk 16.06.2011 määrus nr 23
2016	2,5%	Tvk 16.06.2011 määrus nr 23
2015	2,5%	Tvk 16.06.2011 määrus nr 23
2014	2,5%	Tvk 16.06.2011 määrus nr 23
2013	2,5%	Tvk 16.06.2011 määrus nr 23
2012	2,5%	Tvk 16.06.2011 määrus nr 23
2011	1,5%	Tvk 13.12.2007 määrus nr 46
2010	1,5%	Tvk 13.12.2007 määrus nr 46
2009	1,5%	Tvk 13.12.2007 määrus nr 46
2008	1,5%	Tvk 13.12.2007 määrus nr 46
2007	0,6%	Tvk 23.03.2006 määrus nr 20
2006	0,6%	Tvk 10.01.2002 määrus nr 3
2005	0,6%	Tvk 10.01.2002 määrus nr 3
2004	0,6%	Tvk 10.01.2002 määrus nr 3
2003	0,6%	Tvk 10.01.2002 määrus nr 3
2002	0,6%	Tvk 10.01.2002 määrus nr 3
2001	1,2%	Tvk 21.12.2000 määrus nr 63
2000	1,2%	Tvk 02.12.1999 määrus nr 39
1999	0,8%	Tvk 27.12.1996 määrus nr 33
1998	0,8%	Tvk 27.12.1996 määrus nr 33
1997	0,8%	Tvk 27.12.1996 määrus nr 33
1996	1,2%	Tvk 28.12.1995 määrus nr 25
1995	1%	Tvk 15.12.1994 määrus nr 20
1994	1%	Tvk 20.08.1993 määrus nr 300
1993	1%	Tvk 20.08.1993 määrus nr 300
1992	30 kop. - 3 rubla / m2	Tlv 22.02.1991 määrus nr 51
1991	30 kop. - 3 rubla / m2	Tlv 22.02.1991 määrus nr 51

---

Maamaksusoodustused

Koduomaniku maamaksusoodustuse saamise tingimused

• Maamaksusoodustust saab maa omanik ja maa kasutaja sh korteriomanik ja hoonestusõiguse ning kasutusvalduse omanik.
• Isiku elukoht peab asuma sellel maal asuvas hoones vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga.
• Maksusoodustus määratakse maa eest, mille sihtotstarve või üks sihtotstarvetest on elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas tiheasustusega aladel kuni 1500 m² ulatuses.
• Alates 2024. aastast laiendatakse liitsihtotstarbega maadel elavate koduomanike maksusoodustuse ulatust, st et maksusoodustust saab lisaks elamumaa sihtotstarbele ka nende maade ülejäänud sihtotstarvete osade eest.
• Näiteks, kui kortermaja esimesel korrusel asub äripind, siis koduomanik selles majas oleva ärimaa eest maamaksu ei maksa.

Hooneühistu maamaksusoodustus

• Maamaksu tasumisest on vabastatud hooneühistu maa, mille sihtotstarve või üks sihtotstarvetest on elamumaa füüsilisest isikust hooneühistu liikmete osamaksude proportsiooni osas.
• Hooneühistu liikme elukoht peab olema sellel maal asuvas hoones vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.
• Iga nimetatud tunnustele vastav hooneühistu liige saab maamaksusoodustust 0,15 ha ulatuses.

Maksusoodustus kaasomandi korral

• Kaasomanikud on maamaksu tasumisest vabastatud maa eest, mille sihtotstarve või üks sihtotstarvetest on elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas tiheasustusega aladel kuni 1500 m² ulatuses maatüki kohta kokku.
• Kui tiheasustusega alal asuv maatükk on suurem kui 1500 m², siis sõltub maksusoodustuse suurus maatükki omavate kaasomanike arvust.
• Näiteks kui 2000 m² suurusel maatükil on kaks kaasomanikku, on maksust vabastatud 1500 m² suurune osa maast ja 500 m² eest tuleb maamaksu maksta.

 Korteriomandi omaniku maksusoodustus

• Korteriomandite omanikud on maamaksu tasumisest vabastatud maa eest, mille sihtotstarve või üks sihtotstarvetest on elamumaa 1500 m² ulatuses tiheasustusega aladel isiku kohta.
• Seega on iga korteriomandi omanik maksust vabastatud 1500 m² ulatuses isiku kohta erinevalt kaasomandist.

Represseeritu maksusoodustus

Tallinnas vabastatakse maamaksust ka okupatsioonirežiimide poolt represseeritud inimesed. 

1. jaanuaril 2024 jõustunud maamaksuseaduse muudatustest muutusid represseeritute maamaksus vabastamise alused. Represseeritu maamaksusoodustust rakendatakse üksnes maa eest, millel asub represseeritu rahvastikuregistrisse kantud elukoht. See tähendab, et soodustus rakendatakse täiendava soodustusena represseeritust koduomanikule juhul, kui kodualuse maa maksuvabastus (kuni 1500 m² ulatuses) ei kata kogu tema kodualuse maa pindala.

Taotle represseeritu maamaksusoodustust.
 

Korduma kippuvad küsimused koduomanikele

Millised eeldused peavad olema täidetud, et saaksin kodualuse maa maksusoodustust?

Maamaksu tasumisest vabastatakse maa omanik, hoonestaja, kasutusvaldaja või hooneühistu liige tema kasutuses olevalt maatükilt, mille sihtotstarve või üks sihtotstarvetest on elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlvik, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga.

Kas kodualuse maa maksusoodustuse saamiseks tuleb esitada avaldus?

Avaldust ei pea esitama, maamaksusoodustust saab automaatselt.

Mis seisuga maksusoodustus määratakse?

Maamaksusoodustus määratakse 1. jaanuari seisuga. Selleks kontrollitakse isikute andmeid kinnistusraamatu ja rahvastikuregistri kannete alusel.

Kuidas ma saan kontrollida, kas minu esitatud andmed on korrektsed rahvastikuregistris?

Seda saab teha kodanikuportaalis eesti.ee veebiteenuse kaudu esitades päringu enda andmete kohta. Samuti saate seda teha elukohajärgses linnaosa valituses.

Kus saab muuta elukoha andmeid?

Rahvastikuregistri andmeid saab muuta elukohajärgses linnaosavalituses või riigiportaalis eesti.ee Rahvastikuregistri e-teenuse kaudu elukoha andmeid esitades kontrollige kindlasti, et esitamise toimingud on lõpuni tehtud (allkirjastatud).

Millises ulatuses on kodualuse maa ühis- ja kaasomanikud maamaksu tasumisest vabastatud?

Kui maa on isikute ühis- või kaasomandis kehtib maksusoodustus linnas sõltumata ühis- või kaasomanike arvust kokku 1500 m² ulatuses. Maamaksu tasumisest on vabastatud üksnes maa ühis- või kaasomanikud, kelle elukoht on vastavalt rahvastikuregistri andmetele maal asuvas hoones. Maa ühis- või kaasomanikud on maamaksu tasumisest vabastatud proportsionaalselt oma omandiosa suurusele maatükist, kuna asjaõigusseaduse kohaselt jagunevad ühise asjaga seotud õigused ja kohustused ühis- ja kaasomanike vahel proportsionaalselt vastavalt nende omandiosa suurusele.

Kui 1500 m² suurune hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maatükk kuulub võrdsetes osades kahe isiku kaasomandisse ja vaid ühe kaasomaniku elukoht on maatükil asuvas hoones, siis millises ulatuses saab maksusoodustust?

Kui 1500 m² suurune hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maatükk kuulub võrdsetes osades kahe isiku kaasomandisse ja vaid ühe kaasomaniku elukoht on maatükil asuvas hoones, siis on maamaksu tasumisest vabastatud vaid hoones oma elukoha registreerinud kaasomanik 750 m² ulatuses.

Kui 3500 m² suurune hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maatükk kuulub võrdsetes osades kahe isiku kaasomandisse ja mõlema kaasomaniku elukoht on maatükil asuvas hoones, siis millises ulatuses saab maksusoodustust?

Kui linnas asuv 3500 m² suurune hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maatükk kuulub võrdsetes osades kahe isiku kaasomandisse ja mõlema kaasomaniku elukoht on maatükil asuvas hoones, siis on maamaksu tasumisest vabastatud kaasomanikud kokku 1500 m² ulatuses. Mõlemad kaasomanikud saavad isikuliselt maksusoodustuse 750 m² ulatuses ning ülejäänud 2000 m² eest tuleb maksta maamaksu.

Millises ulatuses saavad korteriomandi omanikud maksusoodustust?

Korteriomandite omanikele sätestab seadus erandi. Seaduse tingimustele vastav iga korteriomandi omanik on vabastatud maamaksu tasumisest kuni 1500 m² ulatuses.

Millises ulatuses on maamaksust vabastatud korteriomandi omanikud, kes elavad hoones, kus asuvad lisaks eluruumidele ka äripinnad?

Alates 2024. aastast laiendati liitsihtotstarbega maadel elavate koduomanike maksusoodustuse ulatust. See tähendab, et maksust vabastatakse lisaks elamumaa sihtotstarbele ka nende maade ülejäänud sihtotstarvete osad.

Kui isikule kuulub ühes kortermajas mitu korteriomandit, siis millisel neist saab rakendada kodualust maamaksusoodustust?

Kui isiku elukohaks on vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andemetele kortermajas asuv üks korteriomanditest, siis on isik vabastatud maamaksu tasumise kohustusest üksnes tema elukohaks oleva korteriomandi juurde kuuluva maa osas. Näiteks kui majas, kus isikul on korter, on veel garaažiboks ja panipaik (kõik kolm on eraldi korteriomandid), siis saab maksusoodustuse üksnes tema elukohaks oleva korteriomandi juurde kuuluva maa osas. Garaažiboksi ja panipaiga eest tuleb maksta maamaksu.

Kuidas rakendub maksusoodustus kui mitu korteriomandit on kokku ehitatud?

Kui korteriomandi omanik on mitu korteriomandit kokku ehitanud üheks korteriks, siis on oluline, et korteriomandite ühendamine kajastuks ka kinnistusraamatus. Kui kinnistusraamatu andmetel pole korteriomandid liidetud, siis saab isik maksusoodustuse üksnes ühe korteriomandi osas. Korteriomandite liitmiseks tuleb pöörduda Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusosakonna poole.

Kas liisinguga koduomanik saab maksusoodustust?

Ei, kuna liisija ei ole maamaksu subjekt maamaksuseaduse mõistes. Liising tuleks ümber vormistada eluasemelaenuks ning liisija kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kanda.

Kas isikliku kasutusõiguse omanik saab maksusoodustust?

Ei, kuna isikliku kasutusõiguse omanik ei ole maamaksu subjekt maamaksuseaduse mõistes. Maksusoodustuse saavad kasutusvalduse ja hoonestusõiguse omanikud.

Kui mul on rahvastikuregistris elukohana registreeritud lisa-aadress, kas ma saan ka sealt koduomaniku maksusoodustust?

Ei saa, rahvastikuregistri seaduse § 65 lg 1 kohaselt esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab. Sama seaduse § 65 lg 2 kohaselt kui isik kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid, valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks. Teised elukohad kantakse rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena.

Kus näeb uut maksustamishinda?

Iga maatüki väärtust saab vaadata uuenenud maakatastris minu.kataster.ee hindamislehel otsides aadressi või katastritunnuse järgi üles huvipakkuva katastriüksuse ja avades „Maa väärtuse info“, selle all on link „Maa maksustamishind (alates 01.01.2024)“.

Miks naaberkinnistu maksustamishind on palju kõrgem/madalam?

Maa korralise hindamise käigus leiti igale maatükile väärtus arvestades just selle maatüki omadusi.

Kuidas maksustatakse maakatastrisse kandmata reformimata maa ja kas sellele määratakse maksusoodustus?

Maakatastris registreerimata maa maamaks arvutatakse sihtotstarbeta maa maksustamishinna alusel. Sihtotstarbeta maaüksusel asuva hoone omanikku ei ole võimalik enne maa sihtotstarbe fikseerimist maamaksu tasumisest vabastada.

---

Maamaksu tasumine

Kuni 100-eurone maamaks tasutakse Maksu- ja Tolliameti poolt saadetud maksuteate alusel 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 100 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 100 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.

Maamaksu tasumisega seonduvates küsimustes (sh maksusumma laekumine, maksuvõla ajatamine) palume pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole: 

• erakliendi infotelefon +372 880 0811, e-post [email protected]
• ärikliendi infotelefon +372 880 0812, e-post [email protected]

---

Maa korralised hindamised

Maa korraline hindamine on turupõhine maa hindamine, mille tulemusena määratakse igale katastriüksusele ligikaudne maa turuväärtus ehk maa maksustamishind. 

Hindamistulemusi kasutatakse maa maksustamisel, kasutuslepingutes, tehnovõrkude talumistasude määramisel, tehingute tegemisel, finantsaruandluses ning muudel eesmärkidel.

Maade korralisi hindamisi on Eestis tehtud neljal korral - 1993., 1996., 2001. ja 2022. aastal. 2022. aasta hindamistulemused võeti kasutusele alates 1. jaanuarist 2024.