Kuidas aidata lapsel lasteaiaga kohaneda?

  Kui väikelaps alustab lasteaiateed sõimerühmas, toimub tema elus suur muutus. Tuttavast ja turvalisest kodust suundub ta esialgu tundmatutesse ruumidesse ja vanemate valvsa pilgu alt võõraste inimeste keskele. Ema/isa piiritut tähelepanu tuleb hakata jagama teiste omavanustega ning kõige    huvitavamaid mänguasju kaaslastega jagada. Seetõttu tuleb ikka ette, et laps väljendab oma hirmu ja tundeid nutu või vastuhakuga. Suurim, mis vanem siinkohal ära teha saab on mitte ise karta ning näidata üles positiivset suhtumist ja rõõmsat meelt lasteaia ning õpetajate suhtes.    

   Iga usaldussuhe vajab tekkimiseks aega, nii täiskasvanutel kui lastel. Vanema eeskuju on siin lapse jaoks äärmiselt oluline. Kui vanem suhtleb õpetajatega ausalt, avameelselt ja suhtub positiivselt, kandub see üle ka lastele.    

    Väikelaps tajub hästi vanema pingeid, hirme ning meeleolusid. Ta elab läbi, ja ehk mitu korda raskemaltki, kõik oma armsa ema-isa mured. Võimalusel tuleks teda sellest säästa nii kaua kui vähegi saab ning kõigepealt harjuda ise mõttega, et laps hakkab vaikselt alustama oma iseseisvat teed    lasteasutuses. Ei aita vaid välisest näitemängust, vaid usk oma lapsesse ning tema õpetajatesse peaks olema siiras. Nad saavad hakkama! Siinjuures on muidugi oluline, et lapsel oleks omandatud põhilised elus toimetuleku oskused:    

• Iseseisvalt söömine        
• Tassist joomine        
• Potil käimine        
• Iseseisvalt uinumine        
• Oskus juhtida tähelepanu muret tekitavale ning pöörduda abi saamiseks täiskasvanu poole (nt valu, janu korral)        
• Oma nime tundmine ja harjumus sellele reageerida        
• Suutlikkus läbida pikemat vahemaad        
• Harjumus kõndida trepist üles ja alla        

        Kasuks tuleb, kui lapsel on lastud harjutada iseseisvat tegutsemist ka riietumise osas. Õpetajad on seejuures muidugi alati juures ja abiks, kuid kahe kätepaari peale suurt hulka lapsi riietades on lapsed need, kes peavad liialt ootama, kannatama palavust ja kiirustamist.    

        Riided sõimerühmas:    

• Lasteaias kasutusel olevad riided peaksid olema kõik kergesti selga käivad, st ilma paljude nööpideta, mitte liiga kitsa kaelusega jmt.        
• Ainult sukkpüksid ei ole korrektne riietus, sukkpükste peal peaksid ka lapsed kandma seelikut või teisi pükse.        
• Beebibodyd ei ole sobilikud lasteaias kandmiseks, samuti sipupüksid vmt, mis raskendab mähkmekontrolli, potil käimist jmt.        
• Mähkmed peaksid kindlasti olema püksmähkmed.        
• Õueriietus olgu ilmastikukindel. Varajasel kellaajal, kui sõimerühmad õuealal viibivad, on atraktsioonid ja muru veel väga märjad ka siis, kui vihma ei ole sadanud. Seetõttu peaksid lastel olema lasteaias kindlasti kummikud ja kileriided. Väikesed lapsed viibivad palju aega istudes, roomates või pikali olles ning riided saavad vastasel juhul märjaks ning laps külmetub.        
• Ilmad on muutlikud: laste kappides võiksid olla ka sall ja õhemad kindad. Sall peaks olema kaelus või tuukrimüts (seotav sall võib lapsele mängides olla ohtlik).        
• Kindad ainult labakindad. Sõrmikud lubatud alates ajast, mil laps suudab neid iseseisvalt kätte panna.        
• Kilepükstel peaksid olema kummid, et jalanõud paremini jalas püsiks ja püksisääred mängides üles ei keriks.        
• Riided ja jalanõud peaksid olema lapsele parajad ning mugavad.        
• Kõikide lasteaeda toodud riiete ning jalanõudega peaksid lapsed olema varasemalt harjunud käima, eriti kummikud, talvesaapad, kindad, müts.