Lapse lasteaeda minek on oluline samm kogu perele, sest toob kaasa muutused pere argirütmis.

Lapse toimetulek uues keskkonnas oleneb pere hoiakust ja ootusest lasteaia suhtes.

 

Soovitused lapse ettevalmistamiseks lasteaeda minekuks:

• Kohandage kodu päevakava lasteaia omaga (varasem ärkamine, uneaeg, söögiajad, eneseteenindamisharjumused).
• Looge lapsele positiivne hoiak lasteaia suhtes. Mida sagedamini lasteaiast räägitakse, seda kindlamalt laps ennast tunneb.
• Varuge aega lapse harjutamiseks lasteaia päevakava, õpetajate ja kaaslastega.
• Lubage oma lapsel iseseisvalt tegutseda käte pesemisel, tassist joomisel, söömisel, potil käimisel ja üksi voodis uinumisel.
• Looge lapsele turvatunne  piiride ja reeglitega (selgitus, keeld, korraldus), sest lapsele, kellele kodus piire ei ole seatud, võib lasteaiaelu tunduda ebameeldiv.
• Võtke osa lastevanematele mõeldud koosolekutest ja loengutest.
• Külastage perearsti, veendumaks, et laps on terve.

Soovitused kohanemisperioodiks:

• Kohanemisperiood kestab kuni üks kuu ja perioodi pikkus on iga lapse puhul erinev.
• Lapse päev lasteaias ei tohi sel perioodil kujuneda liiga pikaks (8-10 tundi).
• Olge endas kindel, et lasteaeda minek on lapsele hetkel parim. Vältige lapse juuresolekul kriitilis  märkusi lasteaia, õpetajate ja teiste laste suhtes.
• Rääkige lapsele, kui tore see on, et ta käib lasteaias.
• Pidage kinni kehtestatud piiridest nii kodus kui lasteaias.
• Rääkige lapsele, kelle poole ta saab pöörduda abi saamiseks.
• Arutage koos õpetajaga, mida saab laps kodunt kaasa võtta igatsuse peletamiseks (pilt, mänguasi).
• Õpetage last mänguasju küsima ja oma asju teistele  lubama.
• Toetage last emotsionaalselt, laske enda läheduses olla, kuna ta saab teiega nüüd vähem koos olla.
• Leppige lapsega kokku hommikune lahkumise viis (kallistus, lehvitamine jne) ja olge lahkumisel  enesekindel ning optimistlik. Lahkuge kohe, kui olete hüvasti  jätnud.
• Öelge, millal lapsele järele tulete ja pidage oma lubadusest kinni.

Kohanemine ja tervis:

Kohanemisperiood tekitab lapses stressi: ta võib olla õnnetu, nutta, võivad tekkida unehäired ja isutus. See muudab lapse haigustele vastuvõtlikumaks ja põhjustab esimesel lasteaia-aastal sageli haigestumist.

Haige laps vajab rahu ja ravi, mida saab talle võimaldada vaid kodus.

Päevakava lasteaias

Lasteaia päevakavas on kindlad ajad söömiseks, puhkamiseks ja õppe-kasvatustegevusteks.

Teil on õigus tuua lapse lasteaeda ja viia koju sobival ajal, kuid lasteaia päevakava järgides.

Lapsel peab olema võimalus osaleda kõikides rühma tegevustes.

Lasteaia päevakava sõimerühmas:

7.30                        laste vastuvõtt, mängud, vabategevus

8.15                        hommikusöök

9.00                        planeeritud õppe-kasvatustegevused, tervislik vahepala (puu- või köögivili)

10.00 - 11.30           laste õuesviibimine, liikumistegevus

12.00                      lõunasöök

13.00 - 15.00           lõunauinak

15.30                     õhtuoode

16.00 - 18.00          laste mäng, vabategevus

 

Lasteaia päevakava aiarühmas:

7.15                        laste vastuvõtt, vabategevus, individuaalne töö

8.30                        hommikusöök

9.00                        kavandatud õppe- kasvatustegevused

10.45 - 12.15           laste õuesviibimine, liikumismängud, liikumistegevus

12.30                     lõunasöök

13.00 - 15.00          lõunauinak, vaikne tegevus

15.00 - 16.00          liikumistegevused

16.00                     õhtuoode

16.30 - 17.45          laste mäng, vabategevus

kuni 19.00             vajadusel  nn valverühm

 

Laste toitlustamine

Lasteaia menüü on mitmekülgne ja tasakaalustatud. Toit valmistatakse lasteaia köögis, kasutades võimalikult palju kohalikku toorainet.

Lasteaed osaleb üleeuroopalises koolidele puuvilja jagamise kavas ja jagab ka Euroopa Liidu poolt subsideeritud piimatooteid.

Kui lapsel on probleeme allergia või mõne toiduaine talumatusega, saab lapse menüüs vastavalt arsti poolt tehtud ettekirjutustele, teha muudatusi või asendada teatud toiduaineid.

Laste riietus lasteaias

Laps tunneb end kõige paremini riietes, mida ta saab ise selga panna.

Riietus on kerge ja võimaldab hästi liikuda. Lapse jalanõud peavad olema mugavad ja jalga fikseerivad (ruumides krõpsudega ja soovitavalt heleda tallaga sandaalid).

Puhkeajaks vajab laps pidžaamat.

Õues mängimiseks vajab laps riideid, mis võimaldavad tal iga ilmaga vabalt tegutseda.

Lapsel peavad olema kaasas vahetusriided, mis on varustatud nimesiltidega. Igal lapsel on oma kamm ja ühekordsed taskurätikud.

Õppe- ja kasvatustegevused lasteaias

Lapse põhitegevuseks lasteaias on mäng. Läbi mängu valmistatakse last koostöös koduga ette  kooli minekuks.

Õppe- ja kasvatustegevusi lõimitakse ja  kavandatakse vastavalt laste vanusele järgmistes valdkondades:

Mina ja keskkond

Laps saab teadmisi elus ja eluta maailmast läbi uurimise, õppekäikude, piltide, õppefilmide, katsete ja avastuste

Keel ja kõne

Lapse kõne areng, lugemise ja kirjutamise õppimine toimub läbi lastekirjanduse, laulude, liisusalmide, piltide vaatamise ja häälikumängude

Matemaatika

Läbi mängude õpivad lapsed tundma numbreid, ajamõisteid, kujundeid, suurusmõisteid ja  värve.

Kunst

Lapsed väljendavad oma mõtteid ja tundeid läbi joonistamise, maalimise, voolimise, kleepetöö  ja meisterdamise.

Muusikaõpetus

Lapsed kuulavad muusikat, laulavad, tantsivad ja õpivad kasutama lastepille.

Liikumine

Laps õpib kasutama erinevaid spordivahendeid, mängib liikumismänge, teeb koordinatsiooniharjutusi ja osaleb sportlikes üritustes. Üks liikumistegevus toimub aastaringselt õues.