Esimesed kaks projektipäeva veetsime Erasmus Brüsseli rakendusteaduste ja kunstide ülikoolis, alustades seal kogu senise metoodilise töö ja materjalide ülevaatamise ning korrigeerimisega. Kuna materjali tuleb terve projekti peale palju, on hea olla teatud tähtaegadega natukene ees, et mitte hiljem ajaga võidu joosta. Nii saigi igale partnerile ülesandeks saata tõlkesse kogu senine inglise keelne materjal. Peale lõunat kuulasime esitlust Bolognia Ülikooli poolt loodud “toolbox” ehk tööriista kohta, millega hinnata nii õppekeskkonna sobivust kui ka laste õppimise heaolu narratiivse lähenemise kasutamisel. Arutasime, kuidas õpetaja saaks sellist vahendit kasutada ning kas on mooduseid, kuidas seda veel õpetaja “sõbralikumaks” muuta. 

Teise päeva teemaks oli projekti kolmas väljund ehk laste narratiivide kogumik. Iga partner pidi selleks kohtumiseks edastama Belgia partneritele kaks laste poolt loodud originaallugu, mis lähevad kokku üheks “lastelt lastele” loodud lugude raamatuks. Vastutav partner oli välja mõelnud esialgse raamatu visandi (suurus, kuju, värvid, illustratsioonide paigutused jne). Iga riik sai üle vaadata enda saadetud lood ning soovi korral esitada enda ettepanekuid. Eesti poolseteks originaal lugudeks valiti Lepatriinude rühma lugu “Mereseiklus” ning Pokude rühma lugu “Lennukimäng”. Kogu see loomeprotsess oli tore ning veel toredam oli näha laste ning õpetajate koostöös valminud pikema protsessi tulemit! Päev jätkus ühiste vestluste ning otsuste saatel ning peale lõunat olid võõrustajad meile planeerinud ringkäigu Euroopa Parlamendis. Parlamendis sai näha ning kuulda selle tekkelugu, erinevate riikide liikmeks saamise lugu, uudistada Europarlamendi saadiku igapäeva elu ning tutvuda veel mitmete põnevate eksponaatidega. 

Kolmandal päeval külastasime kahte Belgia partnerite lasteaeda. Esimeseks oli Elmer Zuid ehk tõlkes “lõuna”. Seal tutvustati meile põnevat Erasmus+ projekti fantaasiamängu. Väikesed 2-4 aastased lapsed tegid meile näidistegevuse piknikust. Lugu sai alguse laste enda huvist sõna “piknik” vastu ning paari kuuga on saadud selgeks selle sõna tähendus ning lõpp eesmärgiks on pidada kevadel koos vanematega piknikku nii, et lapsed ise organiseerivad kõik (laua katmine, toidu serveerimine jne). Peale tegevust tutvusime lasteaia ruumidega ning seejärel oli aeg käes intervjuuks. Vestlesime kohaliku ajakirjanikuga, kes tundis huvi Itaalia, Rootsi ja Eesti haridussüsteemide vastu. Tuleb tõdeda, et kuigi me oleme vägagi erinevatest riikidest, on mure ning põud heade pedagoogide järgi alushariduses suur kõikides nimetatud riikides. Leidsime üheskoos, et kuigi õpetajaks olemine tuleb kõrge stressi hinnaga, on tegelikkuses see töö, eriti lasteaia õpetaja töö, üks kõige paremaid ameteid maailmas, kui vaid seda rohkem märgataks ning väärtustataks nii ühiskonna, valitsuse kui ka meie endi poolt. 

Peale lõunat külastasime teist filiaali, Elmer West ehk tõlkes “lääs”. Seal tutvustati meile koostööd kohaliku muuseumiga lähtudes narratiivsest lähenemisest. Koos lastega muuseumi külastades vaadati põnevat kuubikute näitust, millest tekkis lastes suur huvi klotside vastu. Koos õpetajatega hakati ehitama, joonistama, vaatlema, lugusid etendama jpms teemal “klotsid”. Nii nagu eelmises lasteaias, oli ka siin tegemist lastega vanuses 2-4a. Oli väga põnev vaadata, kuidas ühest lihtsast asjast on loodud lugu, mis elab oma elu!

Enne järgmist ehk viimast projekti kohtumist aprilli keskpaigas Itaalias, tuleb ellu viia viimased korrektuurid projektimaterjalide osas, samuti töötada läbi ingliskeelne materjal, tõlkida materjalid eesti keelde. Itaalias vaatame üle kõik projekti lõpp-produktid, vajadusel täiendame ning siis ongi igal partneril aeg jagada head projekti praktikat! 

Täpsemalt projekti kohta saab lugeda SIIT.