2024/ 2025.  õppeaasta põhiteemaks on:
Muusikaasta moto ja õppeaasta eesmärk!

Moto: „Muusika ja kunst meie sees ja ümber“  ning eesmärgiks „ Laps kuuleb, märkab heli ja värve kõikide oma meeltega. Laps tutvub rohelise eluviisi alustõdedega.

Eesmärki toetavad tegevused:

1. Projektiõppe rakendamine.
2. Õuesõppe rakendamine, avastusõpe.
3. Kiusamisest vaba programmi rakendamine rühmades.
4. Õppekäigud, ekskursioonid, muuseumitunnid.
5. Robootiliste vahendite kasutamine rühmades.
6. Erinevad looduse teemalised üritused rühmapõhiselt.
7. Ülemajalised näitused.
8. Matkad loodusesse rühmapõhiselt.
9. Loodushoid, prügi sorteerimine, materjali taaskasutamine.
10. Koostöö lastevanematega. ( Muusikaline sein)
11. Tervise väärtustamine ja sellega seotud erinevad tegevused.                                                                                                                                                         

 
Tallinna Männi  Lasteaia 2024-2025 üritused
SÜGIS

SEPTEMBER – Aastaajad muusikas ja kunstis

• 02.09.23 ühine üritus või rühmapõhiselt
• Matkad loodusesse- rühmapõhiselt
• 30.09.2023 Sügise sünnipäeva tähistamine ning sügislaat kella 16.00-18.00
   

OKTOOBER  Maailmamuusika ja kunst

 

• 7.10.2024 õpetajate päeva tähistamine saalis
• 14.10-18.10.24 Leivanädal rühmapõhiselt

NOVEMBER- Pärimismuusika. Rahvakombed.

• 4.11-15.11.2024 Spordihommikud rühmadega koostöös liikumisõpetajaga ( Isadepäeva tähistamine)
• 07.11.23  Mardipäeva tähistamine koostöös muusikaõpetajaga ( Rohutirtsude rühm).
• 11.11-15.11.24 Tuleohutuse nädal. „Tuli, meie sõber ja vaenlane“.
• 25.11.24   Kadripäeva tähistamine koostöös muusikaõpetajaga ( Liblikate rühm).
• Etendused koostöös muusikaõpetajaga Männikesed ja Leevikesed

TALV
DETSEMBER -  Pühad muusikas. Jõuluaeg-jõulurahu

• 02.12.24  I advent  Siilikesed
• 09.12.24 II advent Sipelgad
• 16.12.24 III advent Pääsukesed
• 19.12-24 IV advent Öökullid

JAANUAR -  Tantsukunst

• 6.01.25 Kolmekuningapäeva tantsupäev
• Muusikapillide meisterdamine kas ühiselt või kuidas

VEEBRUAR – Eesti muusika

• 3.02-07.02.25  112-nädal ABI OSKAN KUTSUDA, ENNAST HOIDA KA!
• 10.02-14.02.25 Lasteaia sünnipäeva nädal
• 13.02.2025 Lasteaia sünnipäev/ isetehtud muusikapillid / orkester koostöös muusikaõpetajaga ning Käbide rühmaga
• 17.02-21.02.2025  Kodumaa nädal
• 20.02.25 Eesti laulumängud ning loovmängud koostöös muusikaõpetajaga ning Männikeste, Liblikate ning Siilikeste rühmadega

KEVAD
MÄRTS – Filmi ja teatrikunst. Teatrikuu.

• 14.03.25  Emakeelepäeva tähistamine rühmades
• Rühmade etendused: Rohutirtsud; Liblikad; Käbid; Jänkud
• Kanutiaia teatrifestival
• Mustamäe teatrifestival
• Kinohommik koostöös muusikaõpetajaga

APRILL- Digikunst ja teatrikunst. Nutikuu

• 01.04-12.04.2024  Nutinädalad 
• 14.04.2025-18.04.2025 Lihavõtted
• 21.04 - 25.04.2025  Südamenädal 

MAI – Euroopa kunst ja muusika.

• 05.05- 09.05.24 Õuesõppenädal
• 05.05.25-16.05.2025 emadepäevapeod kõik rühmad koostöös muusikaõpetajaga
• Rühmade etendused: Mesimummud ja Lepatriinud
• Lõpupoed:  Liblikate rühm 28.05.25 ja Rohutirtsude rühm 29.05.2025

JUUNI - LAULU- JA TANTSUKUU

• Õppekäigud ja matkad loodusesse

 

Erivajadusega laps

 

Tallinna Männi Lasteaias töötavad tugispetsialistid: psühholoog Evelin, eripedagoog Elisabeth ja sotsiaalpedagoog Jaanika-Kristen, kes on spetsialiseerunud laste arengu toetamisele. Nende ülesanne on märgata ja aidata lapsi erinevates arenguetappides. Pakume tuge õpetajatele, viies läbi sisekoolitusi ja nõustame lastevanemaid. Abivajava lapse märkamine on lasteaias oluline. Lasteaed on koht, kus lapsed saavad iga päev osaleda erinevates tegevustes, mis aitavad neil arendada oma sotsiaalseid, emotsionaalseid ja kognitiivseid oskusi. Mõnes eluetapis võib laps vajada täiendavat tuge, mida ei pruugi alati esmapilgul märgata. On oluline, et õpetajad ja tugispetsialistid teeksid pidevalt koostööd ja oleksid tähelepanelikud, oskaksid tuvastada märke, mis viitavad sellele, et laps võib vajada professionaalset tuge.

Millised on esmased tähelepanekud sellest, et laps vajab abi?

Emotsionaalne seisund ja käitumine. Üks peamisi märke, et laps vajab abi, on tema käitumine ja emotsionaalne seisund. Kui laps on pidevalt ärev, kartlik ega suuda oma emotsioone kontrollida, on sageli ärritunud või kurb, võib see viidata vajadusele toe järele. Samuti võib käitumisprobleemide, nagu agressioon, sotsiaalne eraldatus või huvi puudumine õppetegevuste vastu, viidata laste käitumisraskustele.

Sotsiaalsed oskused ja suhtlemine. Lapsed, kes ei suuda luua kontakte eakaaslastega, tunnevad end sageli üksildasena või ei oska osaleda rühmategevustes. Samuti võivad lapsed, kellel on raskusi keele- ja suhtlemisoskuste arendamisega, vajada tugispetsialisti toetust, et arendada oma suhtlemisvõimekust ja sotsiaalseid oskuseid.

Õpivalmidus ja arengu hilistumine. Lapsed ei osale rühma õppetöös ja ei saa aru neile esitatud tööjuhistest.

Kriisid lapse elus.  Lapsel on kodus stress, ta kogeb traumeerivat kogemust- nagu pereliikme kaotus või kodune vägivald, siis see mõjutab toimetulekut lasteaias.

Füüsiline ja vaimne tervis. Kui Lapsel on terviseprobleemid: unehäired, sagedased haigused, valed toitumisharjumused, geneetilised haigused, siis võivad need mõjutada lapse arengut ja käitumist.

Kokkuvõttes on abivajava lapse märkamine kompleksne protsess, mis hõlmab lapse emotsionaalse, sotsiaalse ja kognitiivse arengu jälgimist. Lasteaed peab olema kohandatud keskkond, kus laps saab turvaliselt areneda, ja kus spetsialistid, õpetajad ja vanemad teevad koostööd, et tagada igale lapsele parim tugi, mida ta vajab oma arenguteel. Vajadusel suuname lepsevanemaid pöörduma Rajaleidjasse ja teiste spetsialistide poole. Situatsioonid, mis vajavad lasteaia välist sekkumist, konsulteeritakse lasteaiast väljaspool olevate spetsialistidega nagu seda on laste heaoluspetsialist, psühholoogid Laste Majast ja vajadusel politsei.

Töö tugispetsialistina lasteaias on eriline ja vajab hoolikat ja tundlikku lähenemist, sest lapse areng ei toimu ainult lasteaias, vaid seda mõjutavad kodune keskkond ja vanemate toetus.

Psühholoogi töö seisneb laste vaimse ja emotsionaalse heaolu tagamises, aidates lapsi, kes võivad kogeda sisemisi pingeid, ärevust või konflikte. Psühholoog toetab õpetajaid, andes nõu, kuidas lapsi paremini mõista ja arvestada nende erinevate emotsionaalsete vajadustega. Ta osaleb ümarlaudades koos teiste tugispetsialistide, õpetajate, juhtkonna ja lastevanematega.

Psühholoog viib läbi vaimse tervise programme, mis aitaks õpetajaid säilitada tööks vajalikku vaimset tasakaalu ja rahulolu.  Ta aitab lastel arendada emotsionaalset intelligentsust, õpetades neid oma tunnete mõistmise ja juhtimise kaudu paremini toimima igapäevaelu olukordades.

Eripedagoog märkab arenguhäireid, nagu keelelised, emotsionaalsed või käitumisprobleemid, ning oskab neid varakult tuvastada ja toetab hariduslike erivajadustega lapsi. Ta jälgib ja hindab laste arengut, kuidas nad õpivad ja kasvavad, ning teeb koostööd teiste spetsialistidega, et tagada iga lapse vajadustele vastav areng, kasutades selleks erinevaid uurimismeetodeid. Ta aitab luua konkreetseid strateegiaid, mis aitavad lastel oma raskustega toime tulla ja arengut edasi viia.

Sotsiaalpedagoog töötab sotsiaalsete oskuste arendamisega, aidates lastel luua positiivseid suhteid eakaaslaste ja täiskasvanutega. Töömeetodiks on individuaalne töö ja samuti rühmaprotsesside jälgimine. Ta nõustab õpetajaid ja lastevanemaid, kuidas lapsi toetada igapäevaelu oskuste arendamisel ning lahendada suhtlemisprobleeme ja käitumisraskusi.

Lapse arengu hindamine

Lapse arengu hindamise eesmärk

Lapse arengu hindamise eesmärk on saada lapse kohta infot, mida saab kasutada:

• õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel ja õppekava arendamisel;
• lapse individuaalsel arendamisel;
• lapse kohta tagasiside andmisel lapsevanemale.

Lapse arengu hindamise põhimõtted

• Lapse arengu analüüsimisel lähtutakse lapse individuaalsest arengust ning Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas ja Tallinna Männi Lasteaia õppekavas välja toodud lapse arengu eeldavatest tulemused
• Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused.
• Lasteasutuse pedagoogiline nõukogu otsustab, milliseid meetodeid kasutada lapse arengu hindamisel. 2023/2024 õppeaasta pedagoogilisel nõukogul võeti ühine otsus vastu, et edaspidi on kasutusel 3–7aastaste laste arengu jälgimiseks loodud mäng „Arengu jälgimise mäng”. Selle kompaktse mängu abil saab õpetaja või lapsevanem jälgida ning toetada lapse arengut. Igale vanusegrupile (3-4-, 4-5-, 5-6- ja 6-7aastased) on oma mängujuhend ja vahendid ning tabel tulemuste kirjapanekuks. Ühe mängualusega saab laps mängida igal aastal, muutub vaid ülesannete raskusaste. Kuna tegemist on mänguga, siis ei taju laps, et teda hinnatakse, vaid tunneb end vabalt ning naudib kogu tegevust.
• 1,5-3-aastase lapse arengut hinnatakse meie pedagoogide poolt koostatud apse arengu tabeli alusel.
• Lapse lasteaeda tulekul hakkab rühma õpetaja koostama lapse enda arengumappi, mida täiendatakse pidevalt (kuni lapse kooli minekuni) ja mis on abimaterjaliks lapse arengu jälgimisel.
• Vähemalt üks kord aastas annab rühma õpetaja lapsevanemale tema lapse edenemise kohta tagasisidet - vestlus lapsevanema ja rühma õpetajate vahel.
• Lapse arengu hindamisel kasutatakse kõige enam vaatlusmeetodit ja laste tööde analüüsi. Tunnustatakse toimetulekut ja arenemist (edasiminek). Lapse arengut kirjeldatakse lapsest endast lähtuvalt, väärtustades saavutatut.
• Lapse arengu eeldatavaid tulemusi ei käsitleta kõigile kohustuslikuna, need on teatud üldtunnustatud tähised, mis aitavad kavandada lapse arenguks vajalikke tegevusi.
• Rühmaõpetajad tutvustavad lapsevanemale lapse arengu jälgimise põhimõtteid ja korraldust.

ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMISE PÕHIMÕTTED JA
KORRALDUS

Erivajadustega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast
ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või
kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid jm) või rühma õppe- ja
kasvatustöö planeerimises (nädala- ja kuukava, IAK jm).
Erivajadusega lapsega tehtava töö peaeesmärk on toetada lapse igakülgset arengut, luues selleks
sobivad tingimused teda ümbritsevas keskkonnas ja õppe- ning kasvatustöös.
Arengu toetamise põhimõtted:
● laste erivajaduste võimalikult varajane märkamine ja võimete väljaselgitamine ning
arengutaseme kirjeldamine;
● laste arengupotentsiaali maksimaalne kasutamine;
● laste arengu soodustamine läbi mängu, lapsekeskse ja turvalise keskkonna;
● vajadusel individuaalne õpetamine ja kooliks ettevalmistamine;
● eakohase arenguga lastega kontaktide ja suhtlemise võimaldamine ning suhtlema
julgustamine;
● perekonna ja spetsialistide kaasamine, meeskonna- ja võrgustikutöö.

Kolmetasandiline tugisüsteem
Lapse arengut toetavad tingimused püütakse tagada kolmetasandiliselt, kus iga eelnev tasand
loob pinnase järgneva tasandi tõhusamaks toimimiseks.
Selleks, et eelkooliealisele lapsele pakkuda võimetekohast kvaliteetset alusharidust, on vaja välja
selgitada nende laste individuaalne võimekus, selle suhe eakohasusega ning individuaalselt
arvestavalt kaasata laps õppe-kasvatustöö protsessi.
I tasand – erinevate vajaduste märkamine, nende väljaselgitamine.
● lapse erivajaduse võimalikult varajane märkamine, mille sisuks on
- ülevaate saamine laste erinevatest vajadustest;
- võimaliku mahajäämuse või andekuse õigeaegne avastamine;
● erivajaduse märkamine, mille käigus arutletakse
- millisel määral erineb lapse arengutase eakaaslaste arengutasemest;
- missugused on konkreetse rühma võimalused ja inimeste (rühmaõpetajate,
õpetajaabide, assistentide) oskused laste erinevusi märgata ja neid arvestada;
● erivajaduse iseloomu väljaselgitamine: ajutine või püsiv
● võimaluste leidmine erivajaduse/probleemi/raskuse ennetamiseks, korrigeerimiseks;
● lapsevanema (-te) kaasamine probleemi lahendamisse;
● arendustööga alustamine / esialgne toetamine rühma tasandil/;
● õpikeskkonna kohandamine lapse vajadustest lähtuvalt.
II tasand - täpsem vajaduste väljaselgitamine, nõustamine.
Kui esialgse rühmasisese laste jälgimise ja analüüsimise põhjal selgub, et mõne lapse arengutase
erineb oluliselt eakohasest tasemest, toimuvad täiendavad uuringud, mille käigus hinnatakse
konkreetse lapse arengutaset täpsemalt:
● tunnetustegevuse- või üldise arengumahajäämuse kindlakstegemiseks viib uuringud läbi
eripedagoog ning vajadusel alustab lapsevanema nõusolekul eripedagoogilise tööga;
● lapse arengu paremaks jälgimiseks koostatakse lapsele individuaalse arengu jälgimise
kaart ning vajadusel individuaalne arenduskava (IAK);
● keerulisemate juhtumite puhul suunatakse laps erispetsialistide juurde täpsustavatele
uuringutele (erialaarstid, perearst jne.);
● kõikidesse lapsega seotud otsustesse kaasatakse lapsevanem;
● kui lapsevanem keeldub koostööst või pole selleks mõnel muul põhjusel võimeline, kuid
lapsel on märgatud olulist erisust, siis on direktoril õigus teavitada KOV lastekaitsespetsialisti.
Pedagoogide ja tugispetsialistide poolt eelnevalt kogutud teave (lapse iseloomustus ja/või
arengumapp ja/või vaatluskaart ja/või individuaalse arengu jälgimise kaart) edastatakse
lapsevanema nõusolekul lisauuringuid tegevale spetsialistile.
III tasand
Kui majasisesed tugimeetmed ei anna soovitud tulemusi, soovitatakse pöördumist koolivälise
nõustamismeeskonna poole, kelle pädevusse kuulub ka rühma- või koolitüübi soovitamine ja
koolikohustuse edasilükkamine. Nõustamismeeskond teeb otsuseid meditsiiniliste,
psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal.



 LAT meeskond
Tagamaks erivajadusega lapsele parima arengukeskkonna loomist on lasteaias plaanis luua LAT
meeskond (lapse arengu toetamise meeskond), mis koordineerib tööd erivajadustega lastega.
LAT meeskonda kuuluksid sobitusrühma õpetajad ja assistendid, eripedagoog, sotsiaalpedagoog, psühholoog, muusikaõpetaja, liikumisõpetaja,  õppejuht ning direktor. Laste probleeme on plaanis analüüsida süsteemselt, lapsekeskselt, arvestades kõiki mõjureid ja kasutades kõiki olemasolevaid teadmisi ja strateegiaid.

Sobitusrühm
Sobitusrühmas jälgivad rühmaõpetajad pidevalt kõigi laste arengut. Vajadusel koostatakse lapsele
individuaalse arengu jälgimise kaart. Lapsele, kelle areng erineb märgatavalt eakohasest
rakendatakse individuaalset arenduskava. Toimub pidev koostöö lapsevanematega. Vanematele selgitatakse lapse arengulisi ja hariduslikke erivajadusi ning võimalusi lapse arendamiseks.
Lapse lasteaeda tulles esitab vanem kehtiva rehabilitatsiooniplaani (kui see on lapsele koostatud)
vm dokumendi, mis aitab kaasa lapse arengu toetamisele ning turvalise kasvukeskkonna
loomisele. Vajadusel informeerib lapse terviseseisundist tulenevatest eritingimustest.
Sobitusrühmas tagatakse vajalik eriabi metoodiliste ja korralduslike meetmetega, spetsiifilise
õppe- ja kasvatustööga ning abivahendite kasutamisega. Sobitusrühma edukaks toimimiseks teevad koostööd rühma meeskond, muusika- ja liikumisõpetaja, psühholoog, sotsiaalpedagoog, eripedagoog, juhtkond ja lapsevanemad.

 KOOSTÖÖ LAPSEVANEMATEGA

Perekonnal on kanda kõige olulisem roll lapse kasvatajana. Lasteaed toetab, nõustab ja abistab
lapsevanemat lapse arendamisel, kasvatamisel ja õpetamisel. Eesmärgiks on kahesuunaline
koostöö. Hea koostöö lapsevanematega on aluseks lapse kohanemisele lasteaias ning turvatunde
tekkimisele lasteaias viibides. Koostöös lapsevanematega toetutakse vanemate huvile. Oluline on
igapäevane vahetu suhtlemine õpetaja ja lapsevanema vahel. Vähemalt kord aastas viib rühma
meeskond lapse perega läbi arenguvestluse.
Lapse päevast saavad vanemad tagasisidet pedagoogidelt ning infosüsteemist ELIIS. Lasteaias
toimuvatest sündmustest ja üritustest saavad vanemad infot rühma õpetajalt, stendilt, kirjaliku
teatena, e-posti ja ELIIS-i kaudu ning lasteaia kodulehelt.
Rühmades toimuvad lapsevanematele koosolekud, mida planeeritakse vastavalt vajadusele.
Õppeaasta algul valivad Tallinna Männi Lasteaia iga rühma lapsevanemad ühe liikme lasteaia hoolekogusse. Hoolekogu koosolekud toimuvad vastavalt hoolekogu tööplaanile. Sügisel selgitatakse välja lapsevanemate ootused tegevusaastaks, mis planeeritakse rühma tegevuskavasse. Rühma tasandil toimub pidev suhtlemine vanematega.