Lasteaia õppekava leiad siit
 

Päevakava

Rühma päevakavad on koostatud koostöös lasteaia tervishoiutöötajaga, arvestades laste vanust, laste arengut, rühma eripära ja tervislikkuse ning tasakaalu põhimõtet.

Päevakavas on kindlalt ajaliselt määratud söögiajad, muusikategevused ja liikumistegevused.  

Lapsed viibivad iga päev sõltuvalt ilmastikust õues. Rühmade päevakavad kinnitab lasteaia direktor õppeaasta algul. Rühmade päevakavad on lastevanematele tutvumiseks rühmaruumi välja pandud.

Lasteaed on avatud kella 7.00-19.00

 Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus

Lasteaia õppeaasta

Õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise aluseks rühmades on Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava.

Tallinna Männi  Lasteaias on õppekeeleks eesti keel.

Lasteaia õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil. Aktiivne õppeperiood jääb lastel vahemikku 1. septembrist kuni 30. maini.

Ajavahemikus 1. juunist kuni 31. augustini on laste üldiseks tegevuseks mängulised õuetegevused, kus toimub omandatud õpitu kordamine ja kinnistamine. Sellel perioodil kavandab õpetaja nädalaplaanis igale päevale ühe mängulise õppetegevuse, lähtudes nädala teemast.
 

Õppekasvatustöö on läbi viidud lapsekeskset metoodikat kasutades:

1. õppimine toimub mängu kaudu;
2. lapsed osalevad rühma tegevuste planeerimisel;
3. õppetegevus toimub läbi erinevate tegevuste tegevuskeskustes – kirjakeskus, kunstikeskus, lauamängukeskus, vee – ja liivakeskus, kokanduskeskus, teaduskeskus, ehitusmängukeskus, loovmängukeskus ja õuemängukeskus.

• Õppekasvatustegevuste läbiviimiseks on kasutatud erinevaid mänguliike (õppemängud, liikumismängud, sotsiaalsed situatsioonimängud, rollimängud, lavastusmängud, loovmängud).
• Töö planeerimisel arvestatakse rühma eripära, lapse kogemusi, teadmisi ja arengutaset.
• Lapse aktiivne tegevus toimub tegevuskeskustes, mis võimaldab lastel olla isikupärane, rakendada oma oskusi ning vastavalt võimetele ja huvidele teha valikuid, valida vahendeid töö teostamiseks.
• Õppetöö aluseks on individualiseerimine. Õpetaja arvestab lapse käesolevat arenguetappi ja sellest lähtuvalt planeerib sobivaid tegevusi, et laps oleks edukas.
• Vajalikud vahendid on riiulitel lastele kogu aeg kättesaadavana.
• Õppematerjalid esitatakse nii, et need arendaks lapse mõtlemist, arvestaks tema teadmisi, oskusi ja vilumusi.
• Suur tähtsus on seinapealsel materjalil, mis kinnistab saadud teadmisi.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine

Õppe- ja kasvatustegevus rühmades toimub laste vanusele vastava päevakava alusel, kus laste vabalt valitud tegevused vahelduvad õpetaja poolt planeeritud lõimitud mänguliste õppetegevustega.

Paindlik õppe- ja kasvatustegevuste kavandamine võimaldab õpetajal teha vajadusel muudatusi, mida kajastab E-lasteaiakeskkond Eliis. Õpetajad jälgivad, et plaanitud õppe- ja kasvatustegevused oleksid tasakaalustatud. Olulisel kohal on õppimine mängu kaudu. ning õuesõpe. Õpetajad kasutavad erinevaid õppemeetodeid, mis võimaldavad viia rahuliku tegevuse vaheldumise aktiivse tegevusega.

Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning pedagoogide ja personali kaasamist.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad

Tallinna Männi Lasteaias on õpetajate kavandatud õppe- ja kasvatustegevuste kestus soovituslikult ajaliselt järgnev:

1-3 aastased: 10-15min

3-6 aastased: 25min

6-7 aastased: 35min

Õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadeks on:

• mina ja keskkond (vaatlemine, uurimine, õppekäigud, katsed, mudelite ja plaanide koostamine, ehitamine ja konstrueerimine)
• keel ja kõne (hääldamine, sõnavara, grammatika, jutustamine, kuulamine, suhtlemine, lastekirjandus;  lugemine ja kirjutamine)
• matemaatika (geomeetrilised kujundid, hulgad, loendamine, arvud ja arvutamine, värvid, suurused ja mõõtmine, orienteerumine ajas-ruumis ja tasapinnal)
• robootika (õpirobotite ja teiste digivahenditega tutvumine, nende programmeerimine ja kasutamine)
• kunst (voolimine, joonistamine, maalimine, kujundamine (mustrid), meisterdamine, kunsti vaatlemine, kujutamine ja väljendamine)
• liikumine (liikumisalased üldteadmised, põhiliikumised, liikumismängud, tants ja rütmika, talispordialad, ujumine, vaba aeg ja loodusliikumine, võimlemine)
• muusika (laulmine, muusika kuulamine, muusikalis-rütmiline liikumine, pillimäng)
• eesti keel kui teine keel (kuulamine ja kõnelemine, Eesti kultuuri tutvustamine)

 Õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Valdkondade kaupa esitatud õppesisu- ja tegevuste lõimimisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest.

Täiendavalt tegelevad lastega muusikaõpetaja, liikumisõpetaja ning tugispetsialistid.

Muusikategevused toimuvad kaks korda nädalas. 1x muusikaklassis ning 1x muusikasaalis.

Liikumistegevused toimuvad 1x nädalas liikumissaalis ja 1x nädalas õues.

 

Lasteaia õppekava

Missioon


Pakkuda lastele nende arengut toetavat keskkonda ja heal tasemel teadmisi-oskusi toime tulemiseks koolis õppimise ja igapäevaeluga


Visioon

Pakkuda erineva kodukeele ja -kultuuriga lastele head eestikeelset alusharidust, mis toetab kogukondlikku ühtekuuluvustunnet, rohelist maailmavaadet ja tervislikke eluviise


Põhiväärtused


Hoolivus – me märkame ja väärtustame igat last, lapsevanemat ja töötajat ning meid ümbritsevat keskkonda
Koostöö –  ainult koostöises tegevuses saavutame oma eesmärgid
Usaldus – usaldades üksteist kujundame innustava õpikeskkonna lapsele, toetava töö- ja arengukeskkonna töötajale ning turvatunde perele
 

MEIE LASTEAIA AJALUGU

Tallinna Männi Lasteaed avati 1967.aastal Mustamäe uues linnaosas aadressil E. Vilde tee 103 12-rühmalisena Tallinna 120. Lastepäevakodu nime all. 1992. aastal reorganiseeriti lastepäevakodu 6-rühmaliseks ning B-korpuse ruume hakkas kasutama tollane Tallinna 44. Keskkool, praegune Mustamäe Gümnaasium. 1997. aastal muudeti lasteaia nimi Tallinna Männi Lastepäevakoduks ning 1999. aasta 22. novembril Tallinna Männi Lasteaiaks. Kuni 28. veebruarini 2000.a. oli lasteaia kõrgemalseisvaks organiks Mustamäe Linnaosa valitsus.  Alates 1. märtsist 2000.a. on selleks Tallinna Haridusamet.
Alates 2007/2008 õppeaastast ei kasuta Mustamäe Gümnaasium enam lasteaia ruume ning sellel õppeaastal avati kolm uut rühma ning viimased kolm rühma avati 2008/2009 õppeaastal.

TALLINNA MÄNNI LASTEAIA PRIORITEEDID

• Materiaalse sise- ja väliskeskkonna parandamine
• Õppekava valdkondade tasakaalustatus ja integreeritus
• Personali arendamine ja kaasamine kollektiivi suurenemise tingimustes
• Tegevuste lõimitult läbiviimine
• Õues õppimise väärtustamine
• Multikultuursuse edendamine
• Ettevõtlikkuse arendamine
• Aktiivne koostöö rühmaõpetaja ning õpetaja abi vahel

2. ÕPPEKAVA ÜLDOSA

Tallinna Männi Lasteaia õppekava aluseks on Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava.

2.1 LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA

Tallinna Männi Lasteaed on Tallinna Linna omandis olev munitsipaallasteaed. Lasteaia töökeel on eesti keel. Lasteaias on ruumi 12 rühmale. Lasteaias käivad 1-7-aastased lapsed. Rühmi avatakse vastavalt võimalustele ja järjekorras olevate laste vanusele. Lasteaias on sõime-, aia- ja liitrühmad. Lasteaed kuulub tervist edendavate lasteaedade võrgustikku. Samuti pööratakse lasteaias suurt tähelepanu keskkonnakasvatusele, draamaõppele ning ettevõtluspedagoogika põhimõtetele. Lasteaia arengukavas on üheks ülesandeks ka multikultuurilise õpikeskkonna kujundamine ja multikultuurilise õppe pakkumine.

2.2 ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED

Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.

Üldeesmärgist lähtuvalt toetatakse lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ja algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

Arengukava õppe- ja kasvatustöö eesmärgid on:

• Erinevate kultuuride integreeritus eesti ühiskonda.
• Multikultuurilise hariduse andmise poole suundumine
• Ettevõtluspedagoogika meetodite kasutamine
• Koostöö Tallinna lasteaedadega

Eesmärkide saavutamise põhimõtted on:

• Üldeesmärgi täitmist võimaldavad eakohased ainekavad, lasteaia ja rühma väärtused, mis järgivad üldtunnustatud humaanseid ja demokraatlikke väärtusi ning õppe- ja kasvatustöös järgitavad terviseedenduse ja süvendatud keskkonnakasvatuse põhimõtted; kavandatakse õppimist läbi mängu, arvestatakse lapse individuaalsusega, luuakse lapsele tema arengut ja sotsialiseerumist toetav keskkond, tagatakse turvatunne ja eduelamuse kogemine, rakendatakse üldõpetuslikku tööviisi ning tagatakse kodu ja lasteaia koostöö.
• Lasteaeda võetakse selleks soovi avaldanud lapsed olenemata nende rahvusest ning kodusest keelest. Lapsed kelle emakeel ei ole eesti keel, integreeritakse täieliku keelekümbluse meetodil, rakendades lisaks individuaalset tööd individuaalse arenduskava alusel, mis on kooskõlastatud lapsevanemaga.
• Multikultuurilise hariduse sisseviimiseks kaasatakse teisest kultuurikeskkonnast laste vanemaid koos õpetaja koolituse ja enesetäiendamisega ning väärtustatakse eesti kultuuritraditsioone
• Lapses ettevõtliku ellusuhtumise arendamiseks pööratakse põhitähelepanu lapse loovuse toetamisele, koostööle koduga, uute traditsioonide kujundamisele
• Jätkatakse projekte koos teiste Tallinna lasteaedadega, mis avardavad laste silmaringi ning oskusi ning võimaldavad parima pedagoogilise kogemuse propageerimist.

Lapse arengut toetab kogu lasteaia kollektiiv, sealhulgas eriti rühmameeskonnad, muusika- ja liikumisõpetajad ning direktori  asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal. Lapse arengu toetamise toimimise eest vastutab lasteaia direktor.

2.3 ÕPIKÄSITUS

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära, milleks on vanus, sugu, tervislik seisund, keeleline ja kultuuriline taust, võimed jne.

Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms. kaudu.

Laps on õpiprotsessis aktiivne osaleja, teda kaasatakse kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning analüüsima oma tegevust.

Pedagoogid on laste arengu toetajad ja suunajad, nad loovad arengut toetava keskkonna, suunavad last oma tegevuse tulemuslikkuse hindamisele ning eduelamuse kogemisele.

2.4 ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS

Tallinna Männi Lasteaed korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta kestab 01. septembrist – 31. augustini.

Õppeaasta alguses kinnitatakse pedagoogilise nõukogu poolt lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid õppeaastaks, millest lähtuvad rühmaõpetajad rühma eesmärkide seadmisel.

Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab laste vanusest lähtuvalt päevarütmi. Rühmade päevakavad koostatakse koostöös tervishoiutöötajaga ning need kinnitab direktor .

Rühma õppe- ja kasvatustöö kavandamisel lähtuvad pedagoogid lapse vanusest ja arengutasemest ning arvestavad lapse huve lähtudes põhimõttest: lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.

Rühma õppe- ja kasvatustegevused planeeritakse aastaks kuude kaupa, ürituste kava koostatakse lähtuvalt kogu lasteaia ürituste kavast õppeaastaks.

Õppe- ja kasvatustegevused on seotud nädala teemadega ning lõimitud eri valdkondade sisu ja tegevustega.

Õppe- ja kasvatustegevused viiakse läbi mänguliselt, esteetilises ja turvalises keskkonnas ning seotult kodukoha inimeste, looduse ja asutustega.

2.5 LAPSE ARENGU HINDAMINE

Lapse arengu jälgimine, analüüsimine ja hindamine tema eripära mõistmiseks, erivajaduse väljaselgitamiseks, arengu toetamiseks on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist.

Lapse arengu hindamise tabelite ja mõõdikute aluseks on üldoskused, õppe- ja kasvatustegevuste valdkondade õpitulemused.

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava 6-7 aastase lapse eeldatavad üldoskused, lasteaia õppekava ainevaldkondade õpitulemused vanuseti. (õppekava lisa).

 

6-7 AASTASE LAPSE EELDATAVAD ÜLDOSKUSED

ÜLDOSKUSED
1. Mänguoskused	Laps tunneb mängust rõõmu, on suuteline mängule keskenduma Rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi, muljeid ümbritsevast maailmast Algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu Täidab mängudes erinevaid rolle Järgib mängureegleid, oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada Suudab mängu käigus probleeme lahendada, jõuda kokkuleppele Tunneb rõõmu võidust, suudab taluda kaotust võistlusmängus Kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.
2. Tunnetus ja õpioskused	Laps saab aru lihtsamatest hulk, põhjus, tagajärg seostest, tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna Mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt, kasutab arutlevat dialoogi. Tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni 30. min. Kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni Tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi Suhtub õppimisse positiivselt-soovib õppida, uurida, katsetada, avastada Oskab rühmitada esemeid erinevate tunnuste alusel Kasutab materjali paremaks meeldejätmiseks kordamist.
3. Sotsiaalsed oskused	Laps püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestada neid oma käitumises Tahab ja julgeb suhelda, tunneb huvi teiste vastu Laps hoolib teistest inimestest, osutab vajadusel abi ja küsib seda ka ise. Osaleb rühmareeglite kujundamisel, teab nende täitmise vajalikkust Oskab teistega arvestada, teha koostööd Laps loob sõprussuhteid Saab aru oma-võõras-ühine tähendusest Teeb vahet hea ja halva käitumise vahel Mõistab, erinevusi, et inimesed on erinevad Järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme Selgitab oma seisukohti
4. Enesekohased oskused	Laps suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone sobival viisil väljendada (rõõm, viha,) Kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi Oskab erinevates olukordades sobivalt käituda, ning muudab oma käitumist vastavalt tagasisidele Algatab mänge ja tegevusi Tegutseb iseseisvalt, vastutab oma käitumise eest Teab, mis on tervisele kasulik, kahjulik, oskab ohutult käituda. Saab hakkama eneseteenindusega, on kujunenud esmased tööharjumused Kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes korrastab töökoha.

Lapse arengu hindamise tabelid kinnitatakse pedagoogilise nõukogu poolt. Tabelid täidetakse rühma pedagoogide poolt kaks korda õppeaasta jooksul (oktoobris ja aprillis).

Lapse arengust ja õppimise tulemustest tagasiside andmiseks lastevanematele ning nende ootuste ja soovide selgitamiseks viiakse lisaks igapäevastele suhtlemistele kord aastas läbi arenguvestlused. Rühma õpetajad koostavad läbiviidud arenguvestluste kohta kokkuvõtte.

Kord aastas kontrollib laste arengut logopeed ning teeb vanematele ja õpetajatele vajadusel ettepanekuid lapse arendamiseks.

Juhtkonna poolt kehtestatud tähtajaks ja vormis koostab iga rühm õppe- ja kasvatustöö aruande õppeaasta kohta.

2.6  ERIVAJADUSTEGA LAPS

Lapse arengu hindamine kaks korda aastas võimaldab lapse erivajaduse varast märkamist.

Erivajaduseks loeme lapse eripärasid (võimed, tervislik seisund, mitte-eesti emakeel jms.), mille tõttu laps vajab arengu saavutamiseks lisa toetamist, spetsialistide kaasamist jms., aga ka lapse keskmisest suuremaid võimeid (andekust) teatud valdkondades.

Erivajaduse avastamisel kaasatakse lapsevanem, vajadusel spetsialist ning koostöös koostatakse lapse individuaalne arenduskava, mis võimaldab lapsel areneda omas tempos ning tagab tulemused vastavalt lapse võimetele.

Ka andekate laste vanematega koostatakse koostöös individuaalne arenduskava, milles võib ette näha ka lapse kaasamise huvihariduse- või spordiringi lapsevanema poolt väljaspool lasteaeda.

2.7  KOOSTÖÖ LAPSEVANEMATEGA

Koostöö lapsevanematega on pidev ning põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel eesmärgiga toetada lapse arengut.

Rühmas peetakse lapsevanemate koosolekuid vähemalt kaks korda aastas. Vajadusel peetakse lasteaia lastevanemate üldkoosolekuid, uute lastevanemate koosolekuid jne.

Lastevanemate rahulolu uuritakse rahuloluküsitlustega vastavalt lasteaia sisehindamise korrale ja aastakavale. Tagasiside nendest küsitlustest antakse vanematele koosolekutel ja/või infostendide, kodulehe vms. kaudu.

Rühma pedagoogid suhtlevad lapsevanematega iga päev, vahendades infot lapse kohta.

Kord aastas viib rühma pedagoog lapsevanemaga läbi lapse arengu vestluse. Lapsevanematel on alati võimalik külastada lasteaeda, kui see ei sega päevakava täitmist, samuti on lapsevanemad oodatud pidudele ja teistele ühisüritustele. Lapsevanematega tehakse koostööd õppe- ja kasvatustegevuste ning muude ürituste planeerimisel, organiseerimisel ja läbiviimisel.

Lasteaia pedagoogid nõustavad vanemaid vajadusel õppe- ja kasvatusküsimustes.

 

2.8 ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD

Õppekava vaadatakse üle kord aastas, eeldatavalt õppeaasta lõpus õppe- ja kasvatustöö arendamise töögrupi poolt. Vajadusel koostatakse ettepanekud õppekava uuendamiseks ja/või täiendamiseks pedagoogilisele nõukogule. Ettepanekuid tutvustatakse ka lasteaia hoolekogule. Kui pedagoogiline nõukogu ja hoolekogu on uuendused ja/või täiendused heaks kiitnud, viiakse need õppekavasse ja kinnitatakse juhataja poolt.

Kui õppe- ja kasvatustöö arendamise töögrupp leiab, et põhjendatult on vaja õppekava muuta/täiendada õppeaasta keskel, teeb ta sellise ettepaneku pedagoogilisele nõukogule ja hoolekogule. Sellisel juhul võib ka aasta lõpus regulaarse ülevaatuse ära jätta.