Maamaks alates 1. jaanuarist 2024
Maamaks on Eesti riiklik maks, mis laekub tervenisti maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja.
✅ Alates 1. jaanuarist 2024 kehtivad Tallinnas uued maksumäärad.
✅ Elamumaale ja maatulundusmaale kehtib alates 2024. aastast maksumäär 0,5% senise 2,5% asemel, ülejäänud sihtotstarvetega maale 1% maa maksustamishinnast aastas.
✅ Uute maamaksumäärade kehtestamise vajadus tulenes viimasest maa korralisest hindamisest (2022) ja maamaksuseaduse muudatustest.
✅ Maamaks ei tõuse rohkem kui 10% võrreldes eelmise aastaga. Kui 10% on väiksem kui 5 eurot, suurendatakse maamaksu summat 5 euro võrra kuni maksimaalse maamaksu summa saavutamiseni.
✅ Ka 2024. aastal on Tallinna koduomanikud kuni 1500 m² ulatuses maamaksust vabastatud.
✅ Lisaks rakendatakse koduomaniku soodustust liitsihtotstarbega maadel elavatele koduomanikele. Tallinnas puudutab see ca 25 300 koduomanikku 1100 katastriüksusel.
✅ 2023. aastal vabastas Tallinna linn kodualuse maa maksust 169 500 koduomanikku.
✅ Maaomanikud hakkavad uue määraga maksuteateid saama 2024. aasta veebruaris.
Maamaksu arvutab Maksu- ja Tolliamet järgmise lihtsustatud valemi alusel:
Maa väärtus ehk maa maksustamishind saadakse Maa-ametist.
1) elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule 0,5 % maa maksustamishinnast aastas;
2) maatulundusmaale (v.a õuemaa kõlvik) 0,5 % maa maksustamishinnast aastas;
3) ülejäänud sihtotstarvetega maale 1,0 % maa maksustamishinnast aastas.
Kaitsemehhanism ehk maamaksu tõusu piirmäär
Maamaksu järsu tõusu vältimiseks on kehtestatud nn kaitsemehhanism – 10-protsendiline (või 5-eurone) piirmäär. See tähendab, et maamaks ei suurene eelmise aastaga võrreldes rohkem kui 10% aastas, kuni jõuab maa maksustamishinnast ja maamaksumäärast lähtuva maamaksusummani.
Kui 10% on vähem kui 5 eurot, siis kasvab maamaks igal aastal 5 euro võrra.
Lihtsustatud näide maamaksu muutumisest aastatel 2023-2031.
Maaüksusel, mille maamaks on 2023. aastal 100 eurot ja mille maa väärtus kasvab 10 korda, kasvab maamaks 200 euroni, sedagi 10%-liste sammudega ja alates 2024. aastast. Sellise maaüksuse maamaks 2023. aastal on 100 eurot, 2024. aastal 110 eurot, 2025. aastal 121 eurot, 2026. aastal 133 eurot, 2027. aastal 146 eurot, 2028. aastal 161 eurot, 2029. aasta 177 eurot, 2030. aastal 195 eurot ja jõuab 2031. aastaks tasemele 200 eurot. Esitatud muutus on tinglik, kuna vahepeal toimub ka kaks hindamist, millega maa väärtus võib tõusta või langeda.
- Maamaksu määrad Tallinnas aastate lõikes
-
Aasta
Maamaksu määr*
Alusdokument
2024 0,5% või 1% Tvk 01.06.2023 määrus nr 8 2023 2,5% Tvk 16.06.2011 määrus nr 23 2022
2,5%
2021 2,5% Tvk 16.06.2011 määrus nr 23 2020 2,5% Tvk 16.06.2011 määrus nr 23 2019
2,5%
2018
2,5%
2017
2,5%
2016
2,5%
2015
2,5%
2014
2,5%
2013
2,5%
2012
2,5%
2011
1,5%
2010
1,5%
2009
1,5%
2008
1,5%
2007
0,6%
2006
0,6%
2005
0,6%
2004
0,6%
2003
0,6%
2002
0,6%
2001
1,2%
2000
1,2%
1999
0,8%
1998
0,8%
1997
0,8%
1996
1,2%
1995
1%
1994
1%
1993
1%
1992
30 kop. - 3 rubla / m2
1991
30 kop. - 3 rubla / m2
Tallinnas vabastatakse maamaksust ka okupatsioonirežiimide poolt represseeritud inimesed. Taotle represseeritu maamaksuvabastust.
- Maamaksust vabastatakse maa omanik ja maa kasutaja sh korteriomanik ja hoonestusõiguse ning kasutusvalduse omanik.
- Isiku elukoht peab asuma sellel maal asuvas hoones vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga.
- Maksuvabastus määratakse maa eest, mille sihtotstarve või üks sihtotstarvetest on elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas tiheasustusega aladel kuni 1500 m² ulatuses.
- 2024. aastast laiendatakse liitsihtotstarbega maadel elavate koduomanike maksusoodustuse ulatust, st et maksust vabastatakse lisaks elamumaa sihtotstarbele ka nende maade ülejäänud sihtotstarvete osad.
- Näiteks, kui kortermaja esimesel korrusel asub äripind, siis alates 2024. aastast koduomanik selles majas oleva ärimaa eest maamaksu ei maksa.
Hooneühistu maamaksuvabastus
- Maamaksu tasumisest on vabastatud hooneühistu maa, mille sihtotstarve või üks sihtotstarvetest on elamumaa füüsilisest isikust hooneühistu liikmete osamaksude proportsiooni osas.
- Hooneühistu liikme elukoht peab olema sellel maal asuvas hoones vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.
- Iga nimetatud tunnustele vastav hooneühistu liige on maamaksust vabastatud 0,15 ha ulatuses.
Maksuvabastus kaasomandi korral
- Kaasomanikud on maamaksu tasumisest vabastatud maa eest, mille sihtotstarve või üks sihtotstarvetest on elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas tiheasustusega aladel kuni 1500 m² ulatuses maatüki kohta kokku.
- Kui tiheasustusega alal asuv maatükk on suurem kui 1500 m², siis sõltub maksuvabastuse suurus maatükki omavate kaasomanike arvust.
- Näiteks kui 2000 m² suurusel maatükil on kaks kaasomanikku, on maksust vabastatud 1500 m² suurune osa maast ja 500 m² eest tuleb maamaksu maksta.
Korteriomandi omaniku maksuvabastus
- Korteriomandite omanikud on maamaksu tasumisest vabastatud maa eest, mille sihtotstarve või üks sihtotstarvetest on elamumaa 1500 m² ulatuses tiheasustusega aladel isiku kohta.
- Seega on iga korteriomandi omanik maksust vabastatud 1500 m² ulatuses isiku kohta erinevalt kaasomandist.
- Korduma kippuvad küsimused koduomanikele
-
Millised eeldused peavad olema täidetud, et saaksin kodualuse maa maksuvabastust?
Maamaksu tasumisest vabastatakse maa omanik, hoonestaja, kasutusvaldaja või hooneühistu liige tema kasutuses olevalt maatükilt, mille sihtotstarve või üks sihtotstarvetest on elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlvik, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga.
Kas kodualuse maa maksuvabastuse saamiseks tuleb esitada avaldus?Avaldust ei pea esitama, maamaksust vabastatakse automaatselt.
Mis seisuga maksuvabastus määratakse?
Maamaksuvabastus määratakse 1. jaanuari seisuga. Selleks kontrollitakse isikute andmeid kinnistusraamatu ja rahvastikuregistri kannete alusel.
Kuidas ma saan kontrollida, kas minu esitatud andmed on korrektsed rahvastikuregistris?
Seda saab teha kodanikuportaalis eesti.ee veebiteenuse kaudu esitades päringu enda andmete kohta. Samuti saate seda teha elukohajärgses linnaosa valituses.
Kus saab muuta elukoha andmeid?
Rahvastikuregistri andmeid saab muuta elukohajärgses linnaosavalituses või riigiportaalis eesti.ee Rahvastikuregistri e-teenuse kaudu elukoha andmeid esitades kontrollige kindlasti, et esitamise toimingud on lõpuni tehtud (allkirjastatud).
Millises ulatuses on kodualuse maa maamaksust vabastatud maa ühis- ja kaasomanikud?
Kui maa on isikute ühis- või kaasomandis kehtib maksuvabastus linnas sõltumata ühis- või kaasomanike arvust kokku 1500 m² ulatuses. Maamaksu tasumisest on vabastatud üksnes maa ühis- või kaasomanikud, kelle elukoht on vastavalt rahvastikuregistri andmetele maal asuvas hoones. Maa ühis- või kaasomanikud on maamaksu tasumisest vabastatud proportsionaalselt oma omandiosa suurusele maatükist, kuna asjaõigusseaduse kohaselt jagunevad ühise asjaga seotud õigused ja kohustused ühis- ja kaasomanike vahel proportsionaalselt vastavalt nende omandiosa suurusele.
Kui 1500 m² suurune hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maatükk kuulub võrdsetes osades kahe isiku kaasomandisse ja vaid ühe kaasomaniku elukoht on maatükil asuvas hoones, siis millises ulatuses saab maksuvabastuse?
Kui 1500 m² suurune hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maatükk kuulub võrdsetes osades kahe isiku kaasomandisse ja vaid ühe kaasomaniku elukoht on maatükil asuvas hoones, siis on maamaksu tasumisest vabastatud vaid hoones oma elukoha registreerinud kaasomanik 750 m² ulatuses.
Kui 3500 m² suurune hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maatükk kuulub võrdsetes osades kahe isiku kaasomandisse ja mõlema kaasomaniku elukoht on maatükil asuvas hoones, siis millises ulatuses saab maksuvabastuse?
Kui linnas asuv 3500 m² suurune hoonestatud elamumaa sihtotstarbega maatükk kuulub võrdsetes osades kahe isiku kaasomandisse ja mõlema kaasomaniku elukoht on maatükil asuvas hoones, siis on maamaksu tasumisest vabastatud kaasomanikud kokku 1500 m² ulatuses. Mõlemad kaasomanikud saavad isikuliselt maksuvabastuse 750 m² ulatuses ning ülejäänud 2000 m² eest tuleb maksta maamaksu.
Millises ulatuses saavad korteriomandi omanikud maksuvabastuse?
Korteriomandite omanikele sätestab seadus erandi. Seaduse tingimustele vastav iga korteriomandi omanik on vabastatud maamaksu tasumisest kuni 1500 m² ulatuses.
Millises ulatuses on maamaksust vabastatud korteriomandi omanikud, kes elavad hoones, kus asuvad lisaks eluruumidele ka äripinnad?
Alates 2024. aastast laiendatakse liitsihtotstarbega maadel elavate koduomanike maksusoodustuse ulatust. See tähendab, et maksust vabastatakse lisaks elamumaa sihtotstarbele ka nende maade ülejäänud sihtotstarvete osad.
Kui isikule kuulub ühes kortermajas mitu korteriomandit, siis millisel neist saab rakendada kodualust maamaksusoodustust?
Kui isiku elukohaks on vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andemetele kortermajas asuv üks korteriomanditest, siis on isik vabastatud maamaksu tasumise kohustusest üksnes tema elukohaks oleva korteriomandi juurde kuuluva maa osas. Näiteks kui majas, kus isikul on korter, on veel garaažiboks ja panipaik (kõik kolm on eraldi korteriomandid), siis saab maksuvabastuse üksnes tema elukohaks oleva korteriomandi juurde kuuluva maa osas. Garaažiboksi ja panipaiga eest tuleb maksta maamaksu.Kuidas rakendub maksuvabastus kui mitu korteriomandit on kokku ehitatud?
Kui korteriomandi omanik on mitu korteriomandit kokku ehitanud üheks korteriks, siis on oluline, et korteriomandite ühendamine kajastuks ka kinnistusraamatus. Kui kinnistusraamatu andmetel pole korteriomandid liidetud, siis saab isik maksuvabastuse üksnes ühe korteriomandi osas. Korteriomandite liitmiseks tuleb pöörduda Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusosakonna poole.
Kas liisinguga koduomanik saab maksuvabastuse?
Ei, kuna liisija ei ole maamaksu subjekt maamaksuseaduse mõistes. Liising tuleks ümber vormistada eluasemelaenuks ning liisija kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kanda.
Kas isikliku kasutusõiguse omanik saab maksuvabastuse?
Ei, kuna isikliku kasutusõiguse omanik ei ole maamaksu subjekt maamaksuseaduse mõistes. Maksuvabastuse saavad kasutusvalduse ja hoonestusõiguse omanikud.
Kui mul on rahvastikuregistris elukohana registreeritud lisa-aadress, kas ma saan ka sealt koduomaniku maksuvabastust?
Ei saa, rahvastikuregistri seaduse § 65 lg 1 kohaselt esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab. Sama seaduse § 65 lg 2 kohaselt kui isik kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid, valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks. Teised elukohad kantakse rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena.
Kus näeb uut maksustamishinda?
Iga maatüki väärtust saab vaadata uuenenud maakatastris minu.kataster.ee hindamislehel otsides aadressi või katastritunnuse järgi üles huvipakkuva katastriüksuse ja avades „Maa väärtuse info“, selle all on link „Maa maksustamishind (alates 01.01.2024)“.
Miks naaberkinnistu maksustamishind on palju kõrgem/madalam?
Maa korralise hindamise käigus leiti igale maatükile väärtus arvestades just selle maatüki omadusi.Kuidas maksustatakse maakatastrisse kandmata reformimata maa ja kas sellele määratakse maksuvabastus?
Maakatastris registreerimata maa maamaks arvutatakse sihtotstarbeta maa maksustamishinna alusel. Sihtotstarbeta maaüksusel asuva hoone omanikku ei ole võimalik enne maa sihtotstarbe fikseerimist maamaksu tasumisest vabastada.
Kuni 64-eurone maamaks tasutakse Maksu- ja Tolliameti poolt saadetud maksuteate alusel 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.
Maamaksu tasumisega seonduvates küsimustes (sh maksusumma laekumine, maksuvõla ajatamine) palume pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole:
- erakliendi infotelefon +372 880 0811, e-post [email protected]
- ärikliendi infotelefon +372 880 0812, e-post [email protected]
Maa korralised hindamised
Maa korraline hindamine on turupõhine maa hindamine, mille tulemusena määratakse igale katastriüksusele ligikaudne maa turuväärtus ehk maa maksustamishind.
Hindamistulemusi kasutatakse maa maksustamisel, kasutuslepingutes, tehnovõrkude talumistasude määramisel, tehingute tegemisel, finantsaruandluses ning muudel eesmärkidel.
Maade korralisi hindamisi on Eestis tehtud neljal korral - 1993., 1996., 2001. ja 2022. aastal. Hetkel kehtivad 2001. aasta maa korralise hindamise tulemused. 2022. aasta hindamistulemused võetakse kasutusele alates 1. jaanuarist 2024.
2022. aasta hindamistulemused avalikustati 31.10.2022. Kõigil on võimalik hindamistulemustega tutvuda ja anda tagasisidet Maa-ametile näiteks selle kohta, kui kasutatud algandmetes on mõni viga. Vea ilmnemisel saab andmeid parandada. Maksu- ja Tolliamet võtab uue maksustamishinna maamaksu aluseks alates 2024. aastast, mis tähendab, et kuni 2023. aasta lõpuni saab andmeid muuta lihtsamalt, andes sellest Maa-ametile tagasiside kaudu teada. Kui viga ilmneb hiljem, saab selle samuti parandada, ent siis on see juba keerulisem protsess, mis vajab ka maamaksu ümber arvutamist.
Iga maatüki väärtust saab vaadata uuenenud maakatastris minu.kataster.ee hindamislehel otsides aadressi või katastritunnuse järgi üles huvipakkuva katastriüksuse ja avades „Maa väärtuse info“, selle all on link „Maa maksustamishind (alates 01.01.2024)“, mis suunab maatüki hindamislehele. Hindamislehel on võimalik avada erinevaid jaotusi ning näha hindamismudelis kasutatud tegureid ja nende mõju.
Vaata Maa-ameti tehtud selgitavat videot maa korraliste hindamiste kohta:
Maa hindamine hakkab toimuma igal 4. aastal. See tähendab, et järgmised hindamised toimuvad 2026., 2030., 2034. jne aastal.
- 31. detsembrini 2023 kehtinud 2001. a maa korralise hindamise tulemused
-
- Maa korralise hindamise tulemuste kehtestamine (2001. aasta korralise hindamise tulemused Eestis)
- Maa maksustamishinna arvutamise kord (hetkel kehtiv maa maksustamishinna arvutamise kord)
- Hinnatsoonide skeem (*.pdf) (2001. aasta korralise hindamise kinnitatud hinnatsoonide skeem)
- Maa väärtuste loetelu Tallinnas (2001. aasta Tallinna maa väärtuste tabel sihtotstarvete kaupa)
- Maamaksuga ja maa maksustamishinnaga seotud õigusaktid
-
Tallinna õigusaktid
Maamaksumäära kehtestamine
Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku maamaksust vabastamise kord
Tallinna maamaksu registri põhimäärus
Tallinna Linnavaraameti põhimäärusRiiklikud õigusaktid
Maamaksuseadus
Maa hindamise seadus
Maareformi seadus
Looduskaitseseadus
Riikliku pensionikindlustuse seadus
Okupatsioonireþiimide poolt represseeritud isiku seadus
Maksukorralduse seadus
Maakatastriseadus
Maamaksu arvutamise ja tasumise ning maksusoodustuse taotlemise kord
Maa korralise hindamise metoodika
Õigusvastaselt võõrandatud maa maksustamishinnad
Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri
Veeseadus
Küsi julgelt nõu!
Tallinna Linnavaraameti maatoimingute osakond
Aadress: Vabaduse väljak 10, 10146 TALLINN
Telefon: 640 4454
E-post: [email protected]
Vastuvõtuajad:
E 14.00-18.00,
N 09.00-12.00
Vabaduse väljak 10, V korrus
Maatoimingute osakonna poole võid pöörduda kõigis Tallinna haldusterritooriumi
maamaksuga seotud küsimustes.